, nimelt Ann Karu ning Erika Valdson . NOORMEESTE 10 KM Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas norralast paarikümne sekundiga . MEESTE KAHEVÕISTLUS Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud . 3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE NSV Liidu trio jäi Saksa DV ja soomlaste järel kolmandaks . 3x10 NOORMEESTE TEATESUUSATAMINE Esimeseks tulid norralased , teiseks rootslased , kolmandaks soomlased põhjamaade tulevikulootused . NSV Liit pidi leppima viienda kohaga , Itaalia järel . SUUSAHÜPPED Kulla said loomulikult norralased , hõbeda võitis rootslane ja pronksi austerlane . Need võistlused andsid vastuse sellele , kuidas oli kulgenud tulevaste olümpialaste ettevalmistus .
vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond
Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Varustus on suusatamises väga oluline
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud N. Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel
Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast
Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras, Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil. 1936. aastal lisandus olümpiaprogrammi 4x10 teatesuusatamine. 1952. aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956. aastal asendati meeste 18 km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3x5km teatesuusatamine. 1964. aastal lisandus naiste 5km distants ning 1976.aastal suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
5 Murdmaasuusatamine Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo) (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises
lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925
aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel
Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusa...
Kaija Udras (Eesti) katkestas Murdmaasuusatamine - Meeste 30 km suusavahetusega sõit 37. Aivar Rehemaa (Eesti) +6.04,4 42. Kaspar Kokk (Eesti) +7.28,9 46. Karel Tammjärv (Eesti) +7.51,5 Murdmaasuusatamine - Naiste sprinditeate finaal 16. Eesti (Triin Ojaste, Kaija Udras), poolfinaali 8. koht Murdmaasuusatamine - Meeste sprinditeate finaal 17. Eesti (Anti Saarepuu, Peeter Kümmel), poolfinaali 8. koht. Murdmaasuusatamine - Meeste 4x10 km teatesuusatamine 14. Eesti (Algo Kärp, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk) +6.35,8. Murdmaasuusatamine - Naiste 30 km klassikalises tehnikas ühisstardist 28. Kristina Smigun-Vähi (Eesti) + 4.53,5 42. Tatjana Mannima (Eesti) +10.17,6 Murdmaasuusatamine - Meeste 50 km klassikalises tehnikas ühisstardist 6. Andrus Veerpalu (Eesti) + 6,1 30. Jaak Mae (Eesti) +5.05,8 34. Aivar Rehemaa (Eesti) +5.22,1 41. Algo Kärp (Eesti) +8.14,1
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km 7 teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmasõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA-s). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimusv 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. 1982. aasta maailma- meistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. 4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused 18. veebruarist 1. märtsini toimusid Liberecis Tsehhis 47. põhja suusaalade maailmameistrivõistlu- sed
alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus- ja spordiala, mis seisneb mäest (või künkast) pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
määrderauaga kuumutada, jahutada ja plastmassist kaabitsaga maha kaapida. 9 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. 10 Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning
, 8., 12. ja 16. läbimist. 10 km sprindis lastakse lamades ja püsti pärast 3. ja 7. km läbimist. Teatesõit korraldatakse 2,5 km pikkusel ringil, mille iga meeskonnaliige läbib kolm korda, lastes lamades pärast 2,5 km läbimist ja püsti pärast 5. km läbimist. Ka naiste 15 km distantsil on ette nähtud lasta neli korda: pärast 3., 6., 9. ja 12. km läbimist. 7,5 km sprindis tuleb pärast 2,5 km läbimist lasta lamades ning pärast 5. km läbimist püstiasendis. Teatesuusatamine kulgeb 2 km pikkusel ringil, mille iga võistleja läbib kolm korda, laskmised on pärast 2. ja 4. km läbimist. 10 Püssi peab kandma seljas, toru ülespoole. Kui võistluste ajal saab püss nii palju viga, et seda ei saa enam seljas kanda, siis tuleb püssi kuni lasketiiruni käes hoida ja seejärel võistkonna varupüssi vastu välja vahetada. ,,Jänest" ehk tempomeistrit laskesuusatamises ei ole. Rajal tuleb konkurendile teed anda.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
