et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,155 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 684 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1148,04 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punktivahelise otsekauguse. Mõõtmistulemused ja arvutused: Lähtepunkt Sihtpunkti Kaugus Kaugu Kõverjoonelisus Kaugus Lv=Lt- (Lv)2 nr nr teed s otse e koef
tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,23 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teede pikkuste hälvet võrrelduna vastavate teede tegeliku pikkusega, on leitud teed mööda mõõdetud pikkused ja arvutatud teede pikkuste vahede põhjal keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 1479 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1479 m. Kuna see eksimus on suur, siis ei ole antud piirkonnas otstarbekas arvutada teede tegelikke pikkusi kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punkti vahelised otsekaugused. Mõõtmistulemused ja arvutused: Lähte- Siht- Kaugus Kaugus Kõver- Kaugus Lv=Lt -La (Lv)2 punkt punkt teed otse (Lo) joonelisu arvutatud
et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,082 korda pikemad. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 143,01 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 143, 01 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punktivahelise otsekauguse. 2 Mõõtmistulemused ja arvutused: Tabel . Mõõtmistulemused ja arvutused Kaugus Kõverjoone- Kaugus Lähte- Siht- Kaugus
1 Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Töö tulemused: Valitud teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,744, mis tähendab, et teed mööda mõõdetud teede pikkus on teede otsepikkusest keskmiselt 1,744 korda pikem. Seejärel arvutasin teede pikkused, kasutades selleks teede otsekaugust ja keskmise kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgmisena leidsin keskmise ruuthälbe, mille väärtuseks tuli 1512,17 m. Selle abil saab hinnata arvutatud teepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes. Seega on maksimaalne eksimus +/- 1,744 m. Tabel 2. Mõõtmistulemused ja arvutused Lähte- Siht- Kaugus Kaugus Kõverjoonelisuse Kaugus Lv=Lt- (Lv)2 punkti punkti teed otse koefitsient (Ki) arvutatud La Nr Nr mööda (Lo) (La=Lo*K) (Lt)
tähendab, et selles piirkonnas on teed mõõda mõõdetud teede pikkus otsepikkusest keskmiselt 1,13574 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 66,52m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 66,52m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punkti vahelise otsekauguse. Mõõtmistulemused ja arvutused: Lähte Siht Kaugus Kaugus Kõverjoonelisu Kaugus Lv= (Lv)2 punkti punkti teed otse se koef. arvutatud La-Lt nr. nr
perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur. Mudelis arvestatakse temperatuurisõltuvuse inertsi, mittelineaarsust ja ajalisi muutusi; sõltuvus talitlusparameetritest, mis avaldub koormuse pinge ja sagedustundlikkusena; juhuslikkus, mis on eriti märgatav väikestes, jaotusvõrgu koormustes. Selliste koormuste ruuthälbe suhe matemaatilisse ootusesse on suhteliselt suur. Ka võib väikestes koormustes esineda suuremaid kõrvalekaldeid, mis ei sobi kokku normaaljaotusega; juhitavus. Koormust juhitakse enamasti kaudselt elektritariifide abil. Esineb ka otsest juhtimist elektrivõrgu operatiivpersonali poolt. Juhitavuseks võib lugeda põhivõrgu sõlmekoormuste muutusi, mis on tingitud ümberlülitustest jaotusvõrgus. 3.Koormuse põhilised seaduspärasused
Suhtelised näitajad arvutatakse kas osatähtsustena või protsentuaalselt ning nad võimaldavad võrdlusi ka erinevates mõõtühikutes väljendatud andmekogumite puhul. Dispersioon ehk keskmine ruuthälve- on variantide individuaalväärtuste ja nende aritmeetiliste keskmiste vaheliste hälvete ruutkeskmine. Dispersiooni tõlgendusraskused on hõlpsasti ületatavad dispersioonist ruutjuure leidmise teel. Dispersiooni ruuthälve annab standardhälbe ehk keskmise ruuthälbe s. Kõige lihtsamini mõistetavamaks ja hajuvuskarekteristikuks on variatsiooniamplituud, mis näitab andmete varieeruvuse ulatust ja sõltub ainult variatsioonirea minimaalsest ja maksimaalsest väärtusest. Seoseks nähtuste vahel nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks. Seos kahe nähtuse vahel on PÕHJUSLIK kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse
annaabi.ee 
