Retsensioon nr 6 Käisin 10. detsembril 2011.aastal vaatama Charles Gounod' ooperit ,,Faust", mis toimus Coca-Cola Plazas otseülekandena Metropolitani ooperimajast New Yorgist. Ooper ,,Faust" on üles ehitatud Joihann Wolfgang von Goethe tragöödiateose ,,Faust" järgi. Kontsert kestis 4 ja pool tundi, mille sisse jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osat...
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei
tuntum laul. See oli tuttava meloodiaga ja väga kaasahaarav. See läks mulle hinge ja mul tulid värinad seega tekitas see minus veidi hirmsa tunde. Seda laulu olen varem palju kuulnud, osalt sellepärast, et ema on seda kuulanud, kuid ka ise olen vahest telerist kuulnud. Kui see lugu algas, siis oli näha kõigi silmis äratundmisrõõmu ja sain seda laulu täiel rinnal nautida. Rigoletto oli minule üks viimase aja võimsamaid kontserdielamusi üldse. Estonia teatrisaalis olen ma küll varem käinud, kuid kaunid dekoratiivid ja võimsus on mulle varem märkamata jäänud. Ooper oli uudne kogemus minu jaoks ning see pakkus mõtlemisainet. Igati positiivne. Soovitan kõigil minna vaatama G. Verdi ooperit ooperit ,,Rigoletto". Te ei kahetseks seda.
Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi
Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta
kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia Nõukogude võim püüdis näidistaastamise kaudu näidata, kuidas eestlaste kultuurist hoolitakse. Alar Kotli projekti järgi taastatud(koostöö E. J. kuusikuga, kuid koostöö lõppes konkursiga, kus kaks tegid erladi projektid A ja B ). Teatrisaalis vennasvabariikide reljeefid, mis kõrvaldati 1995 1947 E. Okase laemaal
nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist.
(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 19) 1931. aasta kevadel toimusid esimesed suuremad võimlemiskursuste üritused. Mätrsis esinesid eliitrühmad Tallinnas "Estonia" teatris ja paar kuud hiljem Tartus "Vanemuise " teatris. Esinemised "Estonias ja "Vanemuises" võttis seltskond hästi vastu, aga erialaringkondades kutsusid need esile poleemikat. Ajakirjanduski reageeris elavalt. "Rahvaleht" kirjutas : Neljapäeva õhtul oli "Estonia" teatrisaalis võimlemisõpetaja Ernst Idla võimlemisgruppide esinemie. Publikut oli kogunenud teatrisaal tulvil täis..Peale tavalise publiku oli väljas ka suurem osa pealinna võimlemisõpetajaid, kes tulnud tutvuma oma kolleegi tööga...Võimlemisõpetaja näitas publikule töötundi, niisugust nagu peab tema vastavaks meile, meie oludele ja meie inimestele. Tempo, rütm ja hoog kandus lavalt parterri ja rõdudele, sundides pealtvaatajaid elama kaasa
koorilaule, neist eriti tuntuks said "Varas", "Noored sepad", "Otsekui hirv", "Murtud roos", "Allik" ja hulk teisi, tehniliselt nõudlikke teoseid (need laulud ilmusid esmakordselt trükis helilooja A. Lätte poolt koostatud kogus "Kodused helid", Tartus 1905). Tartus elades töötas R. Tobias ümber Mozarti ooperi "Don Juan" teksti, tarvitades seejuures K. E. Söödi abi. "Don Juan" esietendus toimus 1905.a. kevadel Karlova tänaval Zmigrodski teatrisaalis R. Tobiase isiklikul juhatusel. Etenduse puhaskasu läks eesti rahvaviiside korjamise heaks. Nii toetas Rudolf Tobias ka aineliselt eesti rahvaviiside korjamist. Juba 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda välismaale, algul sõitis ta Pariisi, et siin tutvuda moodsa ooperiga ja üldse prantsuse helikunstiga ning seejärel siirdus ta Saksamaale, kes on andnud maailmale palju suuri helikunstnikke. Saksamaal on loodud ka üks tema suurejoonelisematest teostest, nimelt oratoorium
..12 m³/in. Kasutada helineelavaid materjale, akustilisi kardinaid v muudetavat akustikat. 8 Mis toimub ruumis heliallika sisselülitamisel? Väljalülitamisel? Millest sõltub helienergia kasv ja kahanemine ruumis? 9 Mis on ruumi järelkõlakestus? Kuidas seda projekteerimisel valida? Kuidas seda valmis ehitisel kontrollitakse? Missugused võiksid olla järelkõlakestuse arvulised väärtused (keskmistel sagedustel) suures kontserdisaalis? Kammersaalis? Ooperis? Teatrisaalis? Klassiruumis? Spordisaalis? Ujulas? Mis on järekõlakestuse optimaalne sageduskarakteristik ja kuidas projekteerimisel sellega arvestada? Aeg, mille vältel helienergia tase langeb 60 dB-ni pärast heliallika väljalülitamist. Sõltub ruumi kubatuurist ja materjalide helineeldumisteguritest (Sabine-i valem). Kontrollitakse püstolipauguga. Kontserdisaalis 1,2...1,8 s, kõneruumis 0,81...1 s, spordisaalis 2...3 s.
portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis. Sai selgeks, et Moskva ei talu enam mingit kohalikku omapära, Eestis hakati looma kolhoose ja painutama kultuuri üleliiduliste mallide järgi
4. ta proovis läbilüüa draamaga, aga see kukkus läbi (Armukade prints) 5. suri loomuliku surma ja maeti Saint-Josephi kalmistule, kuhu muidu maetakse enesetapjaid ja ristimata lapsi (21.02.1679) 6. oli kuninga lemmik 7. Võttis hästi südamesse kriitikat 8. esimese näidendi lõpus (Sganarelli) ei arvanud inimesed tast midagi 9. mängis louvre'i lossi ,,Eputist", palais- Royali teatrisaalis, kui ka oli ta rännus. 1) Õige nimi Jean-Baptiste Poqueliss 2) Oli käsitöö meistri poeg 3) Esimese näidendi lavastas ta 1653 aastal ,,arutu" 4) Pariisis tegi 30 lavastust 5) Komöödiad olid 5 vaatlusega 6) 1643 aastal asutas ta oma näitetrupi 7) Liitus hiljem rändtrupiga, mis kestis üle 13 aasta 8) ,,misantroop" oli komöödia asemel hoopis tragöödia Kirjandite analüüs
suhtes ja teisel pole (tal puuduvad muud eesmärgid muusikateose suhtes). Aga muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi: mõlemad võivad tabada samu muusikalisi võtteid ja hinnata samu struktuure samadel põhjustel. Dickie kinnitab, et on vaid üks viis muusikat kuulata, samal ajal kui seda võib teha erinevatel motiividel. Dickie järeldus sellest on, et sellised mõisted nagu huvi ja huvitus ei erista vastuvõtmise viise. Lavastajale, kes istub teatrisaalis, mõeldes vaid sellele, kui palju etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. Ma arvan, et Dickie'1 on õigus, et
maailmas. Kuid mis need siis on? Kui me oleme tunnistajateks teatud sündmustele reaalses elus pisaraid täis teineteise taasleidmisele, rusikavõitlusele, matustele siis kogeme reaalseid emotsioone. Kui samasugused sündmused toimuvad teatrilaval või kinoekraanil, päästavad need valla sarnase erutuse. Ent selle tunnetuslik kontekst on täiesti erinev, kuna me ikkagi teame et istume pimendatud teatrisaalis. (pilt) Lapsed PunchjaJudy näidendit vaatamas. Mida noorem laps, kaasa elades ühe nuku saatusele, otsib toetust oma vanemalt vennalt. (Suzanne Szasz'i foto). (pilt) Emotsioon ja näitleja. Ühes stseenis Shakesppeare näidendis Kuningas Lear, milles vana kuningas, poolhulluna võimetust raevust, kriiskab maailmale ägedat tormi. Lear oli oheldamatu oma hulluses. Kuid kas seda oli ka näitleja, kes seda osa mängis
huvi selle suhtes ja teisel pole (tal puuduvad muud eesmärgid muusikateose suhtes). Aga muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi: mõlemad võivad tabada samu muusikalisi võtteid ja hinnata samu struktuure samadel põhjustel. Dickie kinnitab, et on vaid üks viis muusikat kuulata, samal ajal kui seda võib teha erinevatel motiividel. Dickie järeldus sellest on, et sellised mõisted nagu huvi ja huvitus ei erista vastuvõtmise viise. Lavastajale, kes istub teatrisaalis, mõeldes vaid sellele, kui palju etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14
27. juuni võimalikuks Tallinnas Okupatsioonide Muuseumi avamine. Rahvahääletusel Eesti Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses osales 64,06% 14. valimisõiguslikest kodanikest; ühinemise ja põhiseaduse täiendamise poolt hääletas september 66,83%, vastu 33,17%. 25.–29. Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II külaskäigul Eestis. september 38 partei, organisatsiooni ja ühenduse esindajad kirjutasid Estonia teatrisaalis alla 20.oktoober presidendi soovitatud ühiskondlikule leppele, mille eesmärk on arendada kodanikuühiskonda. UNESCO kandis Kihnu kultuuriruumi ning Balti riikide laulu- ja tantsupeo 7. november traditsiooni maailma vaimse ja suulise pärandi nimistusse. 2004 Politseiaparaadi reorganiseerimine: senise 17 prefektuuri asemele 4. Edaspidi 1. jaanuar toimusid samasugused ümberkorraldused ka kohtute, maksu- ja tolliameti,
.. Need inimesed on tõepoolest muusikud. Nad tajuvad kõiki muusika varjundeid... ja vigu täpselt samuti, nagu meie Pariisis huumori ja anekdootide peensusi mõistame." Veelgi enam. Laiad rahvahulgad polnud üksnes taibukas auditoorium gastroleerivate ooperitruppide esinemiste jaoks komplekteeriti enamik kooriliikmeid linnakehvikute hulgast. Säärane esitajate ja kuulajate ühtesulamine tõi ooperikunsti sõna otseses mõttes rahva keskele. Kuna publik ja esinejad teatrisaalis kuuldut kodus, tänavail, kõrtsides ja kanaleil meelsasti kordasid, leidub nii XVII ja XVIII sajandi populaarseid ooperimeloodiaid kui ka Bellini ja Rossini muudetud teksti ja rütmiga palu itaalia rahvalaulude kogumikes üpris tihti. On juhtunud sedagi, et lauludesse põimuvad aariate tsitaadid. Folkloori ja professionaalse heliloomingu piirid hajusid, rahvaviisikäändude juurdumine ooperikantileeni võis ka täiesti
Maavalitsuse, mille esimeheks sai Jaan Raamot dem blokist. Maavalistsus hakkas koosnema mitmetest osakondadest, mida võib pidada tulevaste ministeeriumide eelkäijateks. Oktoobriks saavutas Maanõukogu oma täiskoosseisu. .... Vallnerist sai enamlane. Kujundati ümber ka Maavalitsus, mille esimeheks sai oktoobrist Konstantin Päts. Kuni Maanõukogu kokkuastumiseni juulis 1917. valitses Eestis üsna ebastabiilne õhustik. 2.07 astus Tlnas Estonia teatrisaalis kokku rahvaasemike kongress (Rahvakongress), mille kokkukutsujaks oli Tlna Eesti Seltside Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, vähe villa. 3-4.07 leidis samas kohas aset teinegi kongress (Eesti
annaabi.ee 
