Teise Maailmasõja Algus (0)

Ajalugu 9



Ajalugu 9. klass
Maailm II maailasõja eelõhtul, II maailmasõja algus Küsimused on rohelisega, täida sinisega
Maailm liigub II maailmasõja suunas
Mis on lepituspoliitika? (õp lk 86)
Lepituspoliitika on rahustamispoliitika. Loodi 1936-1939 Pransusmaa ja Inglismaa poolt kavatsusega 
suunata Hitleri agressioon NSV Liidu peale. Taheti sõda ära hoida, sest ei oldud selleks valmistunud.
Too näiteid demokraatlike lääneriikide lepituspoliitikast Saksamaa suhtes 1930. aastate II poolel:
1. Demilitariseeritud tsooni kaotamine.
2. Saksamaa võis uuesti sõjaväge omada.
3. Saksamaal oli lubatud ühineda Austriaga.
4. Äravõetud piirkonnad tagastati.
I Molotov Ribbentropi Pakt (MRP)
 23.08 1939 sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV Liidu vahel – esindajateks NSV 
Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von 
Ribbentrop. Lepingupooled kohustusid jääma neutraalseks kui teine riik sõdib kolmandaga.  MRPst tähtsamaks võib pidada selle salajast lisaprotokolli, mis jagas Euroopa Saksamaa ja 
NSV Liidu huvisfäärideks. Nimeta, mis alad jäävad kummagi riigi huvisfääri. (õp lk 89) NSV Liit Saksamaa Osa Poolast
Balti riigid
Soome Osa Poolast
Balkan
Skandinaavia Esita kolm põhjendust, miks sai võimalikuks MRP sõlmimine. Vaatepunkt Põhjendus 1. NSVLiidu  välispoliitiline huvi NSV Liit tahtis verd valamata enda territooriumi laiendada 2. Saksamaa  välispoliitiline huvi Saksamaa tahtis Venemaa endalr liitlaseks saada, et nad sõdimist 
ei takistaks. 3. NSV Liidu ja  Saksamaa ühine huvi Kumbki nendest suurtest riikidest ei tahtnud teise riigi rünnakut II II maailmasõja algus ja Saksa vägede pealetung Euroopas (1939 – 1941)
 Saksa armee tungis Poolasse 01.09.1939 lootuses, et lääneriigid ei sekku Poola okupeerimisse nagu
Tšehhoslovakkia okupeerimissegi.   03.09.1939 kuulutasid Saksamaale sõja Inglismaa ja Prantsusmaa, kel oli liitlasleping Poolaga. 
Samuti astusid sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa asumaad.  Poola ei suutnud välksõjale vastu panna ja Hitleri kavatsused täitusid 2 nädalaga.  Vastavalt kokkuleppele (MRP) asus NSVL ründama Poola idaosa 17. 09.1939. Massiliselt Poola 
sõdureid ja ohvitsere hukati ning vangistati Punaarmee poolt.  Poola riik likvideeriti Nõukogude – Saksa sõprus-ja piirilepinguga (sept. 1939)  Kuigi Balti riigid kuulutasid end erapooletuks, sõlmiti NSV Liidu ja Balti riikide vahel vastastikuse 
abistamise lepingud, mille tulemusel loodi Balti riikide territooriumil Nõukogude sõjaväebaasid. See 
tähendas Baltikumi allutamist Nõukogude Liidule (vastavalt MRP salaprotokollile).  1939a. novembris alustas NSVL lavastatud ettekäändel sõda Soome vastu. Sõda loodeti kiirelt võita 
ja Soome liita NSV Liiduga, ent tänu soomlaste visadusele ja lääneriikide abile suutis Soome 


säilitada iseseisvuse. Sõda nimetatakse Talvesõjaks, mis lõppes 1940. aasta märtsis sõlmitud 
rahulepinguga. Soome kaotas Karjala alad NSV Liidule.  Läänerindel (Prantsuse-Saksa piiril) valitses tegevusetu vastasseis ehk nn “Kummaline sõda”. 
Liitlased ei võtnud midagi ette kuigi olid ülekaalus kuna sakslased tegutsesid idarindel. “ Kummaline
soda” kestis 1940. a. kevadeni.  Aprillis 1940 hõivas Saksamaa Taani ja Norra.  “Kummaline sõda” lõppes sakslaste pealetungiga läänerindel Luxemburgi, Belgiasse ja 
Hollandisse, mis alistati suurema vastupanuta.  Saksamaa alustas pealetungi Prantsusmaale.  10. juunil 1940 astus rünnakuga Prantsusmaale Saksamaa liitlasena sõtta Itaalia.  22. juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega 2/3 Prantsusmaa 
territooriumist sattus Saksamaa okupatsiooni alla. Saksamaa oli saanus revanši, tema ainsaks 
vastaseks jäi Inglismaa.  Inglismaa peaminister Winston Churchill  keeldus Saksamaa pakutud allaandmisettepanekust 
lootes ja toetudes USA majanduslikule ja sõjalisele abile.  Itaalia alustas sõda Briti kolooniate vastu Aafrikas, ent ei saavutanud otsustavat edu.  1940. aasta sügisel sõlmiti Itaalia, Jaapani ja Saksamaa vahel Kolmikpakt kohustusega üksteist 
toetada.  1941. aasta suveks kehtestati Saksa okupatsioonirežiim 12-s Saksamaa ja Itaalia poolt vallutatud 
Euroopa riigis  ning nõukogude okupatsioonirežiim mitmes Ida-Euroopa riigis või territooriumil.   Nimeta riigid ja alad okupeerimise järjekorras (sh need, mis liideti enne sõja puhkemist) kasuta 
õpikut, konspekti, oma teadmisi ja uuri kaarti SIIN Saksamaa ja Itaalia poolt okupeeritud 
1941. aasta suveks NSV Liidu poolt okupeeritud riigid ja 
territooriumid 1. Poola
2. Taani
3. Norra
4. Luksemburg
5. Belgia
6. Holland
7. Üle poole Prantsusmaast
8. Põhja-Aafrika kolooniad
9. Jugoslaavia
10. Kreeka
11. osa NSVLiidust
12. osa Slovakkiast 1. Poola
2. osa Soomest
3. Eesti
4. Läti
5. Leedu Vasta küsimustele kasutades õp pt 20, oma teadmisi ja vabalt valitud allikaid.  1. Miks läks aega tervelt 20. aastat enne kui Saksamaa asus kätte tasuma Versailles´ lepingu eest? Majandusega oli riigid väga kehv olukord, kuni Hitler võimule tuli.Alguses ei saanud nad sõjalisi 
vahendeid omada. 2. Miks ei suutnud Euroopa riigid peatada Saksamaa ja Itaalia vägede pealetungi?
      Saksamaa tegi välksüja ja teised riigid polnud selleks valmis.
3. Miks ei suutnud Saksa armee vallutada Suurbritanniat? Suurbritannial oli võimekas peaminister. Riik ei kavatsenud alla anda. Nad hakkasid natsidele vastu, 
eriti kolooniates. 4. Millisteks leerideks jagunesid riigid II ms päevil?  Riigid jagunesid liitlasriikideks ja teljeriikideks. 5. Millised riigid jäid II maailmasõjas neutraalseks? 


Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Jugoslaavia, Rumeenia, Hispaania, Portugal, 
Holland, Belgia, Šveits 6. Kas kõik end neutraalseks kuuluutanud riigid säilitasid puutumatuse? Selgita. 
       Ei, kõigil riikidel puutumatus ei säilinud. Mitmed riigid vallutati suurte riikide poolt ära, näiteks 
Norra ja Baltikum.

Document Outline

• Ajalugu 9. klass
  • Maailm II maailasõja eelõhtul, II maailmasõja algus Küsimused on rohelisega, täida sinisega