Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 21.10.2015 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas.
Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Karel Jõgeva Töö koostamise kuupäev: 24.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas
Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Alvar Halling Töö koostamise kuupäev 14.10.2020 ja töö parandamise kuupäev 24.11.2020 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 04.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent, kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i.
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud
Töötulemus: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 4. Üsna sarnased tulemuse said katastriüksused nr 1 ja 5. Sellele järgnes katastriüksus nr 3. Kõige kehvema tulemuse sai katastriüksus nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis ka selle näitaja alusel on katastriüksus nr 5 saanud kõige parema tulemuse ning siin on kõige kehvema tulemuse saanud maaüksus nr 2. Kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus samuti katastriüksusel nr 2, katastriüksused nr 4 ja 1 on peaaegu võrdse tulemusega, katastriüksus nr 5 on antud näitaja osas saanud kõige kehvema tulemuse. Keeruka kujuga maaüksuste osas ei ole lihtne anda hinnangut ainult neile peale vaadetes. Selleks, et neid võrrelda, peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada.
praktiliselt samad, erinedes vaid tuhandike võrra. Kõige suurema kompaktsuskoefitsendiga 1,07 oli teine maatükk. Kõkkuvõttes oli vaadeldud maatükkide näol tegemist väga kompaktsete maatükkidega. Võrreldes väljavenitatuse koefitsente selgub, et kõige vähem venitatud on teine (koefitsent 1,07)ja enim venitatud viies maatükk(koefitsent 1,13). Ülejäänud maatükkide väljavenitatuse koefitsendid jäävad nende vahele üsnagi võrdselt. Kui aga vaadelda kõverjoonelisuse koefitsente, siis on need kõik omavahel praktiliselt võrdsed (0,91-0,92), mõneti erineb vaid teine maatükk, mis oli ka vähim kompaktne nagu juba mainitud. Saadud tulemustest saab teha järelduse, et erinevate maatükkide erinevusi ei saa lihtsalt peale vaadates välja tuua, vähemalt mitte nii täpselt kui arvutades koefitsente ning hiljem neid omavahel võrreldes, sest on maatükke mis erinevalt siinkohal valituks
annaabi.ee 
