1914. aastal. · Kunstniku maalimisstiili ei suutnud keegi täpselt rühmitada. Mõned seostasid seda sõnaga futurism, teised aga hoopis ekspressionismiga. · Joonistused rajanesid must- valge pinna rütmikal kontrastil, sageli nurgeliste kujundite abil. · Tööd tunduvad sageli ornamentaalsete kompositsioonidena. Kompositsioon sinisel Torukübaraga mehefiguur 1915 Taevased ratsanikud Siuru ja Vabbe Siurulased, kelle loomingus oli samuti palju teatraalseid elemente, tegid Vabbest igatahes kiiresti oma kunstniku. Nii valmisidki raamatu- ja kaaneillustratsioonid sellistele teostele nagu: albumid "Siuru I", "Siuru II" ja "Siuru III", J. Semperi "Pierrot" esimese trüki kaas, H. Visnapuu "Amores" (1917), M. Underi "Sinine puri", J. Barbaruse "Inimene ja sfinks", A. Gailiti "August Gailiti surm" ja "Rändavad rüütlid" (1919). Siuru I Siuru II Siuru III Pariisi mõju · Uus motiivistik
Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume. Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi keskel, kuid ruumi sügavuses ja esiplaanil on teenijad. Teos on rahutu, ebasümmeetriline. Kasutab heletumeduse kontraste ja teatraalseid valgusefekte. Maalid on gigantsed. Maali meeleolu on rõõmus, on näha, et omavahel suheldakse, ei olla tagasihoidlikud, nauditakse teineteise seltskonda ja pakutavat jooki. Pidutsetakse suurema hulga rahvaga, maalil on märgata ka naisi. 20.10.2009 Mailis Zirk
2) Atonaalne helikeel; sellest tulenevalt meloodia- ja harmoonialiinide näiline kaootilisus 3) Vaba vormikäsitlus, vahel taotluslikult laialivalguv, hoomamatu 4) Mitmekesine rütmika ja vahelduv taktimõõt, üldpilt taotluslikult närviline, heitlik 5) Olustikumuusika pilamine, groteski rõhutamine 6) Tämber rõhutatult sünge ja salapärane, häälel ja instrumendil otsitakse “tavapärasest ilust” erinevaid kõlakvaliteete, vahel kasutatakse lausa teatraalseid efekte (näiteks Schönbergi „Kuu Pierrot“). Ekspressionismi iseloomustab hästi Schönbergi mõte: “Kunst on nende hädakarje, kes kogevad kogu inimkonna saatust.”
sõnastus. Maski suuava oli lehtrikujuline. Jalas ¼ m koturnid. Sageli elavam tegevus lava taga. Etendusele ei lubatud naisi, lapsi. Kinni peeti koha-, aja- ja tegevusühtsuse reeglist. Dramaatika ajalugu Dramaatika tekkis kaugel kultuuri esiajal. Vanad egiptlased olevat korraldanud teatraalseid mänge juba 5000 a tagasi. Dramaatika alged peituvad loodusrahvaste usulist kultust peegeldavas rahvaluules ja tavades. Arvati, et mõne tegevuse matkimine aitab kaasa selle teokssaamisele, palju korraldati jäljendavat, miimilist laadi mänge, mille juures kasutati jumala või loomamaske. Juhtivaks kirjandusliigiks kujunes dr antiikkirjanduses 5.-4. saj eKr. Nimetus kr k tegevus. Vanas Kreekas oli levinud viljakus- ja veinijumala Dionysose kultus. Tema auks
koos saatjatega Jänesesaarele,võtnud kätte labida,lõiganud välja kaks rida mättaid ,paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee'' Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos. Barokk maalikunstis.Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega.Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi,tegelaste teatraalseid žeste,taevasse tõstetud pilgud,ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi,hukkamis,- võitlus ja röövimistseene. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? Näiteid. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue,kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks.Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole.Maalid muutusid järjest suuremaks,figuuride liikumine hoogsamaks,igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem.Üha enam pääses mõjule Rubensi
-1930.aasta Euroopas esimene võimule pääsenud diktaator, kes lõi fasismi. Hiljem püüdsid paljud tema ideid järgida ja oma riigis ellu viia ning samas ka tema vigu vältida. Ta küll lõi suhteliselt hästi toimiva riigi, kuid seda ainult ajutiselt. Usun, et Teise maailmasõtta astumata oleks ta jõudnud palju kaugemale. Benito Mussolini 1903. aastal arreteerituna. Mussolini lasi endast tihti teatraalseid pilte teha. Kasutatud materjalid: 1. Benito Mussolini. http://en.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini, 05.01.2008 2. Benito Mussolini. http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini, 06.10.2007 3. Benito Mussolini. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mussolini_ellyke.htm, 04.01.2008 4. Biography of Benito Mussolini. http://www.euronet.nl/users/wilfried/ww2/mussolin.htm, 04.01.2008 5. Denis Mack Smith, WWII Benito Mussolini. http://www.grolier.com/wwii/wwii_mussolini.html, 07.10.2007 6
Aleksandr Mensikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee" Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid zeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. 9. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Maalid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal
Leht 12 / 24 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. „Talvepalee“ Smolnõi kloostri kirik Peterburis Leht 13 / 24 Suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid žeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. Leht 14 / 24 9. Kidas iseloomustaksid Rubensi loomingut ? Näiteid. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida
· kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis 2. Rändlaulikud + nende iseloomustus · kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks · lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel · need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, zeste ja miimikat · laulu süzee pidi olema tuntud · Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid · Roomas olid miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid) · zonglööride seisus kujunes 10. saj: olid kirjaoskamatud, õppisid ettekantavad teosed pähe · nende repertuaar oli laialdane: näidati karusid, ahve; mustkunst, laadastseenid,
all kuni 1954. aastani. Samal ajal oma kunstniku poole arendamisega töötas ta ka Chicago uudistebüroos. Ta avas oma isikliku stuudio ja 1953 sai ta naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse. Tema esimene teadaolev müügitehing toimus Chicagos 57. tänaval Art Fairis, kus ta müüs viis eset koguhinnaga 25 dollarit. 1956 kolis ta tagasi New Yorki. Seal kohtas ta kunstnikke nagu Jim Dine, Red Grooms ja Allan Kaprow. Nende käest sai ta teatraalseid alternatiivseid ja abstraktseid ekspressionismi mõjutusi, mis said mõjutavaks tema loomingus. Tema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele
Põldroos. Mängiti palju eesti algupärandeid ja kirjanduse dramatiseeringuid (Särevi töötlused Lutsust, Tammsaarest), kui ka vene klassikat (Gorki, Dostojevski) Priit Põldroos lavastajana lähtus eelkõige lihtsast arusaamast, et teatrile ühiskondliku mõju võitmiseks tuleb köita publikut, ja ta avastas (osalt Saksamaa töölisteatrite eeskujul), et selleks võib kasutada vana tuttavat rahvatükki, kus saab lisada või rõhutada sotsiaalseid motiive ning samas rakendada julgeid teatraalseid võtteid. Lavastaja pidi olema vahemees lava ja publiku vahel ning teatri vaimsuse määrab rezii, mitte repertuaar. 25. Teatritegevus väljaspool Tallinna 1920.-1930. aastail. Vabariigi alguses alustati nelja eesti teatriga "Vanemuine", "Estonia", "Endla" ning alles mängupaika otsiv Draamateater. Vabariigi lõpuks lõpuks töötas kümme alalist teatrit. Neist kolm asus Tallinnas "Estonia", Draamastuudio Teater/Eesti Draamateater (asutatud 1924) ja Tallinna Töölisteater (1926)
Tema hooned on värvikad ja kaunistatud rohkete skulptuuridega. Sisekuj iseloomustavad kallid materjalid ning sammaste küllus, Talvepalee ülevoolav toredus aga ületab koguni Versailles'd. Peterhofi loss Talvepalee Skulptuur *populaarsed võitlused,röövimised,pühakute kannatused-teemad,mis eeldasid dünaamikat ja äärmuslikke tundeseisundeid(raev,ekstaas,valu,naer) *ka portreede puhul kasut ilmekaid ja efektseid,teatraalseid poose-silmad suunatud taeva poole ja käed laiali. Rahutust lisas sügavate voltidega riietus. *Lorenzo Bernini-,,Apollon ja Daphne"(PILT 1)- süzeeks on lugu sellest,kuidas A ajab taga nümf D, kes palub viimases hädas oma isa et too päästaks ta himura mehe käest ja muudaks loorberipuuks. Skulptuuris kuj kõige konfliksemat momenti: A puudutamas D, kes on surmani ehmunud ja juba puuks muutumas. D juuste asemel on oksad, varvaste asemel juured
1 kammerlikele koosseisudele: (,,Kleine geistliche Kontzerte" III 1636, 1639 ja ,,Symphoniae sacrae" I-III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole Nt. ,,Eile mich Gott zu erretten" (vt. noot Wikis), "Wann unsre Augen schlafen ein" Need on paralleelanriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad. Tsükkel "Musikalische Exequien", mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega. Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon Jeesuse
suveräänsus ning määratleti täpselt kiriku seisund Itaalias. Katoliiklusest sai ainus riigiusk, koolides kehtestati usuõpetus ning paavstile maksti üheksateistkümnenda sajangi kaotuste kompenseerimiseks ligi 2 miljardit liiri. Paavst oli selle lepinguga nõus, sest lootis taastada katoliku kiriku mõju ning Mussolini lootis kiriku toetust fasismi kindlustamisel. Mussolini algatas ka tugeva propagandakampaania, mis sisaldas nii emotsionaalseid ja teatraalseid etteasteid, kui ka ajakirjanduse kaudu levitavaid pilte, mis kujutasid Mussolinit nii sportauto roolis, hommikusel tervisejooksul kui ka viiulit mängimas. Üsna pea taipas aga rahvas, et kõik need fotod on lavastatud ja et tegelikult on Mussolini tühine isiksus. 11 Kuigi Mussolini võimule oli väga vähe vastupanu, toimus neil aastail Mussolini vastu paar atentaadikatset. 7
endale publiku ka Euroopas. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette Colemani, Cecil Taylori free jazzi. Euroopa muusikud leidsid end tänu sellele, et nad kopeerisid musta free jazzi. Free jazzi kaudu sai rahvusvaheliselt tuntuks rohkem muusikuid kui ükskõik millise stiili valitsemisajal varem või hiljem: Inglismaal -kitarrist Derek Bailey, saksofonist Evan Parker ja trummar Tony Oxley tundsid huvi heli omaduste vastu; madalmaades-Han Bennik ja Willem Breuker arendasid oma mängus teatraalseid elemente, võis kohata tögavat huumorit; Lääne-Saksamaal Peter Brötzmann, Manfred Schoof, Gunter Hampel hindasid kaalukust ja jõudu. Pianist Muhal Richard Abrams asutas juba 1961 Chicagos free jazzi orkestri Experimental Band, millest sündis (ametlikult 1965) AACM, the Association for the Advancement of Creative Musicians (Loovate Muusikute Arengu Assotsiatsioon). Selle rühmituse tähtsus pole suur mitte ainult muusikas, vaid ka mustade muusika enesemääramisel
Selle olukorra keerulisus seisneb selles, et seda piiri on võimalik tegelikult tõmmata. Vaatajasaali alge oli olemas sel ajal. Jagunemine vaatajateks ja näitlejateks ei ole veel täpselt määratletud, piir on äärmiselt liikuv. Võib alata karnevalile omane liikumine, kõik haaratakse mängu. Normiks ta veel saanud ei ole. Huvitav ka selle lagunemise põhjus (sakraaltegelaste lagunemine): asi ilmselt proffesionaliseerumise protsessis. Kui katoliku kirik hakkas oma teenistustes kasutama teatraalseid elemente, siis hakkasid vaatajad ja osalised teineteisest eralduma. Osa inimesi muutus tegelasteks, osa vaatajateks. Kiriku seisukohast ekslik inimeste kirikusse tõmbamine. Lääne mentaalsuskaldus kõike ratsionaliseerima (mõistuspärane lähenemine), see ratsionaalsus tungis ka kiriku teenistusse, kirikuteenistusest eraldati oluliseim (armulaud) osa, pandi eraldi seisvasse kohta mida teha ülejäänud teenistusega? Pühade andide tarbimine oluliseim. Siin
Tegelase psüühikat on võimalik näidata tema hääle, miimika zestide, käitumise või ka välimuse kaudu. Inimese siseelu võib ilmsiks tulla ka tema isiklikus ruumis ( kodu kujunduses ja korrasolekus, kuulatavas muusikas jne). 4. Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu teatraalsusele. Kui inimesed omavahel suhtlevad, siis tekivad nende vahel ka erinevat laadi suhted. Tihti kasutatakse dramaatikas teatraalseid võtteid, mis mõjuvad eriti efektselt teatris: roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena, kes ta tegelikult ei ole, nt Piibeleht esineb Vestmanni ees ärimehena), teater teatris (,,Hiirelõksu" etendus ,,Hamletis") jms. Selliste võtete kasutamine draamas ja teatris toob esile ka igapäevaelu teatraalsuse. 5. Draama on mõeldud eelkõige teatris esitamiseks. Kirjanikud arvestavad teatri võimaluste ja vahenditega.
Keeruline ajas ja ruumis liikumine: näidend Lihtne liikuda ajas ja ruumis. keskendub üldiselt ühele kohale ja ajale. Inimese siseelu kujutamine on keeruline, sest Inimese siseelu on lihtne avaldada seda teeb jutustajat pole. Siseelu avaldub kõnes, käitumises, jutustaja. ruumis või väljendusvahendite abil (hääl, miimika, zestid jne) Keskendub inimsuhtlusele (koosneb mitme tegelase __ kõnest), suhetele, elu teatraalsusele. Teatraalseid võtteid. Näidendi vastuvõtt teatris: peab ühel õhtul ette kandma, publik ei saa muuta vaatamise tempot, mõtiskleda Mõeldud teatris etendamiseks Mõeldud lugemiseks Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks. Tavaliselt raadios esitamiseks mõeldud draamateos, mida nim ka raadioteatriks. Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. Stsenaarium filmi, saate kirjanduslik alustekst
teoseid rikastas. Verdi loomingu kõrgtipul, XIX sajandi üheksakümnendail aastail, tärkas itaalia ooperis uus suunitlus verism. Suunitlus, milles Giovanni Verga poolt rajatud kirjandusliku voolu alusel püüti kajastada tõepärast elu "sellisena, nagu ta on". Ooperite kangelased valiti talupoegade, linnakehvikute, laadakomödiantide hulgast, süzeed põhinesid tundeid rebestavail armudraamadel tulvil rõhutatud emotsionaalsust, teatraalseid efekte, situatsioonide teravust ning rohkeid lüürilisi kulminatsioone. Naturalistlike stseenide kõrval leidub oopereis melodramatismi sugemeid, suur rõhk on pandud olustikupiltidele. Veristlike ooperite üks suuremaid teeneid pöördumine läbinisti demokraatlike teemade poole on olnud aluseks huvitavale muusikale. Esimese veristliku ooperi, "Talupoja au", pani 1888. a. kirja P. Mascagni, temale järgnesid 1890. a. R. Leoncavallo "Pajatsid" ja 1892. a. G
Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud tulevikku; futuristid hindasid tööstust, masinaid. Esialgne nimetus voolule oli dünamism. Nad põlgasid mineviku kunsti; tahtsid hävitada muuseumid, konventsionaalsed teatrid jne. Futuristlikel õhtutel loeti luulet, näidati kunsti ja teatraalseid sketse: teatraalsed kabareelikud stseenid. Eksperimenteeris etendaja-vaataja suhtega; Marinetti tahtis välja vihastada kodanlikud vaatajad. Sõda ülistas ta kui olulist energiaallikat. Pärast sõda tema ideed taandusid, kuna I MS tõi Itaaliale suuri kaotusi. Venemaa revolutsioon aga ärgitas vene futurismi tõusu pärast sõda. Marinetti kirjutas veel mitmeid manifeste, nt ,,Futuristliku kirjanduse tehniline manifest" 1912, kus ta esitab uue keelekasutuse põhiseisukohad
annaabi.ee 
