kõikidest asjaoludes, mille vastu oleks Mardil ära tuntav huvi olnud (VÕS § 14 lg 2) - Rikkumist välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3 Mardi ei ole rikkumist põhjustanud ehk Mart võib rikkumisele tugineda Vastutus: - Vastutusstandard – Müüja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1) Kas ma saan siin kasutada VÕS § 218 lg 1 ehk kas lepingutingimustele mittevastavus on ka see, kui müüja ei täitnud teavitamiskohustust? - Vastutuse välistamine – kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest võlgnik ei rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Vastutust välistavad asjaolud – poolte vahel ei ole vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepet ehk vastust välistavaid asjaolusid ei esine. ÕKV lisaeeldused - Mittekohane täitmise vastuvõtmine – Müüja andis puudustega korteri omandi üle ja Mart võttis selle vastu
· ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTO-ga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused; · järgida teavitamiskohustust, st seadusandluse ja selle muudatuste kohta edastada infot vastavalt WTO lepingutes sätestatule (näiteks kodumaine toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine); · mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega. Täiendavalt kohustus Eesti ühinema WTO raames sõlmitud kahe mitmepoolse
tema puudumisel töötajatega. Kollektiivse koondamise otsus ei saa olla tööandjal valmis enne töötajatega arutamist. Alles pärast töötajatega konsulteerimist ja Eesti Töötukassa teavitamist tekib tööandjal õigus kollektiivseks koondamiseks ning ta võib töötajatele üle anda ülesütlemisavaldused. Juhul kui tööandja ei ole täitnud töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustust või Töötukassa teavitamiskohustust enne ülesütlemise avalduse esitamist, on töösuhte ülesütlemine tühine. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine jõustub ülesütlemisest etteteatamise tähtaja möödumisel, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva möödumisel ajast, kui Eesti Töötukassa sai kätte talle pärast konsulteerimist saadetud andmed koondamise kohta. Antud tähtaja jooksul otsib Töötukassa lahendusi kollektiivse ülesütlemisega seonduvate tööhõiveprobleemidele
05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused; · järgida teavitamiskohustust, st seadusandluse ja selle muudatuste kohta edastada infot vastavalt WTO lepingutes sätestatule (näiteks kodumaine toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine); 7 · mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega.
Eelduslikult võetakse TAL-ne tagasi. 13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel? Avalik tasu vallasasja leidmise eest. B leiab A vallasasja. B peab tegema valiku: kas TAL (nt 50 eur) või leiutasu nõue (1/3 asja väärtusest). Mõistlik oleks tasu suurusi võrrelda. Leiutasu nõude puhul veel täiendavad tingimused, mis TAL nõude puhul vahetult ei rakendu. 1. leidja peab võtma leitu enda valdusesse. 2. kui asja väärtus ületab 50 eur, tuleb täita teavitamiskohustust. Kui B-l on info, et 2 kass C käes, siis saab TAL nõude tasu, sest teinud selle teo, aga leiutasu ei saa, sest kass pole tema valduses. 14. Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui mitu isikut on teinud eri ajal teo, mille eest lubati avalikult tasu? § 1007, kus tasunõue sellel isikul, kes tegi teo esimesena. Kui juhtub, et mitu isikut teevad samaaegselt teo, siis tuleb tasu nende vahel võrdselt jagada
puudused, mida ostja oleks saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte. Variant 1: 1. Rikkumine: a. Mängu tulevad ettevõtte omadused. Kas rikkumine seisneb § 217 lg 2 punktides? Eriomadustes kokkulepitud polnud. Eriline otstarve ettevõte puhul puudub (kasumi teenimine), keskmine kvaliteet on olemas (maksujõuetus puudub). Seega rikkumine puudub. b. Teavitamiskohustust rikuti § 14 mõttes. Lg 2 avaldamiskohustuse rikkumine? Tegu on threshold’ga, kus ostja välistas väiksemate kui 75000 eurot nõuete vaatamise. Seega ei ole tegu avaldamiskohustuse rikkumisega. Lg 1 2. lause tõekohustuse rikkumine? Bilansiaruanne jäeti näitamata, andis ebaõiget infot T1 ja T2 osas. Kuna leping sõlmiti, on tegu lepingulise rikkumisega. 2. Vastutus: standardiks on § 103
määranud saladuse hoidmise kohustuse sisu, peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkulepete sisu. Olukorras, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama konkurentsipiirangu kokkuleppest või saladusena määratud teabe sisust. Kui tööandja ei ole täitnud kirjalikku teavitamiskohustust, eeldab seadus, et konkurentsipiirangu kokkulepet ei ole sõlmitud või saladuse hoidmise kohustust töötajale ei ole määratud (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.
saladuse hoidmise kohustuse sisu, peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkulepete sisu. Olukorras, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama konkurentsipiirangu kokkuleppest või saladusena määratud teabe sisust. Kui tööandja ei ole täitnud kirjalikku teavitamiskohustust, eeldab seadus, et konkurentsipiirangu kokkulepet ei ole sõlmitud või saladuse hoidmise kohustust töötajale ei ole määratud (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.
Ärakuulamispõhimõte (HMS § 40):ei ole täidetud ehk on rikutud. Uurimispõhimõte (HMS § 6):ei ole täidetud ehk on rikutud. Selgitamiskohustus (HMS § 36 lg 1 p 1): on täidetud. Maanteeameti põhjendused on piisavalt määratud ja selged. Teavitamiskohustus: ei ole vaja kontrollida, kuna AS Kiirbuss ise taotles menetluste läbiviimist . Maanteeametil polnud teavitamiskohustust. 3. Vorminõuded Õiguslik alus:ÜTS § 52 lg 2 - on olemas. Põhjendamiskohustus (HMS § 56 lg 1): pole täidetud, sest põhimotiivid pole välja toodud. Selguse mõistetavus (HMS § 55 lg 1): ei ole täidetud. Resolutsiooni selgus:on täidetud. Vaidlustamisviide:pole täidetud. Vahekokkuvõte: Maanteeameti haldusakt on formaalselt õigusvastane (menetlus- ja vorminõuete rikkumise tõttu). II
Oluline on nõusoleku kooskõla seaduse ja heade kommetega. Näide: lubamatu on nõusolek, kus isik lubab loogilise põhjenduseta teisele isikule kehavigastusi tekitada ei vasta headele kommetele. Tüüpilised juhtumid, millal nõusolek õigusvastasuse välistab: - arstlik sekkumine. Operatsiooni puhul on oluline nõusoleku kehtivuse otsustamisel see, et tegemist peab olema teavitatud nõusolekuga. Kui arst rikub oma teavitamiskohustust ja patsient annab nõusoleku, siis võib lugeda, et nõusolekut ei ole antud. 23 - sportmängud. Enne jalgpalli mängu annavad mängijad vastastikku nõusoleku, et juhul kui tekitatakse kahju järgides mängureegleid, siis see ei ole õigusvastane.
RKTKo 3-2-1-175-11) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Lähetuse pikkus mitte kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega. Lähetusse saatmiseks on vaja töötaja nõusolekut, kui lähetus kestab kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva. Samuti tuleb üle 1-kuulise välislähetuse puhul arvestada TLS § 6 lõikest 8 tulenevat teavitamiskohustust. Piirangud: 13 rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last võib lähetusse saata tema nõusolekul, alaealist võib lähetusse saata alaealise Erinevalt TLS1992-st võimaldab TLS töölähetusse saata ka selleks omapoolse nõusoleku andnud rasedat ja seadusliku esindaja nõusolekul alaealist. Nii rase kui alaealise seaduslik esindaja, üldjuhul
Tööandja võib oluliseks pidada töötaja koolitusel osale- mist. Olulised tingimused nii töötaja kui tööandja jaoks peavad kajastuma töölepingus. Kui pooled ei ole teatud töötingimustes kokku leppinud, siis kohaldatakse TLS-st tulenevat mii- nimumnõuete regulatsiooni. Näiteks kui pooled ei ole töölepingus kokku leppinud puhkuse kestuses, siis kohaldatakse TLS-st tulenevat 28 kalendripäevast põhipuhkust. Töölepingu kui kokkuleppe sõlmimisest tuleb eristada tööandja teavitamiskohustust andmetest, sh töötingimustest, mis on reguleeritud TLS §-s 5. Kui tööleping on sõlmitud, peab tööandja töötajat teavitama nendest TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh töötin- gimustest, milles ei ole kirjalikult kokku lepitud. 7. Kuna TLS ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja abil. Tööle- pingu puhul on oluline, et kokkulepped vastaksid poolte tegelikele tahteavaldustele ja seda on võimalik saavutada ka esindaja kaudu
hüvitamisele, kui huvide konflik on välistatud. Teavitamiskohustus VÕS § 624 lõige 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Olulised on eelkõige asjaolud, mis võivad ajendada käsundiandjat juhiseid muutma. Kuid millises ulatuses tuleb käsundisaajal teavitamiskohustust täita? Teatamiskohustuse ulatuse määramisel tuleb seega lähtuda käsundi ja juhiste mõttest ja sisust, st mida konkreetsemad on käsundisaaja juhised, seda rohkem informatsiooni ta peab käsundiandjale andma. Käsundiandja jaoks on teave oluline ka siis, kui see on talle vajalik muude otsuste vastuvõtmiseks või oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Nagu öeldud, peab käsundisaaja tevitama käsundiandjat käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Seega
peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95. 3-2-1-171-14 p 14, Kohtud leidsid, et kostja pole oma teavitamiskohustust rikkunud, kuna kostja ei teadnud ega pidanud lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja vajab veokit sellise hoiatussignalisatsiooniga, mis äratab veoauto juhi, kes kasutab veokit magamiseks tühikäigul töötava mootoriga. Kolleegium nõustub selle järelduse põhjendustega, kuid leiab, et põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjal puudus kohustus teavitada hagejat sellest, et mootor ei tohi pikaaegselt tühikäigul töötada ja
olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17)” VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 14 alusel saab krediidisaaja nõuda krediidiandjalt kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse huvi ja usalduskahju hüvitamisega. RK: “See tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist.
vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Vastavalt VÕS § 152 lg-le 1 läheb võlgniku asemel kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sõltumatult käenduse aluseks olevast suhtest põhivõlgniku ja käendaja vahel tekib käendajal seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. (6 kuud v.a aegumine). Tagasinõude esitamisel tuleb järgida käendajal võlgniku teavitamiskohustust. Millal käendusleping lõppeb? (1) Käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega.(Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest.) Pärijale läheb üle. § 154. Tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused
o Seletuskirjas: alati peab TL kirja panema, kui ei ole teaviatud, siis ei ole kohustust: siin on mitte võib vaid peab – ei kehti. - NB! Erinevad tõlgendused teavitamise kohustuslikkuse osas: 1. Saladuse hoidmise kohustust ei kehti, kui töötajat ei ole teavitatud 2. Saladuse hoidmise kohustus kehtib alati, sõltumata töötaja teavitamisest a. Muudes riikides ei ole teavitamiskohustust, alati peab hoidma saladust ja pidama kinni konkurentsipiirangutest b. Aga kuidas inimene teab, mis on saladus? Saladuse hoidmise kohustust ei panda igale töötajale, peab olema spetsialist, kes omab mingit teavet. Inimene peab mõistlikult aru saama, et mingisugune info on tundlik. Tootearendus = saladus, kui dokumendil on kirjas „salastatud“
annaabi.ee 
