Kontrolltöö 2 Üks teooriaküsimuste pilet koos vastustega Kahe teooriaküsimuste pileti vastused Variant A eelmiselt lehelt vastused arvutisse ümber trükituna 1. Lõige = varda tööseisund, kus ristlõikes arvestatakse vaid põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%)
Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad kasutatakse topograafiliste kaartide koostamisel; võimaldab määrata mistahes punkti geograafilised koordinaadid ümber maakera tiirlevate satelliitide abil. 2. Geoloogiline ehitus Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa loodeosas, Fennoskandia kilbil. Kilp aluskord Aluspõhja moodustavad aluskord ja pealiskord
); hõõrdumine laagrites. 3.2. Mis on väändedeformatsioon? Väänava koormuse mõju vardale väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk 3.3. Kirjeldage puhast väänet! = varda tööseisund, kus: *ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; *varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8
kultuurides oli kunst sisult religioosne ja mütoloogne, vormilt aga arhitektuurlik. Sellest tingituna hakkas tegema seinamaale või tahvelmaale, mis meenutasid seinamaalinguid. Oma maalidel vähendas ta tsentraalperspektiivi ja varju osatähtsust. (Kujutused muutusid tasapinnalisteks ja siluetitaolisteks. Usk arhailiste vormide tähenduslikkusesse). Ta teosed muutusid süntetistlikeks (monumentaalne värviga katmine). Hiljem maalis lihtsalt lõunamaist loodust ja looduslähedaste rahvaste ilu. Maale: ,,Kollane Kristus" , ,,Nägemus pärast jutlust e. Jaakobi võitlus ingliga" . Paul Cezanne Prantsuse maalikunstnik, keda peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Esialgu kujutas tumedaid vägivaldseid sündmusi. (,,Kaardimängijad").
suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst. on keskmiselt kõrgem hind. Bernoulli hüpotees - varda deformeerumisel jäävad kõik selle ristlõiked tasapinnalisteks. Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis.
väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; * paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; * koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; 6.6. Missugune varda tööseisund on paine (tunnused)? *ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes *varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment! - osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant paindel 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud. Ja vastupidi 6.11. Määratlege põikjõud! 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel!
Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes?
26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? *** 1.25. Mis on materjali elastssuspiir? pinge, mille ületamisel algab materjali 2.27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikenemine on pos. voolamine 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees ! Varda deformeerumisel jäävad kõik selle 1.26. Mis on materjali voolavuspiir? *Pinge, mis vastab voolavusjõule. ristlõiked tasapinnalisteks 1.27. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Rp0.2 (kui materjalil voolavus 2.29. Kuidas laotub pikkepinge? Laotub üle varda ristlõike ühtlaselt puudub), pinge , mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 2.30. Millistes ristlõike punktides on pikkepinge suurimad väärtused? kõigis 1.28. Millal kirjeldab materjali tugevust tinglik voolavuspiir? *kui materjalil varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus voolavus puudub
Joonis 3.2 · ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; Puhas vääne = varda · varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; tööseisund, kus: · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon. 3.3): · võll väändub (tekib väändedeformatsioon); · piisavalt tugeva pöördemomendi korral võll puruneb; · väändumist ja purunemist takistavad võllis sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad
suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes?
N= dA =A A kus: - ristlõike kõigi punktide pikke-pinge, [Pa]; N - ristlõike piki-sisejõud, [N]; A - ristlõike pindala, [m2]. 27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Tõmbepinge on positiivne (+) ; Survepinge on negatiivne (-) 28. Sõnastage Bernoulli hüpotees! Varda deformeerumisel jäävad kõik selle ristlõiked tasapinnalisteks. 29. Kuidas laotub pikkepinge? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 30. Millistes ristlõike punktides on pikkepinge suurimad väärtused? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus):
3.17 Mitu peateljestikku on ringil? Üle 2 3.18 Mitu peateljestikku on ruudul? 2 4. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.1 Milles seisneb varda paindumine? varda telje kõverdumine koormuse toimel 4.2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v 4.5 Määratlege paindemoment! · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele mõjuvate välispöördemomentide summaga; · mõjub antud lõike ühe keskpeatelje suhtes. Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel!
Iga sisejõud on seotud eripärase tööseisundi ja deformatsiooni tekkimisega detaili materjalis ning spetsiifilise purunemismehhanismiga avarii korral (Joon.7.2). Pike Puhas lõige Vääne Puhas paine 1. Ristlõiked jäävad tasapinnalisteks, v.a. mitte-ümarvarraste väändel (Bernoulli hüpotees); 2. Ristlõigete kuju ei muutu; 3. Ristlõigete pindala ei muutu; 4. Ristlõiked jäävad risti detaili teljega; 5. Ristlõiked jäävad paralleelseteks; 5
5 · lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes Lõige = varda tööseisund, kus varda telje ristsihis; ristlõikes arvestatakse vaid · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Liidete lõikearvutustes eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust (Joon. 4.6) (painde analüüsil ei eeldata ühtlast lõikepinge laotust): Priit Põdra, 2004 55 Tugevusanalüüsi alused 4
5 · lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes Lõige = varda tööseisund, kus varda telje ristsihis; ristlõikes arvestatakse vaid · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Liidete lõikearvutustes eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust (Joon. 4.6) (painde analüüsil ei eeldata ühtlast lõikepinge laotust): Priit Põdra, 2004 55 Tugevusanalüüsi alused 4
· koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse
· koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse
Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) = normaalpinge 2.4.2. Pikkepinge ja selle laotus Bernoulli hüpotees: Varda deformeerumisel jäävad kõik selle ristlõiked (Joonis 2.15) tasapinnalisteks Ühtlane sirge varras on tõmmatud koormusega F: · koormuse toimel varras pikeneb; · varda ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad võrdselt (kõik mõttelised külgvaate risttahukad muutuvad ühepalju); · ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad ühtlaselt (risttahukad jäävad risttahukateks); · iga ristlõike kõigi punktide normaaldeformatsioonid on võrdsed (deformeerunud
212 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS · ristlõigetevaheliste (mõttelised) mahuelementide kuju paindemomendi toimel muutub; · osad varda kihid on tõmmatud, osad on surutud (nende vahel paikneb neutraalkiht); · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks (Bernoulli hüpotees); · varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool". MÄRGIREEGEL: (ristlõike radiaaltelg y tuleb suunata kõveruskeskmest eemale) Paindemoment on positiivne, kui Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius varda kõverus väheneb (raadius
1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga 1,15. 29. Normaallõike tugevuskontrolli lähte-eeldused (p 2.2). Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: - tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks; - nii tõmbel kui ka survel on betooniga nakkunud armatuuri deformatsioon võrdne armatuuri ümbritseva betooni deformatsiooniga; - betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; - armatuuri pinged saadakse antud arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist; - betooni survepinged saadakse paraboollineaarsest või bilineaarsest arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist; 30. Ristlõike deformatsiooni- ja pingeepüür täisnurkse pingejaotuse korral. Täiendavad eeldused
8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand
eraldi. Põikraudade Üldjuhul asendatakse maksimaalne samm ei tohiks 16 Pingejaotus müüritises arvutustes ruumiline skeem olla üle 50 cm. R/B särk -on (skeemid), arvutuslik tasapinnalisega (hoone üldiselt efektiivsem kui skeem koondatud jõu lõigatakse tinglikult metallsärk kuna betooni puhul. Vaatleme tasapinnalisteks ribadeks). valamine ümber situatsiooni, kui jõud on Selllise skeemi elementideks konstruktsiooni kindlustab rakendatud poolruumile. võivad olla hoone seinad, tema tiheda liibumise. Skeem 7.1 Lõikame sellest vahelaed, põikseinad. Elastse Skeem 5.8 Ristlõike poolruumist välja õhukese skeemiga hoones
Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga s. Deformatsiooni yk ( yk) ristlõike arvutamisel ei piirata. Joonis 2.4 - Armatuurterase idealiseeritud ja arvutuslik pinge-deformatsioonidagramm tõmbel ja survel 2.2 Normaallõike tugevuskontrolli lähteeeldused Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks; nii tõmbel kui ka survel on betooniga nakkunud armatuuri deformatsioon võrdne armatuuri ümbritseva betooni deformatsiooniga; betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; armatuuri pinged saadakse joonisel 2.4 antud arvutuslikust pinge-deformatsioonidiagram- mist; betooni survepinged saadakse joonisel 2.1 antud paraboollineaarsest või joonisel 2.2 too- dud bilineaarsest arvutuslikust pinge-deformatsioonidiagrammist;
kujundusstiil ning järgnevate näidete najal ongi võimalus saada väikest ülevaadet renessansi villade arengust. Villa Medici. See aed moodustub erilistele terrassidele paigutuvatest iseseisvatest aiakompositsioonidest. Terrassidelt avaneb vaade Arno jõele ja Firenzele. Maastikku ja terrasse ei osatud või ei tahetud alguses veel kasutada ühtse terviku moodustamiseks, vaid aed hajutati pigem paljudeks väikesteks terrassidele ehitatud tasapinnalisteks aiakesteks. Ent paratamatult kulges areng tõeliselt tervikliku aia suunas. Siin on olemas juba peasümmeetriatelg, aiapaviljonid, purskkaev, vaated kõrvalasuvale looduselegi on väga tähtsad. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 51 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 16
annaabi.ee 
