Tegelased: · Jaanus (Tasuja) Vapper ja seiklushimuline. · Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur
pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all ●Juhutööline USAs ●Läbimurre kirjanduses roomaniga “Nälg” ●1917 ilmus tema kuulsaim teos “Maa õnnistus” ●1920 Nobeli auhind ●1945 viibis Oslo psühhiaatriakliinikus ravil Tuntumad teosed: ●Romaanid:(“Nälg”; “Victoria”; Sügistähe all”) ●Näidendid:(“Kuningriigi väravatel”; “Õhtupuna”) Knut Hamsun 86 aastasena Tegelased: ●Victoria ●Johannes ●Ditlef ●Otto ●Lossihärra ja lossiproua ●Camilla ●Richmond ●Mölder ●Koduõpetaja Põhisündmused: ●Paadisõit saarele (esimene armastus) ●Camilla päästmine ●Ilmub luuletus “ Armastuse keerdkäigud” (Johannes saab tuntuks) ●Salaarmastus Victoria vastu ●Kirjutab luuletusi ja annab välja luulekogusid, mis on mõeldud tema armastatule ●Esimest korda Lossis( Victoria ja Otto kihlumine) ●Taaskohtumine Camillaga (Johannes ja Camilla armuvad) ●Otto surm
Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale. Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus. Kuna Maanus oli lossihärra koerale halvasti öelnud, teda nuheldi ja ta kuna ta ei läinud tööle hakati teda otsima. Kahtlustati, et ta on Jaanuse juures- teati ju, et Maanus oli Jaanusega hästi läbi saanud. Sellest sündis suur tüli mis lõppes Jaanuse maja mahapõletamisega ja, oh õnnetust, vaene Maanus jäi majja ja põles sisse.
Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta- munga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid, küsis
sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab
Joh ainult vaikis ütles Vic vihast, et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt. X. Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel
Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab
keele ning käis tihti Lodijärve lossis ja Tallinnas nii kauplemas kui ka sakstega muidu suhtlemas. Ta oli oma isa sõnad sakstega mitte asju ajada juba ammu unustanud. Väikesel Jaanusel aga püsisid vanaisa hoiatused meeles. Tallinnas munkade juures õppides ei unusta Jaanus kunagi, et on üks selle rõhutud rahva hulgast ja muretseb eestlaste edasise käekäigu pärast. Jaanus oli 10- aastane, kui isa ta esimest korda Lodijärve lossi kaasa võttis. Lossihärra, rüütel Konrad Raupen suhtus Tambetisse tema terasuse ja osavuse pärast hästi. Jaanus jäi lossiõuele ja kohtus lossihärra poja Oodo ja tütre Emiilia ehk Emmiga. Algul tekkis Jaanusel Oodoga tüli seoses lossilaste koer Tarapitaga. Eriti ei meeldinud Jaanusele, et see nimi on koerale eestlaste jumala Taara järgi pandud. Tema kutsus koera ikka koera vana nimega- Tölp. Kes teab, kuidas noormeeste tüli oleks võinud lõppeda, kui mitte hea haldjas Emmi poleks poisse ära lepitanud.
Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima ja käis Lodijärve lossis kauplemas ning endale vajalikku kraami toomas . Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et
Vic tuli ka sadama ja ütles et Otto on surnud, kuna Joh ainult vaikis ütles Vic vihast, et Otto oli 1000x parem kui tema(Joh). Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt. X.Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema,
hakkas talle rääkima kui häbiväärne ta on ja et õige rüütel ei unusta oma tegusid. Oodo läks väga närvi. Ta hakkas õiendama Jaanusega sellepärast, et tema täkk nii loll on. Jaanus tõmbus kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus polnud enam sellest ajast lossis käinud ja nendega kokku saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud, et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis, sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust. Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk.
4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16
*Johannes küsis Camilla kätt ning viimane on nõus. *Enne ärasõitu ütleb Camilla Johannesele, et otto lasti eilsel jahil maha. *Õhtul läheb Vicoria Johannese juurde ning avaldab talle tõe, miks ta Ottoga abielluma pidi. *Victoria avaldas Johannesele jälle armastust, kuid see polnud Johannese kihluse tõttu võimalik. X *Järgmisel päeval pandi Otto surnukeha kodu poole teele. *Hobuseid mõisa tagasi viies, märkas mölder, et kõik uksed on kinni ja keldris põleb tuli. *Lossihärra märkas möldrit, lähenes aknale ja lõpuks taganeb ähvardades keldri sügavikku. *Lossihärra põrkas vastu tooli, küünal kukkus maha ning kelder läks põlema. *Mölder kutsus kiiresti Johannese appi, kuid oli juba liiga hilja. XI *Camilla läheb Johannese juurde, et rääkida oma ballist. *Johannes teeb märkuse, et äkki on Camilla Richmondisse armunud, kuid saab selle eest noomida. *Johannes lubad kirjutama hakata teost ,,Suguselts".
Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks kubjas lossihärrale kohe kaebama ja Oodo tuli koos rüütlite ja sulastega Jaanust tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343
Tasuja Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest. Kubjas tuli sinna järgi.
Eduard Bornhöhe Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega.
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel
järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12.Metsa tallu jõudes löödi Tambet peaaegu maha
Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar Emiilia, keda kutsuti ka Emmiks. Ta lepitas poisid ja neist kolmest said head sõbrad. Jaanus käis nüüd igapäev lossis, oma uutel sõpradel külas. Ühel ilusal suvepäeval ratsutas Jaanus oma uue täkuga metsas
J.Krause- arhitekt, kivisild ja tähetorn TÜ peahoone Karl XII- Rootsi kuninga Põhjasõjas A. von Rosen- Liivimaa maanõunik W.A.von Schlippenbach-Rootsi maaväe juht Põhjasõjas Peeter I- Venemaa keiser (1682-1725) G.Browne- Liivimaa kindralkuberner Zimmermann- kindralsuperintendent Arvelius- Esimene eestikeelne juturaamat (kalendrid jne) A.W. Hupel- annavab välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 J.W.von Lauw - Põltsamaa mõisnik või lossihärra, kes ehitab lossi ümber 11.. Kirjuta daatum Eesti liitmine Venemaaga- 1710 I eestikeelne piibel ilmub trükis-1739 Põhjasõda- 1700-1721 Asehalduskord-1783-1796 12.Kirjuta sündmus. 1739- koolikohustuse algus eestis; piibli eesti keelede; Roseni deklaratsioon 1775- tartu tulekahju, mis hävitas enamus osa tartust; 1765-kaotati saaremaa provintsiaalne iseseisvus; Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi
aasta paiku. Kaks sõbratari lahkuvad tütarlaste pansionist ja hakkavad elama iseseisvat elu. Heast perekonnast pärit armas Amelia lahkub pisaraid valades. Vaene orb Rebecca seevastu ei ole kuigi populaarne: ta on selleks liialt auahne ja oma kasu peal väljas. Nad lähevad Sedleyte juurde. Nende külaliseks on ka George Osborne, keda Amelia juba aastaid armastab. Rebecca läheb guvernandiks Crawleyde juurde, kellel on suur loss. Peagi on Becky nii lossihärra kui tema lihtsameelse poja Rawdoni ümber sõrme mässinud, tema sära võimusesse langeb koguni tädi, kellelt on loota suurt pärandust. Kui lord ootamatult leseks jääb, palub ta otsekohe Becky kätt, kuid selgub, et väike kaval miss Sharp on juba abielus: ta on Rawdoni õnge võtnud ja sõlminud salajase abielu. Rebecca on kõike muud kui süütus ise, just seepärast on ta tüüpiline Edevuse laada tegelane. Rawdonist talle ei piisa, ta püüdleb kõrgemale. Becky rikub oma
lakanud seejärel olemast. Liivimaa- Eestis ja Lätis vallutatud alad. Taanlaste poolt vallutatud Põhja- Eesti - Eestimaa Eestlaste kohustused ja koormised: 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus.
12 põuest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele tüvedest maja ehitanud. Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad
press ja mõned kirjagarnituurid, valatud ilu- ja vaheliistukesed. Trükikoda läks maksma 200 rubla, seal töötas üks laduja, kes oli ühtlasi ka trükkal, lühemat aega ka üks õpipoiss. Trükikoda asus Kuningamäe karjamõisa piimakojas. Teada on, et Wilde sai tohtrina 200 rubla aastas palka, tõenäoliselt aga pidi ta oma trükistele juurde maksma, kuni ta müüs paari aasta pärast oma pisikese trükikoja lossihärra von Lauw'le. See oli tsensuurivaba eratrükikoda, kuna Wilde sai trükikoja asutamiseks loa kindralkuberner Browne'ilt, et seal trükkida vaid enda töid, kui need pole vastuolus religiooni ja kehtivate seadustega. See oli erakordne asi tol ajal. Trükikoda läheb aastaid hiljem 1791 Michael Gerhard Grenziuse kätte Tartusse. Lühikese õpetuse pani eesti keelde kohalik pastor August Wilhelm Hupel. Wilde ajakirjanduslik tegevus oli niisiis otseselt seotud tema põhiameti arstitööga
annaabi.ee 
