Glükoosi sisaldus massiprotsentides: X= V 2∗G∗(1−W ) C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 – uuritava lahuse üldmaht (ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele V2 – värvusreaktsiooni võetud uuritava lahuse maht (ml) G – uuritava materjali (mesi) kaalutis (g) W – uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest) Keskmine niiskusesisaldus Eesti mees on ~17,0% (http://2013- 2016.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/3_meekvaliteedi_aruanne_01.03.14- 31.08.14.pdf) 0,15∗200∗1∗10−3∗100 Glükoosi sisaldus mee tõmmises massiprotsentides: X= =49,2 1∗0,115∗( 1−0,17 )
· Numeratsioon võib olla: lisada eestikeelsed nimetused "Tabel" ja tööd läbiv "Joonis", et neid oleks edaspidi võimalik peatükisisene loetelust valida. Selleks: · Kui tabelis olevad andmed on pärit Æ New Label Æ trüki vastav nimetus Æ OK teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all Edaspidi saab vajaliku pealdise valida neile ka viidata. loetelust · Joonised (s.h. diagrammid, skeemid, Æ OK kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne) · Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata 2 8. Viitamine · Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile
Priit Põdra, 2004 243 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS · nendele vastavad staatilised pingekontsentratsioonitegurid K = 2 .5 paindel ja väändel on väärtustega (saadud teatmekirjandusest ; interpoleerides): K = 1 .7 Pöörlev võll Väändemomendi epüür Paindemomentide epüürid F1 f1 M = 32 Nm C C
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...
(dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur)
Näide: (ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11) 5.5. Suuliste allikate loetelu: Näide: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... ) mälestused (kirja pandud ... aastal töö autori poolt). Viites piisab näiteks: (J. Paju mälestused) 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3 7. Lisad Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid
ja lisada külastamise kuupäev. Näide: Pappel, P. Põder.http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007) TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. VORMISTAMISE NÄIDE Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) VORMISTAMISE NÄIDE Tabel 3 VORMISTAMINE uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas köidetult v. kiirköitjas
Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud andmeid neeldumis- maksimumidele max vastavaid absorptsiooni (A) väärtusi. Reeglina võetakse arvutamisel aluseks selline absorptsiooni väärtus, mis vastab neeldumisspektril kõige kõrgemale ,,tipule". Arvutus põhineb nimetatud lainepikkusele (max) vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinktsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele. Valemi jaoks tuleb teatmekirjandusest leida uuritavas lahuses domineeriva karotenoidi 1% 1cm väärtus. Karotenoidi sisaldus (K, mg %) uuritavas proovis arvutatakse valemiga: A * V * d * 103 K=------------------------------ mg% E1%1cm * g A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile max (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus),
7. Mida nimetatakse vedru karakteristikuks? Mis on vedrujäikus? Tähtsaim karakteristik on jäikus ( seos mõjuva jõu ja deformatsiooni vahel), see seos võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne. 8. Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat. Valitakse vedrutraadi materjal, sellele vastav nihkemoodul G ja lubatav väändepinge. Dm Antakse ette vedruindeks c= d piires 6...12(teatmekirjandusest) Arvutatakse tugevustingimustest vedrutraadi läbimõõt d ja ümardatakse lähimale standardsele Leitakse vedru keskläbimõõt ja välisläbimõõt Valitakse lõtk, vältimaks vedru keerdude kokkusurumist töökoormusel Arvutatakse suurim võimalik töökeerdude arv i Arvutatakse vedru deformatsioon tööolukorras ja vedru jäikus Kontrollitakse pingeid vedru piirolukorras Hinnatakse vedru stabiilsust
Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3. Inimarengu indeksi võrdlus (allikas: http://www.kogu.ee/olemus-ja-roll/eesti-
Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3. Inimarengu indeksi võrdlus (allikas: http://www.kogu.ee/olemus-ja-roll/eesti-
hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: 5 Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998. a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3 Pea meeles: 1. Uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210* 297mm) kas köidetult v. kiirköitjas
Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm"; Teatmekirjandusest lähtuv teemakohane info ,,Eesti keele saatusest"; Alguse ja lõpu ühtsus ,,Olla õnnelik"; 7 N-ö kohe asja juurde, st et selle võtte puhul peab autor näitama kompententsust sellel teemal ,,Tänapäeva inimese jumal". Tüüpilised vead sissejuhatuses: 1. Sissejuhatus ei sobi kirjutada sellest, kuidas antud kirjandi kirjutamine laabub; 2
Lahtri- tes toodud sõnad ja laused algavad suurtähega. Veergudel peavad olema pealkirjad, soovitata- valt ka esimesel veerul. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (alljärg- nev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri (vt tabel 9). Tabelist või tekstist peavad selguma kasutatud andmete allikad. Kui tabelis kasutatakse andmeid teatmekirjandusest, siis viide allika kohta tuleb tuua tabeli all. Kui tegemist on autori arvamusega, siis tuleb ka see märkida. Näide: Tabel 1. Kütuse hind Rotterdami sadamates veebruari teisel nädalal 2000 aastal, USD Kuupäev Diiselkütus Bensiin 98 Bensiin 95 01.01 98,50 127,00 108,00 01.02 99,50 127,50 109,50
L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). ------- X = C V1 L 10-3 100/ V2 G (1 W) , kus C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg /ml), V1 uuritava lahuse üldmaht (ml) L lahjendustegur, 10-3 tegur üleminekuks grammidele, V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml), G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g), W uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest). 30
hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). Algusesse 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis Kuressaare G?mnaasium Välismaised investeeringud ühe elaniku Uurimistöö koostamisest kohta 1998.a. (USD) 500 407 1, jne)
SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Tabelid ja joonised on tekstile sel- gituseks, aitavad selle sisu paremini edasi anda. Algandmeid sisaldavad suuremahulised tabe- lid esitatakse tavaliselt töö lisas. Vt. kuidas teha arvutil. Näited:
suureneb konjugeeritud kaksiksidemete, aromaatsete tuumade ja vabu elektronpaare omavate aatomite sisalduse puhul molekulis. Elektrolüütiliselt dissotseeruvate ainete spektrid sõltuvad oluliselt ka lahuse pH väärtusest. Selleks, et teada saada aine kontsentratsiooni uuritavas lahuses (ctundm) võib toimida mitmeti. · Mõõdetakse lahuses sisalduva tundmatu kontsentratsiooniga aine absorptsiooni väärtus A lainepikkusel . Teatmekirjandusest leitakse lahuses sisalduva aine molaarse ekstinktsiooniteguri väärtus () samal lainepikkusel. Aine kontsent- ratsioon lahuses arvutatakse lähtuvalt Lambert-Baar'i võrrandist A=c·l· c=A/l· Reeglina l = 1cm, seega c=A/ · Kui lahuses sisalduva, tundmatu kontsentratsiooniga (ctundm) aine ekstinktsiooni- teguri väärtus pole teada, siis võib ctundm leidmiseks kasutada võrdlusmeetodit. Sel
T2 K 2 1 H 5300 q H . z2 a3 q Koormusteguri K väärtuseks projektarvutusel võetakse 1,3, kontrollarvutusel tuleb arvesse võtta paari sissetöötuvust, tiguvõlli jäikust ning koormuse muutumisastet. Lubatavad pinged [H] on leitavad teatmekirjandusest libisemiskiirust ja tigupaari materjale arvestades. Telgede vahe projektarvutusel saab leida lihtsustatud valemiga KT2 a w 610 3 . [ H ]2 18.4. Tiguratta hammaste paindekontroll. Hammaste paindetugevust kontrollitakse samade meetoditega, millega ka hammasrattaid. Arvutusvalemi saab esitada kujul
annaabi.ee 
