NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1) 1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia * teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks. * teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus-, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA.
temaatika oli asendunud argiteemadega · Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu 4) Teadus · Põhiline teaduskeskus Aleksandria · Kreeka teaduse hiilgeaeg · Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette teadusharudeks. Süvenev spetsialiseerumine aitas saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu · Eukleides matemaatik, koostas mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid" võttis kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni · Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja, sõnastas füüsikas kehade
tolleaegses maailmas. a) Keskused: · Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). · Antiookia (Süürias) · Peryamon (V. Aasias) · Ateena (Kreeka) b) Teadus: · Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. · Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. · Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" · Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). c) Filosoofia:
2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17
vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva Universumi" teooriale said astronoomid 1926. a., kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia aluseks. Klassikaline täheteadus, mille lõppeesmärgiks on niisiis maailmakirjelduse loomine, jaguneb nagu teisedki tänapäeva teadused all-lõikudeks -- teadusharudeks http://www.kool.ee/?6547 Kosmoloogia õpik Süsteemi tsentriks on Päike -- hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 * 1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330000 korda suurem Maa massist. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigus hoidja. Et Päike on
1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli
1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma. Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi. Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid. 1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse. 1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks. 1838. Soome Teadusselts 19. saj jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused. 1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool. 1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum. 1922. soomekeelne Turu ülikool. 1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel. 15.04.1921 koolikohustusseadus (7-12 a) 1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli
evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne fülogeneetika, elu tekke ja päritolu uurimine. Molekulaarne evolutsiooniga seotud teadusharudeks on molekulaarbioloogia (andmed) ja populatsioonigeneetika (teooria). Molekulaarset evolutsiooni uuritakse liikidevaheliste erinevuste ja liigisiseste polümorfismide alusel (DNA või valk). Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb: Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid.
vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine 4.Tulemuste avaldamine 5.Uus teooria - Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire,vaatlemine,mõõdistamine,asukoha
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne
Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.
Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.
Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri kaitsehaldjas) – kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. – Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides – matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!” Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.
Kreekas hakkasid samal ajal kujunema ulatuslikud liidud Aetolia ja Acheani liit, mõlemad vaenulikud Makedoonia ja üksteise vastu. Spartas oli nö revolutsioon. 3. saj Ii poolel Agis ja Klesmenes üritasid spartaatide ringi laiendada ja jagasid maad ümber, sh ka vaesetele. Lycurgose korra taastamine oli eesmärk. Mõlemad mehed ebaõnnestusid. Paljude kreeklaste soov saada Makedooniast sõltumatuks andis Roomale võimaluse sekkuda siseasjadesse. Kõrgkultuur oli spetsialiseerunud erinevateks teadusharudeks ja oli kreekameelne ja -keelne. Olulised keskused samas olid idamaades. Filosoofia koolkonnad olid ikka Ateena kesksed. Väljapool kujunes Alexandria oma raamatukogu ja muusade templiga. Teine kultuurikeskus oli Pergamon Rahvakultuur ja religioon. Saadi suuri mõjutusi idamaadest, hakati jumalaid samastama. Mäejumalanna Kybele ja Isis, keda hakati väga austama, võeti üle. See levis ka Rooma. Rooma keskmine vabariik Rooma aristokraatia ülemvõimu aeg, nobiliteedile kuulus võim
kuningat 3 saj II poolel Agis ja Kleomenes, püüdsid spartalaste ringi laiendada, võttes rikastelt maad ja andes vaestele.Mõlemad ebaõnnestusid, üks poos üles ja teine põgenes Egiptusesse. Makedoonia ja kreeklaste omavahelised pinged olid see kontekst mis võimaldas roomlastel end segada nende siseasjadesse, roomlased võtsid hoiaku et nemad vabastasid kreeklased Makedoonia ülemvõimust . Kõrgkultuur oli senises märksa spetsialiseerunud erinevateks teadusharudeks, selgelt kreeka keelne ja meelne, põhilised keskused liikusid väljapoole kreekat, idamaadesse. Ateenas filosoofia keskus. Väljaspool kreekat kujunesid , Aleksanria oma Museioni ja raamatukoguga. Aleksanria luule, ja tähtsuselt teine kultuuri keskus Pergamon ( Väike-aasia lääne osas3 saj vältel kujunes). Rahvakultuur ehk religioon- kreeklased said suuri mõjutusi idamaadest, hakkasid oma jumalaid
Õigusdogmaatika uurib positiivset õigust. Õiguse ajalugu uurib ajaloolist õigust (st õigust, mis kehtis varem koos ajalooliselt kadunud riigiga). Võrdlev õigus uurib sarnaselt õigusdogmaatikaga positiivset õigust, kuid seda võrdlevalt nii erinevate nn suurte õigussüsteemide kui ka üksikute rahvusriikide rahvuslike õigussüsteemide ning õiguskordade võrdleva analüüsi kaudu. Õigusteadus diferentseerub peale valdkonnaharude veel teadusharudeks vastavuses õiguse süsteemi liigitamisega kaheks põhivaldkonnaks ning õigusharudeks. 14 Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning -akte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava
duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia hüpotees seisneb selles, et elusloodus planeet Maal ei ole ainult kohastunud elukeskkonnaga, vaid ta on seda ka muutnud samal ajal ise evolutsioneerudes. Juba teaduse arengu algusest peale on teadus spetsialiseerunud. Näiteks ka kirjeldav geograafia suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid,
duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia hüpotees seisneb selles, et elusloodus planeet Maal ei ole ainult kohastunud elukeskkonnaga, vaid ta on seda ka muutnud samal ajal ise evolutsioneerudes. Juba teaduse arengu algusest peale on teadus spetsialiseerunud. Näiteks ka kirjeldav geograafia suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid,
duslikuna. Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia hüpotees seisneb selles, et elusloodus planeet Maal ei ole ainult kohastunud elukeskkonnaga, vaid ta on seda ka muutnud samal ajal ise evolutsioneerudes. Juba teaduse arengu algusest peale on teadus spetsialiseerunud. Näiteks ka kirjeldav geograafia suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid,
annaabi.ee 
