rakendamiseks, nimetatakse infootsingu taktikaks. 19.Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid? Boole'i otsing, fraasiotsing , lähedaste sõnade otsing, otsing päringuoperaatorite abil, metamärgiga otsing, pesastamine 20.Mis on Boole`i otsing? operaator AND kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid,mis sisaldavad mõlemat sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt); mida rohkem on päringus otsisõnu, seda kitsam on otsingupiirkond operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna; laiendab otsingut, kuna otsitakse igat üksikut sõna; on mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral 21. Mis on metamärgiga otsing? Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu
Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus. Infopäring võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna. Otsisõnadeks ei pruugi olla ainult üksikud sõnad, vaid ka nende kombinatsioonid. Märksõnade leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid, märksõnastikke, tesaurusi. Boole'i otsing fraasiotsing lähedaste sõnade otsing otsing päringuoperaatorite abil metamärgiga otsing pesastamine operaator AND kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt) operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna Fraasiotsing on kindla väljendi otsinguks. Enamus veebiotsivahendeid nõuab fraasiotsingul
referaatväljaanded (sisaldab nii kirjet kui sisukokkuvõtet) signaalinformatsiooni väljaanded (sisaldavad ainult autorit ja pealkirja) · Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus) - tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
......................................43 3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele.................................................44 3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine...............................44 3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris.......................................................44 3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi.................................45 3.3.1 Arhiivid........................................................................................................... 45 3.3.2 Raamatukogud...............................................................................................48 3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur.................................................................................51 3.3.4 Muuseumid.....................................................................................................57 3.3
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma tabeli salvestada. · File Name: - siia tuleb tippida nimi, mille Te soovite tabelile anda (enne nime tippimist aktiviseerige see lahter - tehke selles hiirega klõps). · Save as type: - siit saab valida, mis formaadis Te soovite oma dokumendi salvestada. Vaikimisi on
08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel PHP on serveripoolne skriptikeel, mis võimaldab genereerida dünaamilisi veebilehti. Selle nimi pärineb kõige esimesest versioonist, mida nimetati "Personal Home Page Tools". Täna nimetatakse seda kui "PHP: Hypertext Preprocessor" (hüperteksti-eeltöötleja). PHP skripti sisaldavale HTML lehele omistatakse tavaliselt laiend .php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina. PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga. Programmeerimiskeele ajalugu algas 1994. aastast, kui Rasmus Lerdorf tegi väga lihtsa programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne
Windowsi Kerberose piletid on kasutatavad ainult Windowsi poolel. Saab kasutada piirkondade vahelist usaldamist: kasutajad on Unixi Kerberose piirkonnas, NT piirkonnas olev KDC lisab NT kasutajainfo Active Directory · Windows 2000 domeenide infot jagatakse Active Directory abil klientmasinatele, kasutusel puustruktuur · Hierarhiline domeenide süsteem · Seotud Interneti (DNS) masinanimedega · Active Directory on realiseeritud LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) kataloogi baasil - LDAP on Microsoftist sõltumatu, pakub konfiguratsioonipuud, sobib näiteks kasutajainfo levitamiseks (nt ülikooli arvutitesse, et oleks võimalik ülikooli tunnusega suvalisse ülikooli arvutisse sisse logida) · 3 sorti usaldust domeenide vahel: Kahesuunaline transitiivne usaldus - ühesuunalisel: kui a usaldab b, b usaldab c, siis a usaldab c Ühesuunaline usaldus (mitte transitiivne, nagu NT4)
- I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Write); StreamWriter valja = new StreamWriter(f); valja.WriteLine("Siim"); valja.WriteLine("Sass"); valja.Close(); } } Ka lisamiseks on lühimoodus olemas: klassi File käsklus appendAllText using System; using System.IO; class Faililisamine2{ public static void Main(String[] arg){ File.AppendAllText("tervitus.txt", "nkuku"); } } Lugemine Faili lugemisel on vood teistpidi. Create ja Write asemel on Open ja Read. Ning StreamWriteri asemel StreamReader. Voost tuleva iga ReadLine tulemusena antakse üks tekstirida failist. Kui faili andmed lõppesid, saabub ReadLine käsu tulemusena tühiväärtus null. Selle järgi saab programmeerija otsustada, et fail sai läbi. using System; using System.IO; class Faililugemine{ public static void Main(string[] arg){ FileStream f = new FileStream("inimesed.txt", FileMode.Open, FileAccess.Read);
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
.............................................................69 Paisktabel.......................................................................................................................... 70 Ülesandeid.........................................................................................................................71 Andmebaasiliides..................................................................................................................71 Ühenduse loomine, päring................................................................................................ 71 Andmete lisamine............................................................................................................. 75 SQL-parameeter................................................................................................................75 Salvestatud protseduur......................................................................................................76
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
