Minu kolme peva toitumine 1. PEV Hommikusk: -Kaerahelbepuder (375kcal) -Piim (112kcal) Lunask(koolis): -Kartulipuder,piim,kotlet (300kcal) Lunask(kodus): -Soojad vileivad,piim (412kcal) htusk: -Kana-makaronisupp (162kcal) -Vileb (150kcal) 2. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis) -Saiakesed,morss (482kcal) Lunask(kodus): -Ei judnud sa htusk: -Pitsa (250kcal) -Limonaad (38kcal) 3. PEV Hommikusk: -Tatrapuder,piim (479kcal) Lunask(koolis): -Saiakesed,limonaad (438kcal) Lunask (kodus): -Friikartulid,piim,viinerid (560kcal) htusk: -Kahekordne juustuburger (265kcal)
45g......................................................................................................................... 5 Vahepala: muna praetud õliga 40g, leib 30g, kohv suhkruta 180g.........................5 Lõunasöök: hapukapsasupp vähese sealihaga 250g, hapukoor R 10% 3g, leib 34g......................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarullid riisi-segahakklihatäidisega 336g, hapukoor R 10% 28g, tatrapuder rasvata veega 90g, hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, keefir R 2,5% 180g, õun 55g, jogurt Danone Fantaasia 122g..............................................6 Laupäev, 27.02.2016.............................................................................................. 6 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kohvikoor 10g, suitsuvorst 42g, pagari-rööst (Eesti Pagar) 52g, juust (Eesti Juust) 32g, muna praetud õliga 40g........................6
Seemneleib 15 pool viilu Kaerahelbed kuivainena (piimaga puder, 8 spl) 30 3 spl Kanasink 20 2 viilu Linaseemneõli 10 2 spl Piim 2.5% (kaerahelbe pudru keetmiseks) 150 pool tassi Lõunasöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 12.00 1.variant Tatrapuder kalkunilihaga Oliiviõli 15 2-3 spl Tatrapuder, keedetud 125 5 spl kuhjaga Kalkuniliha, toorelt kaalutud 50 käelaba sõrmedeosa Porgandisalat söö palju tahad 2.variant Lõhe-täisterapasta Täisterapasta/spagetid, keedetud 90 5 spl
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult...
· MA EI TAHA SÜÜA · Austatud kuulajad, · et paremini teile selgitada , millest ma täna räägin, loeksin alustuseks teile ühe teismelise päevamenüü: · Hommikusöök: kaerahelbepuder õunatükkidega ja klaas rasvavaba piima. · Lõunasöök: tatrapuder ja klaas vett · Õhtusöök: suhkruta marjatoormoos ja tükk leiba. · Selline toitumine on iseloomulik vaid inimesele, kes kannatab toitumishäirete all. Seda tihti surmavat haigust iseloomustab kõige paremini niinimetatud kehataju häire, mille tõttu on haigel hirm paksuks minna ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid,ühesõnaga EI TAHA SÜÜA. Iga aasta sureb vähemalt 50 000 inimest söömishäire tagajärjel.
LAKTOOSIVABA TOIT Laktoosi taluvus on individuaalne. Eristatakse imendumishäire 3 raskusastet : 1) kerge häire taluvus 5-10 g laktoosi/1dl 2) raske häire taluvus 1-2 g laktoos/1dl 3) eriti raske häire laktoositaluvus puudub MENÜÜ Menüü on mõeldud kerge häirega laktoosihaigele. PÄEV 1 Hommikusöök Tatrapuder, kohv, õun. Lõunasöök Hernesupp, singivõileivad, apelsinimahl. Õhtusöök Lasanje(valminud juustuga), marjatee PÄEV 2 Hommikusöök Praetud muna, piim(lõhustatud laktoosiga), apelsin Lõunasöök Ahjukana, riis, kohv, karamellipuding. Õhtusöök Bors, vorstivõileivad, marjatee, pirn. PÄEV 3 Hommikusöök Keedumunad, virsiku jogurt, tomatimahl. Lõunasöök Lõhe, hautatud juurviljad, jõhvikakissell, kohv. Õhtusöök Sült, röstsaiad sulatatud juustuga, virsik.
ajutist jõudude tõusu. Puljong tugevdab ainevahetust. Puljong aitab toetada haige inimese jõudu mitme kuu jooksul. Terve inimene, kes joob ainult puljongi, muutub • On vaja teada, mis toiduainete osa tõesti seeditakse ja sattub verde. Ei tohi põhineda ainult toitainete sisaldaval kogusel. • Ei ole mõistlik anda haigetele ainult lihatoidud. • Piim ja piimatooded (eriti või) on suurepärased toitainete allikad. • Kaera- ja tatrapuder, riis ja odrakruup on selline söök, mida hästi seeditakse. • Juust on toitainete rikkas • Piim on asendamatu nii haigete, kui ka tervete inimeste jaoks. See on tingimusel, et piim on värske. • Haigete inimeste tervisele on kasulik hapupiim. • Magustoit muutub haigete inimeste jaoks vastikuks (nii laste, kui ka täiskasvanute jaoks). Haiguse ajal maiasmokadel on vastiktunne magusale. See toimub nii, kuna suukuivuse
o Kiirkeedunuudlid : veiseliha-, sealiha-, kana-, seene-, aedvilja-; tomati-peekoni-, vajavad kuuma vett, paisuvad kaane all 3 min. o Purgiroad klaaspurgis: risotto, pilaff, paella, pada, ... (Salvest) 3. Putrude kontsentraadid: o Kartulipüree kuum vesi peale, kaane all haudub, lisada võid või piima o Kartulipudruhelbed o Kartulipannkoogipulber o Kiirpudrud: (Nordic) o Tatrapuder o Odrapuder o Kaerapuder ( õuna-ploomi-, õuna-marjade-, vaarika-, õuna-kaneeli-), segada kuuma veega o Helbed - ( Nordic, Veski-Mati) keeta 3 min.: · 4-, 5-, 7-, 10- vilja- (kaer,oder,rukis,nisu,hirss,linaseemned,soja) · hirsi-, kaera-, riisi-, nisu-, rukki-, odra- o Teraviljatangud: tatar, riis; o Manna
kandja seisusest, elukutsest, traditsioonidest ning moest. Rõivaste materjali, värvuse ja tegumoega rõhutati kuuluvust ühte või teise seisusesse ning sotsiaalsesse rühma. Jalatsid tehti hästi painduvast nahast pehme tallaga ja kitseneva pika terava ninaga. Keskaegne inimene, kui ta polnud just fanaatiline munk või lihtsuretaja askeet, armastas tublisti süüa. Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- või kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja peale rüüpamiseks kali või õlu. Leiba söödi palju. Jõukam rahvas eelistas rüübata magusaid ja vürtsitatud veine. Feodaalide ja linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse määra. Kokkuvõte: Raamat oli iseenesest põhjalik. Kirjeldati kõike põhjalikult. Asjad mida enne teadsime, saime teada veel põhjalikumalt. Selle pärast oli raamat väga põnev, sest oli huvitav lugeda mida ja kuidas tehti. Hillar
saiavorm piimaga mannavaht piimaga Vahepala: Vahepala: Vahepala: Vahepala: jäätis apelsin mandariinid kapsa-puuviljasalat Õhtusöök: Õhtusöök: Õhtusöök: Õhtusöök: makaronisalat kala-riisivorm, kala-riisivorm tatrapuder viineritega leib tomati-kurgisalat tomati-kurgisalat leib keefir leib leib keefir tee tee 5. päev 6. päev 7. päev Hommikusöök Hommikusöök: Hommikusöök: mannapuder võiga pannkoogid keedisega riisipuder võiga
Nii nagu riided, polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Talupoegade söök ja jook Igapäevane toidulaud sisaldas peamiselt nisu- või rukkileiba, hirsi- ja kaeraputru. Ühesõnaga kõike seda, mida põllult sai ning mida tol ajal osati kasvatada. Samuti osati teha juba ka kohalikku juustu. Söödi ka ube, herneid ja naerist. Kartul leivinud ei olnud. Kartulit hakati kasvatama alles 16 sajandil ning levima kui toit hakkas ta alles Uusaja algul. Hiljem lisandus loetellu ka tatrapuder ja joogipoolisest hakkas laialdaselt levima kali või ka õlu. Osati saada ka piima, kuid see talurahva toidulauale oma kohta ei leidnud, sest riknes kiiresti, samuti andsid loomad seda õige vähe. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Leiba söödi rohkesti umbes kilogramm inimese kohta
Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud
Tõmba valitud vastusevariandile joon alla. a) Kindlasti tarbin b) Pigem tarbin c) Ei oska hinnata d) Pigem mitte e) Kindlasti mitte 2. Millised järgnevatest toiduainetest on valgurikkad? (jooni alla õiged) Rosinad, teraleib, kala, kartulikrõpsud, jäätis, sealiha, sai, kohupiim, piim, spordijook, pitsa, banaan, jogurt, maasikas, juust, õun, muna, pähkel, porgand, sokolaad, tatrapuder, viiner, maksapasteet. 3. Mida arvad valgukontsentraatidest? ...................................................................................................... ...................................................................................................... ...................................................................................................... ...............................................................................................
Tema lemmikmäng oli Tetris mille ta igale poole kaasa võttis ning kui see tal laagrisseminnes maha jäi, oli ta väga kurb ja enda peale kuri. Mini-Martin: Martin, keda kutsutakse raamatus Mini-Martiniks kuna ta oli väiksem kui teine Martin. Tal polnud vanemaid ja ta elas orbudekodus. Ta oli oma vanuse kohta väga julge ja ta armastas jäätist (ma tunnetasin ta pettumustunnet päris tugevalt, kui ta avastas, et Defolt saadud jäätis maitses samamoodi kui ahjukana ja praekartulid ja tatrapuder). Muud väiksemad tegelased (nendest ei saa väga pikka juttu, aga nad olid loos tähtsal kohal): 16 Mia: Tüdruk Joonase klassist kelle kadumise tagajärjel sattusid poisid maa-alusesse kuningriiki. Defo: Mees, kes aitas poistel algselt ruuterite käest põgeneda ja andis neile algsed juhtnöörid oma maale tagasi saamiseks. Lõpus tuli välja, et ta juhtnöörid olid valed ja ta rääkis valet sellepärast, et ta soovis endale kuningatrooni.
Linlased 7 ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. 2. 3. 2. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid
Teisipäev Hommikusöök: Mannapuder maasikamoosiga ja klaas värsket piima Lõuna: Ploff, täisteraleib, hapukurgisalat ja magustoiduks sai meega ning joogiks õunamahl Õhtuoode: Tee sidruniga, singi-juustu võileib kurguga Kolmapäev Hommikusöök: Kakao, neljaviljapuder, juustusai Lõuna: Kartul, kana-ananassikaste, värske kapsa-kurgi-sibulasalat Õhtuoode: Piima-riisisupp, sai munavõiga Neljapäev Hommikusöök: Hirsipuder, klaas õunamahla, singivõileib tomatiga Lõuna: Tatrapuder hakklihakaste, kurgi-tomatisalat, leib, magustoiduks banaan. Õhtuoode: Tee, omlett, võileib hapukurgiga Reede Hommikusöök: Tee sidruniga, makaroni-piimasupp Lõuna: Kartulipuder, sardell, peedisalat, magustoiduks vaniljekreem puuviljarõngastega Õhtuoode: Jogurt, rosinakeeks, õun 1.5 Miks peaks puu- ja köögivilju sööma? Puu- ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning
Nii hästi, kui sõi 14. ja 15. sajandil meie linnarahvas, pole söödud sadu aastaid varem ega hiljemgi. Muidugi olid suurem osa selleaegsetest linnakodanikest sakslased, kuid linnades elas ju ka eestlasi, kes võimalust mööda sakste kombeid üle võtsid. Nii et teatud mööndustega võiks 15. sajandi noobleid linnaroogasid sama moodi Eesti toiduks pidada. Keskaegne inimene, armastas tublisti süüa. Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- või kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja peale rüüpamiseks kali või õlu. Leiba söödi palju. Jõukam rahvas eelistas rüübata magusaid ja vürtsitatud veine. Linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse määra. Linnas saadi põhitoidusena süüa ikka ainult seda, mida linnaümbruse külad tootsid. Mujalt jaksati kohale vedada ainult seda, mida kohapeal polnud - soola, vürtse ja maitseaineid.
Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid
020 0.020 0.040 5 sool kg 0.000 0.000 0.000 6 maitseained kg 0.000 0.000 0.000 7 toiduõli (vorm töötl) l 0.003 0.003 0.006 Kokku: 0.158 stamise kaal 2 neto 0.200 0.010 0.050 0.040 0.000 0.000 0.006 0.316 TOIDU NIMETUS Sõmer tatrapuder portsjoni kaal g 100g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 tatar kg 0.035 0.035 0.070 2 vesi l 0.070 0.070 0.140 3 puljongipulber kg 0.001 0.001 0.002 4 toiduõli l 0.002 0.002 0.004
Putrude valmistamisest annab ülevaate allolev tabel. Tabel 7.3. Putrude valmistamine Tangaine Pudru nimetus Vedeliku Soola kogus Valmispudru Valmimisaeg nimetus kogus grammides mass 1 kg kilogrammides tangaine kohta liitrites Tatratangud Tatrapuder 40-50 min sõmer 1,5 21 2,1 tihke 3,2 40 4 Hirsikruubid Hirsipuder 40-50 min sõmer 1,5 25 2,5 tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5
annaabi.ee 
