Ühtlustab seeläbi töötajate käitumist, muudab org-i tegevuse stabiilsemaks ning vähendab formaalse juhtimise ja kontrolli vajadust. Organisatsioonikultuuri avaldumisvormid KATEGOORIA NÄITED Sümbolid Riietus, pastakad, kontorimööbel Keel Släng, zestid, leppemärgid, laulud, kuulujutud, metafoorid Jutustused Jutud, legendid, müüdid Tegevuspraktika ja kombed Rituaalid, tabud, tavandid Nähtava kultuuri tegurid Tervitamine, viisakusväljendid 2. Slängi ja zestide kasutamine 3. Teenindajate välimus 4. Ettevõtte sümboolika ja selle kasutamine 5. Teenindusruumi sisustus ja väljapanekud 6. Teenindusstiil 7. Reklaam 8. Muu nähtav tegur keskkonnas Organisatsioonikultuuri tasandid tasandid võimaldavad selgitada, kuivõrd konkreetsed ja abstraktsed on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid.
möödudes. Suure riskide ja aeglase tagasiside kultuur. · ,,Protsessi" kultuur Keskkonnast saadakse vähe või üldse mitte tagasisidet ning on raske otsustada, kas see, mida tehakse, on just see õige. Keskendutakse sellele, kuidas midagi teha. Oma äärmuses muutub taoline kultuur bürokraatiaks. 20. Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente Eristatakse nelja peamist avaldumisvormi: sümbolid, keel, jutud ja jutustused ning tegevuspraktika ja kombed. Sümbolid on nähtused või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annavad edasi selle tähendust. Organisatsioonis võivad sümboliks olla logod, pildid, riietus, stiil, ent ka kasutatavate autode margid.(valged rõivad haiglas) Keel on ühiselt mõistetav heli, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, ms on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelisel suhtlemisel. Organisatsioonikultuuri spetsiifiline keel võib avalduda mitmesugustes
viivad reisibürood edasi. Reisibürool on olemas kodulehekülg, mida ei uuendata eriti tihti ning reklaam büroole on üsna kasin. Samuti ei ole vüimalik leida antud büroo kohta intot internetist. Kuid siiski on tegu väikse ja arenemisvõimelise bürooga ning täna väljakujunenud klientuurile on sellel reisibürool kindlasti tuleviku ning büroo suudab ka konkurentide tekkides vastu pidada. KOKKUVÕTE Turismisektoris olnud tegevuspraktika täitis oma eesmärgi. Töös oli rohkem õnnestumisi kui ebaõnnestumisi, kuid nagu elus ikka, kõik ei lähe alati täpselt plaanikohaselt. Lisaks valmiskirjutatud aruandele soovib praktikant lisada, et töökeskkond kogu praktika vältel oli meeldiv ja soe. Probleeme ja lahkhelisid praktikajuhendajaga ei olnud, kui tekkis küsimusi, sai praktikant neile alati vastuse. Praktikant on ka seda ka aruandes juba korduvalt maininud, et sai ka maailmakaarti palju paremini tundma õppida, samuti
operatiivseid otsuseid saab teha kiiresti, see teeg org paindlikuks(joonis ruudustik ja punktid).4.iseloomulik indiviidi tähtsustamine.formaalne kontroll puudub, ühine eesmärk ka.iga indiviidi eesmärk tähtsam kui org.mõjuks org põhineb asjatundiliksel ja vastastikusel lugupidamisel.sageli inimestel ühesugused huvid.formaalse struktuur puudub.(täpikesed) 49. Organisatsioonikultuuri avaldumisvormid Esitatakse nelja peamist avaldumisvormi: sümbolid, keel, jutud ja jutustused ning tegevuspraktika ja kombed. Sümbolid on nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annavad edasi selle tähenduse. Org võivad olla sümboliks logod, pildid, riietuse stiil, ent ka kasutatavate autode margid. Võib ka olla sümboliks mõni looduslik objekt, mille vahendusel antakse edasi mõnda firma olulist tunnust: kiirust, turvalisust, meeldivust jne. Keel on ühiselt mõistetav
tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas • Organisatsioon - ettevõte, selle vormid;ametiühingud;reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus • Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tentraliseeritud ressursside ümberjaotus;turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs);
• Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas • Organisatsioon - ettevõte, selle vormid; ametiühingud; reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus • Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus; turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj
Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus). • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing)
inimhulgale. Org spetsiifiline keel võib avalduda mitmesugustes lühendites, ütlustes või lauludes. 3.jutud ja jutustused: hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad org liikmete kogemusi ja tundeid.Müüdid on tavaliselt dramaatilise sisuga , ebamäärased ja seotud org.ümberkujundamise tegelike või kujyteldavate sündmustega. Saagades järgitakse tõepäraseid sündmusi ja nende jalist kulgu.Legendides esineb nähtuste ilustamise tendentsi. 4.tegevuspraktika ja kombed: koosnevad sobivateks peetavatest käitumisviisidest ja nende tõlgendamistest. Viimaste hulka kuuluvad rituaalid. Tricei ja Berney teeneks org.kultuuri alases teaduskirjanduses on süstematiseeritud käsitluse loomine. Organisatsioonikultuur ja edukus: Deal ja Kennedy: tugev ettevõttekultuur on äriedu uus vana reegel, millega rõhutavad, et org.kultuuri peamiseks funktsiooniks on väga hea soorituse tagamine!
9. Organisatsioonikultuuri kategooriad KATEGOORIA NÄITED Sümbolid Riietus, pastakad, kontorimööbel Keel Släng, zestid, leppemärgid, laulud, kuulujutud, metafoorid Jutustused Jutud, legendid, müüdid Tegevuspraktika ja kombed Rituaalid, tabud, tavandid 10. McKinsey mudel Väärtuste süsteemi mudel 7S. Süsteemid Oskused Stiil Väärtused Strateegia Töötajate hoiakud Struktuur
Üksikisiku tasand: Seotud sots. Suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine, identiteet (sisemine/omistatud) Pere/leibkond: Tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine (tuluallikate ja kulude mõtestamine jne), majanduslikud suhted lähisuhetes (vastandumine väärtuste tasandil) Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid, ametiühindus, prof. liidud rahvusriigi ja globaalsel tasemel, formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine) Tööstusharu Interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur), staatussümbolid ja nende mõtestamine, jagatud arusaam turuobjektist ( millega kaubeldakse, hinnakujundus) 4. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 5. Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 V Loeng – kapitalide käsitlused
süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. Tööstusharu, turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused. Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus). Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. Ühiskond, majandussüsteem: majandussuhete organiseerituse põhivormid: Retsiprookne/vastatsikune - ressursside vastatstikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused.
· Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); · Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad, kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer): Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl ,,kurameerimine", abielu, prostitutsioon)
teenuste ja tööde valiku kaudu. ii. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse ???? MTO (Make To Order) tee tellimisel, vt ka lepinguline tootmine (edaspidi) · STO (Ship To Order) läheta tellimisel · ATO (Assembly To Order) koosta tellimisel, vt ka lõplik koostamine (edaspidi) · BTO (Buy To Order) osta tellimisel, vt vahendaja vajadus 1. Otsetarne, laovaba ostmine, hankimine laovarude loomisega- Otsetarne (direct store delivery, DSD). Tegevuspraktika, mille puhul tootja või hulgimüüja tarnib tellimuse otse ostjale, kasutamata vaheladusid ja terminale. Kauba tarne ostja kliendile. Otsetarne võimaldab kiirendada kaupade kohaletoimetamist ja vähendada kaubakäitluskulusid. Laovaba ostmine (stockless purchasing). Hoolduse, remondi ja ekspluatatsioonimaterjalide (MRO) ostu praktika, mille puhul ostja ja müüja lepivad ostulepingu hinna kokku, lähtudes ostja MRO artiklite aasta ostuvajadusest, ja
mehe oma suuremateks kulutusteks). Majanduslikud suhted lähisuhetes (eeldame, et raha ei tohiks mängida mingit rolli, mida lähedasem suhe, seda rohkem on maskeeritud raha üleandmine kas meed annab raha naisele välja tegemise või teenuste pakkumise eesmärgil). Organisatsioon Ettevõte ja selle erinevad vormid (ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel). Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine, pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks
3) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel o Üksikisiku tasand: seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; identiteet. o Pere/leibkond: tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve kujunemine; majanduslikud suhted lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4
ettevõte, selle erinevad vormid ettevõte, selle erinevad vormid aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine: Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine: Nt „organisatsioonilised müüdid“ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende Nt „organisatsioonilised müüdid“ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende
Võimalus seisneb keskkonnaga seotud asjaolude kasutamises selleks, et partnerit petta. Kui inimesel on tugev surve oma partneri petmiseks, siis leiab ta ka sageli võimalusi. Ebakorrektselt või läbimõtlematult sõlmitud kokkulepped või lepingud loovad selleks eeldused, mis realiseeruvad ebapiisavas ja pinnapealses omavahelises suhtlemises ning tagasisides ja erimeelsuste tähelepanuta jätmises. Organisatsioonilises kontekstis võib öelda, et igapäevane tegevuspraktika annab petturitele võimaluse väär- tegudeks ning nende varjamiseks. Uurimustes on näidatud, et petturluse ennetamiseks ei piisa organisatsiooni väärtuste deklareerimisest, sest need võivad tegevuspraktikast tuntavalt lahkneda. Seega: organisatsiooni üksikud liikmed sõltuvad nii organisatsioonisiseses kui ka organisatsioonidevahelistes partnerlussuhetes oma organisatsiooni tegevuspraktikast, mis annab võimaluse või ennetab partneritega seotud ebekorrektsust ning nende ninapidi vedamist
annaabi.ee 
