Analüütiline vaatenurk ruumiline analüüs TEEMAKAARDID · Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks. TEEMAKAARDID · Teemakaartide kvaliteedinäitajad: Loetavus kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav. Mitmeplaanilisus peab olema tagatud võimalus hoomata kaarti nii kaugemas kui lähedases plaanis. Esteetilisus kokku peavad sobima leppemärkide suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on ilus jne.
Iseseisev töö Atlasega (+ nutivahendid) Koostas: Maia-Liisa Suigusaar Vajalikud materjalid: Arvuti või nutivahend Geograafia õpik (nt Avita) Atlas. Eesti geograafiline asend. lk. 2, 24, Avita lk. 10. Euroopa kaart, Maailma kaart 2 riigi võrdlus (teemakaartide abil võrdlemine) Tunnused Eesti Tšehhi Ühendus Olemas ei ole maailmamerega Naabrid Rootsi,Soome, Venemaa, Saksamaa, Austria, Läti Slovakkia, Poola
keskpunktist ja ülemisest, alumisest ning külgjoontest (Kryger & Wood, 2005). Joonestik jagab kaardi vastavalt ettenähtud fookusele ja tasakaalule. 2. Kaardi kvaliteet Kaartidega on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ja vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks (Jagomägi, 1999). Teemakaartide peamisteks kvaliteedinäitajateks on: · loetavus · mitmeplaanilisus · esteetilisus · mugav kasutatavus · sisu korrektsus Nimetatud kvaliteedinäitajad on üksteisest suhteliselt sõltumatud, näiteks korrektse sisuga kaart võib olla loetamatu, esteetiliselt nauditav kaart mittekasutav. Kõige tüüpilisem viga on teemakaartide ebaülevaatlik värvivalik. 2.1 Kaardi loetavus
3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid:
Lisa asukohta kirjeldav kaart. Tee vajalikud mõõtmised kaartidelt. Kasuta http://atlas.ibs.ee/ http://www.regio.ee/ http://www.maaamet.ee http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 3. Koosta lühike küla maa-ala geoloogilise ehituse ja pinnavormide iseloomustus Kasuta Eesti atlase kaarte, geograafiaõpikut, Eesti geograafia CD ja vaatlust 4. Tutvusta küla erinevate teemakaartide abil. Koosta vähemalt 6 teemakaarti. Salvesta juhendi järgi iga kaart kõigepealt pdf-failna ja pärast liida üheks dokumendiks. Kasuta Kiira Mõisja Kaardiõpetuse tööjuhend Kodukoha atlase koostamine http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 5. Oma töö illustreerimiseks võid lisada fotosid, mis tuleb kindlasti allkirjastada. Vormistusnõuded 1. Tööl on sisukord 2. Reavahe kirjas on 1,5 3. Tekst joondatakse mõlema serva järgi
Kaugseire eelised : detailsus, operatiivsus (N: katastroofiliste ilmanähtuste jälgimine reaalajas), laiem vaateväli, suurem lahutusvõime. Saab mõõta : objektide kõrgust ja pindala, vee- või maapinna temperatuuri, muula niiskust või nõlva kallet. 2) Kaart. Kaardilt saab lugeda kõrgustike kõrgusi, vee sügavust, kohanime, mis pinnavormiga on tegemist, saab näha vahemaid, mis on ümardatud jne. Kaardi ülesanded : Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend. (N: teemakaartide puhul, kus tulemus asub tedause ja kunsti piirimail). Kaart on ka töövahend (N: välistöödel, kuhu peale saab kanda leitud taimi või veeproovide võtukohti). Õpetusvahend, andmete talletamine, maailmavaate kujunamine. 3) Arvutikaardi kasutamisvõimalused. Arvutikaardi vaatamiseks on sul vaja arvutit ja sobivat tarkvara. Arvutikaardid on enamasti valmistatud kasutades spetsiaalset tarkvara, kuid arvutikaardiks võib olla ka skaneeritud või digitaliseeritud paberkaart
projektsiooni erinevate aspektide jaoks on erinevad. Samas projektsiooni konstrueerimise põhimõtted on üldreeglina samad, muutuvad standardjoonte suunad, kuid projektsiooni põhiomadused reeglina ei muutu.[1] 4. ÕIGEPINDSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Paralleelide vahe on seatud nii, et erimõõtkavade korrutis on üks. Sellega tagatakse ekvivalentsus igas kaardi punktis. Sobivad kaartidele, mis peavad suhteid õigesti edasi andma. Õigepindsus on oluline paljude teemakaartide puhul, sest temaatilise info edastamine pindu moonutaval alusel, võib tekkida vale ettekujutus nähtuse geograafilisest jaotumisest, tihedusest. Õigepindsetes projektsioonides on näiteks statistilised kaardid, samuti sobib terve maakera esitamiseks.[6] • Lamberti õigepindne silindriline projektsioon • Behrmanni õigepindnesilindriline projektsioon • Gall`i ortograafiline silindriline projektsioon • Petersi projektsioon
visualiseerib hästi absoluutseid väärtusi · Statistiliste pindade horopleetkujutus lähtub olemasolevate polügoonide (nt haldusüksuste) piiridest · Statistilise pinna või reljeefi kujutamine samakõrgusjoontega on hästi läbipaistev kujutusviis ja visualiseerib hästi kaldenurki 2. Moondellips ehk Tissot´indikatriss iseloomustab võrdlevat moonutusi kaardipinna erinevates osades · Õige 3. Võimalused teemakaartide kujundamisel, seadke loogilisimasse vastavusse: · Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust · Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi · Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi
- Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks Eesti Baaskaart Eesti Baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1993 - 1996 (digi-) -1998 (trükikaart) Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaart on TM-BALTI projektsioonis. St, et on moodustatud ühtne Baltimaade kaardisüsteem, mis liitub hästi ka vastavate Euroopa süsteemidega. Baaskaart on nii digitaal- kui trükiversioonis. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel ja valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteeringute järgi. Kaart on ette nähtud erialaste andmekaartide aluseks, kuna teda on võimalik pidevalt kaugseire abil täiendades hoida kaasaegsena
visualiseerib hästi absoluutseid väärtusi · Statistiliste pindade horopleetkujutus lähtub olemasolevate polügoonide (nt haldusüksuste) piiridest · Statistilise pinna või reljeefi kujutamine samakõrgusjoontega on hästi läbipaistev kujutusviis ja visualiseerib hästi kaldenurki 2. Moondellips ehk Tissot´indikatriss iseloomustab võrdlevat moonutusi kaardipinna erinevates osades · Õige 3. Võimalused teemakaartide kujundamisel, seadke loogilisimasse vastavusse: · Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust · Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi · Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi
päritolu, struktuuri jms. 12. Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon)? Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid. Eesti Baaskaart: topograafiline kaart mõõtkavaga 1:50 000 kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks 1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud. Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal. Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal. Alates 1997. aastast on kogu põhikaardi tootmise protsess digitaalne. 13. Võrrelge omavahel geograafilisi ja tasapinnalisi ristkoordinaate
Erikaardid Merekaardid Sõjaväekaardid Lennukaardid Ehitusplaanid 3. Üldgeograafiline ja temaatiline kaart, temaatiliste kaartide jagunemine. Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart •punktkaart •dasümeetriline kaart •pindalakaart •vookaart •kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis
põhikaart, trükitud põhikaart. 83. Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab? Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.04.1994. määrusega nr. 138- ,,Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord". Maamet-korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. Vastav riigiasutus-korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 84. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Põhikaart valmib digiversioonis Ms 1:10 000 ning paberkaardina Ms 1:20 000. Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST
Kaitseväes kasutatakse reeglina ristkoordinaate, millele vastav võrgustik on ühtlasi kantud 1:20 000 ja 1:50 000 mõõtkavaga kaartidele (http://www.sodur.com...). Tootmistööna alustas EKK topograafilise kaardi koostamise ja trükkimisega Kaitsejõudude Peastaabi tellimusel; esimesed kaheksa Kirde-Eesti kaardilehte ilmusid juba 1997. Möödunud aasta lõpuks sai kirjastatud 82 kaardilehte. Kogu riigi haldusala katmiseks on vaja neid 112. Kõigi NATO suunitlusega kaitseotstarbeliste teemakaartide tegemiseks ja kasutamiseks kehtestas Kaitsejõudude Peastaap 1998. aastal vastavasisulised nõuded. Nendekohaselt on EKK kirjastanud ka teisi kaitseväekaarte, teiste hulgas eespoolmainitud põhikaardi andmestikku kuuluva topograafilise kaardi mõõdus 1:20 000 (http://www.loodusajakiri.ee...) 10 Merenavigatsioonikaart
[http://en.wikipedia.org/wiki/Atlante_Internazionale_del_Touring_Club_Italiano] (13.10.2009) Pergamon World Atlas "Pergamon World Atlas" algselt valmis Poola sõjaväe topograafilise teenistuse poolt ja kirjastati nime all "Swiata" (maailma atlas) aastal 1962. Atlas sisaldas 380 lehekülge kaarte, 10 arvandmeid ja tabeleid ning 150 000 indeksi. Iga kartograafiline kaart on täiendatud teemakaartide ja linnakaartidega. Atlasesse oli lisatud lisakaarte UK ja Canada kohta. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Pergamon_World_Atlas] (13.10.2009) 11 Kokkuvõte Sõna atlast kasutatakse kaardikogude kohta ja varasemaid atlaseid ei kutsutud koostamisperioodi järgi vaid kirjastajate nimede järgi. Sõna atlase võttis kasutusele esmakordselt Mercator
• eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) • kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) • kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart (viimasel ajal kasutatakse “horopleetkaart”) - Esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on klassifitseeritud mingi väärtsue alusel. Pindu eristatakse üksteisest värvi, mustri või kolmemõõtmelist illusiooni loovate efektidega. •sümbolkaart -Esitatakse nähtusi sümboli suuruse varieerimisega. Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk vms, ka keerukam leppemärk või graafik
graafilistel andmetel. • Näiteks võivad ebakorrektsed atribuudid olla korruste arv = -1 või korterite arv majas = 2000, aga ka vasturääkivad (ehitusaasta=1996 ja remondiaasta=1967). Olulisemad kaardid Eestis Eesti Baaskaart • Mõõtkava: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Ortofotod ja kaardid Mõõtkava: 1:10 000, asulates 1:2 000. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. • Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärkide ja kaardiraamiga). 17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses
juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid, tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2. Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta.
võimalik salvestada ka nn. kaardipõhja/malli (template) formaati (vt. ka joonis 29). Joonis 29. Kaardipõhi/mall Väljatrükiks on programmiga kaasas spetsiaalne laiendus ESRI ArcPress Printer, mis pakub täiendavaid valikuid väljundparameetrite (nt. pildi heledus, küllastatus, kontrastsus jms.) seadistamiseks. Kaardid on eksporditavad ka kõigisse laialt levinud graafikaformaatidesse (EMF, AI, EPS, SVG, JPG, TIFF, GIF, BMP, PDF...). Teemakaartide koostamise ja kartograafia töövahendite oskuslikuma kasutamisega seonduvalt on võimalus külastada ka vastavat ESRI blogi - ESRI Mapping Center, kus on kättesaadavad spetsiaalsed tööprotseduuride lingid koos praktiliste nõuannetega. ESRI Mapping Center on kättesaadav Internetis http://mappingcenter.esri.com/. Mõningaid kartograafia-alaseid soovitusi ja nõuandeid leiab ka AlphaGISi kodulehelt KKK rubriigi alt http://www.alphagis .ee/menu.php?view =5,57.
kaartide tootmise eest vastutab? a. Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1994. a. määrusega nr. 138 ,,Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord". b. Maaamet korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127
tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord", "Ruumiandmete seadusega" (10.03.2011), mis sätestab tingimused ja nõuded ruumiandmete hõivele, haldamisele, juurdepääsule ja kasutusse andmisele ning ruumiandmete infrastruktuuri toimimiseks. Käsitleb: EGAK Aadressiandmete süsteem ETAK o Maa-amet korraldab riiklike topograafiliste (põhi-, baas- ) kaartide tootmist. o Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est-
Milline ilm on tõenäoliselt punktis A (kaart tsükloniga) variant, et kirjeldused on ette antud. 20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; (teemakaartide, kliimadiagrammi lugemisoskus, analüüsija üldistusoskus) Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: 1) geograafiline laius e päikesekiirguse hulk; 1) kaugus ookeanidest ja meredest 2) soojade ja külmade hoovuste mõju 3) reljeef e pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes), sademete "püüdmine" 4) valitsevad õhumassid Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51° N ja Saratov 52° N. 21
päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud. Oracle andmebaasis ning ka Mapinfo ja ArcView formaatides on nii ruumi- kui tärkandmed (tabelandmed) koos, st mullaalade ruumiandmed ja mullaalasid iseloomustavad atribuutandmed paremini omavahel seotud ning kasutajatele tunduvalt mugavamad kasutada, näiteks erinevate päringute ja teemakaartide tegemiseks. Küll aga on mingil määral kaotajaks jäänud andmete visuaalne pool (eelkõige mulla lõimisevalemite esituse osas). Kasutajatele, kes on huvitatud mullaandmete kasutamisest erinevate analüüside tegemisel on mugavam kasutada Mapinfo ja ArcView formaadis andmeid. Kasutajale, kellele on oluline mullaandmed korrektselt kujundatud digitaalse mullakaardina on sobilik kasutada dgn formaadis andmeid. Digitaalsetel mullastikukaartidel- ja andmebaasides sisalduv informatsioon
Temaatilised kaardid Huvipakkuvaid teemavaldkondi, mida kaartidel käsitleda, leidub lugematult ning sellepärast on see kaartide liik väga mitmekesine. Temaatiliste kaartide hulk ja valik suureneb väga kiiresti seoses arvutikaartide hulga suurenemise ja nende võimalusteringi avardumisega - selliseid kaarte võib igaüks oma andmetest ise endale valmistada, kasutades näiteks Microsoft Mapi võimalusi. Interneti ja multimeedia võimaluste areng on kaotamas selget piiri teemakaartide ja piltide vahel (sest mõõtkavalisus pole temaatiliste arvutikaartide juures nii oluline). Selle asemel on esiplaanile tõusmas teemakaardi "elavad" (kasutajast sõltuva sisuga ja animeeritud) variandid. Teemakaarte võib omakorda liigitada veel paljudeks alarühmadeks: loodusteemakaardid (näiteks geoloogiline kaart, ilmastikukaart, taimkattekaart, mullastikukaart, merevee soolsuse kaart jne)
annaabi.ee 
