ja turvaliselt internetis panga tehinguid teha. v Vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning turvakoodi sisselogimiseks. Inter netipanga omadused v Kaasaegne, lihtne, paindlik ja turvaline ligipääs. v Lai valik pangandustooteid, mida saab käepäraselt ja efektiivselt internetipangas kasutada (nt siseriiklikud ja välismaksed, püsikorraldused, laenud, deposiidid jne). v Teenustasudelt säästmine internetipangas tehtavatel tehingutel madalam hinnatase võrreldes filiaalis tehtavate tehingutega. v Aja kokkuhoid maksete tegemiseks ei ole vaja personaalselt panka kohale minna Internetipank pakub laias valikus teenuseid ja funktsioone: v Ülevaade arveldustest ja kontode jääkidest ning tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste pankade poolt säilitatud arvelduste tasakaalust ning nende summeerimise võimalus.
Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim). Varem kui hüpoteegid olid vaid usaldusväärsetele laenuvõtjatele
) Teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Võime iseseisvalt omandada õigusi ja kohutusi tehingute kaudu. Teovõimeline on 18aastane isik. Piiratud teovõimega isikute tehingud alla 7a isikud 718a + psüühilise häirega Võib toimuda 3l viisil : osasid tehinguid võivad teha ise enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks · Tehing (TsÜS 4. osa) tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. · Tehingu tõlgendamine tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tahe on võimalikkus teha vabalt otsuseid, valikuid oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Positiivne õigus-praegu kehtiv õigus Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus Juriidiline fakt- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse) FIE- füüsilisest isikust ettevõtja! Juriidiline isik on olemas ainult juriidiliselt! Füüsiline isik on füüsiliselt olemas Kaasuste lahendamise juhend- Kirjutada välja tekstis olevad subjektid Kirjutada välja õigussuhte objekt (objekte võib olla mitu mitmekülgsetel tehingutel) Teostada subjektide kontroll (kui subjekte pole puudub õigussuhe) Välja tuua õigussuhte sisu (õigused ja kohustused) Kontrollida abstraktsiooniprintsiipi
teostus ja kontroll VANA STRATEEGILINE TURUNDUS UUS STARTEEGILINE TURUNDUS tegeleb turundusosakond ühendab töö väärtuse uurimise, rõhk sekkumisturundusel loomise ja pakkumise alal rõhk uute klientide leidmisel rõhk nõusolekuturundusel rõhk üksikutel tehingutel rõhk klientide hoidmisel turunduskulusid vaadeldakse rõhk kliendisuhete pikendamisel turundusena turunduskulusid vaadeldakse investeeringutena 1. Physical facilities - füüsilised tingimused, keskkond, ehitised, rajatised 2
Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks). Lisaks tulule maksustab riik tarbimist, nt tarbimismaks ja käibemaks, mida makstakse ostu- müügi tehingutel. (18%- käibemaks) MILLISEID MAKSE ME MAKSAME? Eesti riigieelarve tulu koosneb maksulisest ja mittemaksulisest tulust. Suurema osa moodustab maksuline tulu. Mittemaksulise tulu alla kuulvad tulu riigivaradele, riigilõivud ja muud majandustegevusest saadud tulud. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. (Nt passi saamine) Maksulist tulu saab otsestest ja kaudsetest ning sotsiaalkindlustusmaksudest.
aktsiad või osad. Juhul, kui bilansipäevaks on ka avaldus uute aktsiate registreerimiseks äriregistrile esitamata, kajastatakse selliste aktsiate eest saadud tasu bilansis kohustusena. Aktsiate või osade emiteerimishind (pärast registreerimist kajastatakse nende nimiväärtus kirjel "Aktsia- või osakapital" ja võimalik ülekurss kirjel "Ülekurss") Ülekurss (aazio) Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. Tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe; omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe; (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud
esitamata, kajastatakse selliste aktsiate eest saadud tasu bilansis kohustusena. Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel Aktsiate või osade Tehingud üle nimiväärtuse saadud tasu. emiteerimisel saadud tasu omaaktsiatega Tehingutel omaaktsiatega õiglane väärtus (millest on - RTJ 3; aktsiate soetusmaksumuse ja maha arvatud aktsiate Äriühendused müügihinna vahe; emiteerimisega kaasnevad ühise kontrolli omaaktsiate kustutamisel kulutused), miinus all olevate
Ülalpidamiskohustus-pooled on kohustatud teineteist oma töö ja varaga ülal pidama kehtiva lepingu ajal (sh. ka lahuselu), see hõlmab tegevust ja panuseid, mis on vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning elukaaslaste tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks, pooled võivad lepingus kokku leppida korrapärases elatises kooselu lõppemise järel. Tehingud kooselu korraldamiseks- kehtib solidaarvastutus tehingutel, mille elukaaslane teeb kooselu korraldamise huvides või tavapäraste vajaduste katmiseks kui tehingu ulatus ei ületa elukaaslaste elutingimuste kohast mõistlikku määra. Omavahelise kokkuleppega võlausaldaja kahjuks kõrvale kalduda ei saa. Muude tehingute puhul vastutab teine elukaaslane kui on esindusõigus või võib toimingutega kohustada.
12.2008 Intessivõlad 129 018 216 376 Muud viitvõlad 805 790 1 276 930 KOKKU 934 808 1 493 306 Tabel 5 Muud võlad 5. OMAKAPITALI ARVESTUS Aktsiaseltsi omakapital koosneb: Aktsiakapital sellel kirjel kajastatakse aktsiakapitali nimiväärtuses Ülekurss kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastatakse kontol 2231 vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel.
puuduta. Iga piiriülene kokkulepe ei ole veel rahvusvahelise õiguse allikas. 4 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Lähtuvalt osalistest tuleb teha vahet: -‐ rahvusvahelistel lepingutel (treaty) – kui kaks riiki sõlmivad kokkuleppe -‐ rahvusvahelistel tehingutel (international contract) – omavahel sõlmivad kokku üks inimene lätist ja üks eestist, see ei ole rahvusvahelise õiguse allikas sest viimased ei ole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. Õiguse üldprintsiibid
2) kui ettevõte tahab teostada importi 3)kui otsustatakse investeerida välisriiki 4)või tegeltakse spekulatiivsete tehingutega, et kursivahedest teenida. Valuuta vahetamise vajadus võib tekkida ka näiteks eksportival ettevõttel, kes näiteks müüb tooteid Inglismaale ning talle makstakse Inglise naelades ning seejärel võib eksportijal tekkida vajadus naelad eurodeks ümbervahetada. Loomulikult toimuvad valuutatehingud ka pankade vahel ja tavaliselt on sellistel tehingutel põhjuseks asjaolu, et pangal on mingit valuutat üleliia või vastupidi napib seda. Seega toimub välisvaluuta kasutamine erinevatel tasanditel ning erinevates valdkondades. Kui riigi välistehinguteks vajalikku välisvaluuta kogusumma ületab teenitud välisvaluuta summa või vastupidi, siis valuutade vahetuskurss muutub, et tasakaalustada antud valuuta kogunõudlus või kogupakkumine. Kui keskpank ei soovi valuutakursi muutumist, peab ta
tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kui pooled on kokku leppinud või see on nendevaheline praktika, et kui uhe poole tehtud pakkumust teatud aja jooksul sõnaselgelt tagasi ei lukata, siis tähendab vaikimine nõusolekut. Tahteavaldus tähendab, et mõlemad pooled on nõus lepingu sõlmima. 42. Nimeta vähemaltviis lepingu vormi ja kirjelda neid lühidalt Tehingutel on vormivabadus Kirjalik vorm Selline leping peab olema mõlemapoolselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjaliku vormi korral tuleb tehingu pooltel järgida teatud nõudeid Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab olema tehtud pusivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (e-kiri, SMS). Seejuures ei ole tähtis, et seda saaks
regionaalne. Mitmed lepingud peegeldavad tavaõigust. LEPINGUD: Lepingud asendavad vähehaaval tavaõigust. Iga piiriülene kokkulepe pole veel rahvusvahelise õiguse allikas. Lähtuval osalistest tuleb teha vahet: ❏ Rahvusvahelistel lepingutel - on sõlmitud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel ja need on rahvusvahelise õiguse allikaks ❏ Rahvusvahelistel tehingutel - kokkulepped, kuhu on vähemalt ühe osapoolena kaasatud füüsiline või juriidiline isik (nt üks Eesti ettevõte laenab Rootsi kommetspangalt raha ja Eesti riik käendab seda lepingut, siis tegemist on ikkagi rahvusvahelise tehinguga, sest 2 osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda:
– liigse rahavoo meetod (excess cash flow, ECF) Turuväärtuse meetod – hinnang antakse mõne teise sarnase ettevõtte turuväärtuse alusel. • Avaliku ettevõtte meetod (public company method) – võrdlusobjektiks sobilik avalik ettevõte. • Võrreldava tehingu meetod (company transaction method) – võrdluse aluseks sarnaste mitteavalike ettevõtete müügitehingute andmed. • Otsese turuinfo meetod (direct market data method) – põhineb suurel arvul tehingutel andmebaasides, mis katavad kogu turgu. Näiteks kinnisvaratehingud. • Vara meetod (asset approach) – bilansis hinnatakse nii varad kui kohustised nende õiglasesse väärtusesse ning nende vahe annab omakapitali väärtuse. Meetodit saab rakendada likvideerimisväärtuse määramiseks, kuid erisusi esineb sõltuvalt vaatest: • Vara väärtus tegutsevas ettevõttes – iga varaobjekti asendusväärtus (millega saaks turult sarnase vara osta).
koostamine, kus koondatakse vahepeal kogutud informatsioon ning luuakse turul toimuva osas tervikpilt. Tallinna büroohoonete turg on küllaltki piiratud mahuga ning kaasaegseid hooneid ei ole siin mitte sadades, vaid pigem jääb nende hulk paarikümne juurde, siis jälgitakse vähem või rohkem kõikide objektidega toimuvat. Mõlemad küsitletud investorid on kogu Tallinna turul neile huvi pakkuvad objektid ära kaardistanud ja hoiavad nendega seotud tehingutel silma peal. Ostuhuvi oli mõlema investori puhul üle viie miljoni euroste büroohoonete osas olemas, kuid tehingud jäävad pigem müügihuviliste puudumise taha. EfTENi esindaja sõnul peab müügiks mingisugune põhjus olema. Büroohoonete puhul on tegemist väga pikaajalise investeeringuga ning kiireid tehinguid nendega üldjuhul ei teostata. Müügi põhjuseks võib näiteks olla müüja soov Eestist üldse lahkuda ja kogu äritegevus siin lõpetada või lahkumine
Mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Kohustustehing müügileping; müüja kohustub midagi tegema ja ostaja kohustub midagi tegema. Käsutustehing e. täitmistehing; on suunatud asja üleandmisele või ka kohustuste üleandmisele. Kõik, mis pole käsutustehingud on kohustustehingud. Varalised tehingud enamus tsiviiltehinguid on varalised Isiklikud tehingud- näiteks: abiellumine Eraldamispõhimõte tehingutel tule teha vahet. Eraldamispõhimõte tähendab, et eraldatakse käsutustehingud ja kohustustehingud. Abstraktsioonipõhimõte mille kohaselt käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest ehk teisipidi kohustustehingu kehtetus ei too endaga kaasa käsutustehingu kehtetust. Tahteavaldus- tehing ongi tahteavaldus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Tehing on kas üks tahteavaldus või mitme tahteavalduse kogum
· (15-18 tsüs § 9 alusel kohus on laiendanud teovõimet) 2. Psüühiline häire, nõdrameelsed kes kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada. Piiratud teovõimega isikute tehingud · alla 7a isikud · 7-18a + psüühilise häirega Võib toimuda 3-l viisil : 1. osasid tehinguid võivad teha ise 2. enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul 3. vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks 3 · ühepoolne tehing ühepoole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (testament) · mitmepoolne tehing vaja 2 või enama poole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (leping) Mõlemaid tehinguid tuleb vaadata kahes grupis: Ühepoolne tehing