Hiljem raamatut mõistatades sain aru, et järelsõna oli koostatud justkui lühikokkuvõttena. Siiski polnud seal seletusi, vaid räägiti antud teooriate taustast. Iga tähtsaim osa-mõiste oli kirjutatud boldis.Veel mõistsin antud lõpuosast, et raamat koosnev 3 osast. Esimesed kaks juhatavad sisse kolmanda. Esimese osa pealkiri oli ´´Psühholoogiliste seisundite intensiivsustest´´. Selgitati tundeid, aistinguid ja psühhofüüsika olemust ja arengut. Teise osa pealkiri oli ´´ Teadvusseisundite paljususest. Kestusidee´´ Räägiti kestvusest, ruumilisusest ja paljususest. Selgitati neid ja võrreldi oma vahel . Kolmanda, kokkuvõtva osa pealkiri on ´´ Teadvusseisundite organiseerumitest. Vabadus´´ Vabadust selgitab ta kahe erineva looduskäsitluse mehhanitsinismi ja dünamismi abil. Bergson võrdleb neid ja selgitab nende olemust. Edasi räägib ta äramääratlustest. Ehk siis asjadesest ja tunnetest mida me ei saa seletada psühholoogiliselt ega ka füüsikaliselt. Siiski
vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on paratamatult neurofüsioloogiline või arvutuslik stiimulit ja reaktsiooni vahendavate sisemiste füsioloogiliste ja arvutuslike protsesside tähtsust peetakse väikeseks umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu
kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole
TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet – teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. 27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
"võrgustike" pool, mis on seotud virguse säilitamisega, orienteerumisega või kontrollimisega (regulatsiooniga) ! ehk siis - Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. 27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on `läbipaistev' me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t
oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses? · Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luueakse ajus üle 30 erineva tõmmise mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse 6. Näited erinevate teadvusseisundite kohta · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Unisus · Virgus · Ülivirgus · Hüpnagoogsed seisundid 7. Kirjelda kuidas on võimalik uurida eneseteadvuste olemasolu näiteks lastel ja primaatidel · Peeglikatse ahvidega magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik, seda ilma peeglita ei näe. Kui loom
eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette näha) enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas sh teistega arvestavalt!) - võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus Eneseteadvus (t.nö metatase iseendast teadlik olemine) 35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. · Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. · Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
tulemusi. Seksuaalsusesse tuleb suhtuda kui usulisse potensiaali. Pea kõikides kultuurides on levinud seksuaalsuse, maagia ja armastusega seotuid riitusi. Läbi ajaloo on rakendatud erinevaid seksuaalseid praktikaid. Üheks kõige tuntumaks on tantrism. On loomulik, et seksuaalse kogemusega kaasneb nauding. Enamiku jaoks sellest piisab, kuid mitte tantristi jaoks. Tema ei astu vahekorda ainult naudingu saamiseks, tema jaoks on see vahend avarama mõistmisvõime ja kõrgemate teadvusseisundite saavutamiseks. Tantra praktiseerimise kõrvalmõjuna tekkiv nauding on küll kaugelt võimsam kui tavaseksi puhul, kuid mitte see ei ole eesmärk. Seksuaalne nauding ilma paljunemise eesmärgita, samuti erootika, tunnistati juba varajases hinduismis spetisaalseks õpetuseks. Rituaalses suguühtes mees- ja naisjumalusi kujutades on eesmärk kogeda tarkuse ja naudingu ühtesulamist. Kuna see kutsub esile ülima õndsuse, milles pole enam midagi maist, nimetatakse seda ka
Rosenta u 30. Kuidas liigitatakse kõnetegusid kõneakti teoorias? 1. Tõdemused ehk assertiivid 2. Kohustumised ehk komissiivid 3. Juhised ehk direktiivid 4. Kehtestused ehk deklaratiivid 5. Tundeväljendused ehk ekspressiivid 31. Milline loogiline omadus eristab faktiväiteid ja hüpoteese normilausetest ja ettepanekutest? 32. Kirjeldage inimese teadvuse „kategooriaid“ (teadvusseisundite tüüpe). Mis on kavatsus? Teadvuse kategooriad: 1. Meelelised aistingud ja tajud, kehalise tegevuse reflektsioon (sh füsioloogiline vajaduspinge, nt tunnetame gravitatsiooni, kui väsime, kui näljatunne tuleb tunnetame kehaga ajakulgu) 2. Kogemusmälu 3. Kavatsused kui tegevuse põhjused. Kavatsus ja tahe ei lange sageli kokku (nt orjad ei taha põldu harida, kuid tagajärgi teades ta läks ja kõplas põllu ära). Kavatsus - „otsustav otsus“ 4
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsiooni- mehhanismi. SARNASUS - MÕLEMAD HÕLMAVAD TUNNETUSPROTSESSE JA TEGEVUSE REGULEERIMIST. ERINEVUS - TEADVUS ON VASTUVÕETAVA INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE JA TÄHELEPANU ON TEGEVUSE SUUNAMINE JA KESKENDUMINE OBJEKTILE. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
Teadvus ja tähelepanu on samuti erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast ; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. 35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. ·Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. ·Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika" Minapilt Enesevaatlus, -analüüs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 39
liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika" Minapilt Enesevaatlus, -analüüs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt
Keskaju – paiknevad automaatsete liigutuste keskused, osa nägemis- ja kuulmisprotsesside ülekande ja kontrolli keskustest. Vaheaju – on kehast ja meeleelunditest tuleva informatsiooni peamine vastuvõtja, sorteerija, vahendaja ja ajukoore alanevate mõjude vahendaja. Samuti autonoomse talitluse reguleerija. Vaheajus asuvad nn mittespetsiifilised keskused tagavad virguse- ja tähelepanu seisundeid ning on teadvusseisundite oluliseks vahendajaks. Hüpotaalamuseks nimetatakse keskust, kus leiame rakutuumi, mis kontrollivad kehatemperatuuri regulatsiooni, ainevahetust, nälja- ja janutunnet, teadu emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises. Osaliselt paikneb vaheajus (ka ajutüves ja keskajus)
minana, mul on mingid vaimuseisundid, milles on väga raske kahelda. Meil on nn episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. Taoliste küsimustega tegeleb vaimufilosoofia, mille põhiprobleemiks on: Kas on olemas vaim? (ing. mind, lad. mens, sellest tuleneb sõna mentaalne). Üldiselt ei tegele käesaegne vaimufilosoofia hinge (ing. soul, spirit, ghost) probleemidega, olemaks kooskõlas teadusega. Vaimufilosoofias püütakse mõista mis on subjektiivsus (minasus), intensionaalsus (teadvusseisundite suunatus millelegi) ning käsitletakse meelte ja mõistuse vahekorda ning keha ja vaimu vahekorda. Sellest tuleneb küsimus aju ja vaimu vahekorrast, mida käesaegne teadus ei ole võimeline (veel?) lahendama. Parmendides ja Platon pidasid mõtlemist (mentaalset sfääri) olulisemaks kui kehi ja asju. Rene Descartes põhjendas läbi metoodilise kahtluse, et mu vaim on mõtleva asjana olemas. Descartes oli dualist, ta uskus, et keha ja vaim on mõlemad olemas ja mõjutavad vastastikku teineteist
• Neurontüübid on 1) teadvusseisundi tekkeks vajalikku üldseisundit võimaldavad 2) • Kas üks protsess või protsesside kogum? käivitavad, mis määravad teadvusseisundid 3) moduleerivad. • Kas teadvus on alati ühesugune? • Lisaks veel tugineuronid, mis ise otseselt ei osale teadvusseisundite väljavalimises, • Kuidas teadvus tekib? ergastamises ega püsivuses, aga mille tegevus on vajalik teadvusneuronite tööks. • Milleks teadvus üldse vajalik? Sidumise probleem (Binding problem)
annaabi.ee 
