Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D. 1947- Trumani Doktriin 1948-1952- Marshalli plaan 1949 – NATO 1950-53 – Korea sõda 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin. 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga. 1980 – „Tähesõdade programm“ Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused 1949- sotsiaalse turumajandusega ühiskonna ülesehitamine 1960 – kasvas noorteliikumine (nt: tudengite rahutused Pariisis 1968. a mais) 1970 – võimul sotsiaaldemokraadid, sest pakkusid riigi osa suurendamist majanduses + sotsiiaaltoetuste kasvu. 1970 – majanduslangus
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatli...
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos.
1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II. Kujunesid poliitilised parteid: viigid ja toorid. Inglismaa oli vaieldamatult kõige tugevam mereriik ning kaubanduslikus mõttes oli talle oluline, et säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel. Hispaaniat vaevas 17. sajandi vältel majandusprobleemid, mis olid tingitud aastakümnete kaupa kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis XIV taotles trooni oma pojapojale, kuna Louis' kadunud abikaasa Maria Theresia oli Carlos II õde.
kommunistlike liikumiste vastu ka edaspidi, kuid enam ise otseselt ei sekku. Sellega hüljati doominoteooria, mille kohaselt oli seni kardetud, et ühe riigi langedes kommunismi leeri kaotatakse kontroll ka tema naabrite üle. 1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. 1970-ndatel hakkasid ka USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV- ga. 1974. Määras Richard Nixon Gerald Ford`i oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford (1974- 1977) presidendiks. Jimmy Carter oli president (1977-1981). Peale teda tuli Ronald Wilson Reagan (1981-1989) ja George Herbert Walker Bush (1989-1993).
1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Defitsiidiga investeerimine, erasektori maksustamine. 26. Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28
1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. VÄLISPOLIITIKA 1960-ndatel J.Kennedy doktriin: kommunismi levikule peab vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades (ntx Vietnami sõda 1964-1973) 1970-ndatel USA ja kommunistliku maailma suhete paranemine. Sellele aitas kaasa Nixoni doktriin: jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980-ndatel USA-NSVL suhete pingestumine PROBLEEMID 1970-ndate algul majanduskriis; Watergate afäär; 1960ndate alguses majanduse allakäik; stagnatsioon; gerontokraatia valitsemine 1960ndatel noorsoomäss; 1980-ndate USA-NSVL suhete pingestumine USA (1985-1990) NSVL (1985-1990)
Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 1714) ja Põhjasõda (1700 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa. Sõja võidavad siiski liitlased, eelkõige Inglismaa.
Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline.
Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma → Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline.
ka Bourbonide Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik, oli ideoloogiline (= absolutism), kultuuriline eeskuju Mandri-Euroopa jaoks (keel, kunst, mood, etikett jne) ja tasemel sõjavägi. 17 sajandil Venemaa roll oli teisejärguline ja alles Peeter I suudab Venemaa Euroopa poliitilisele areenile tuua. 17saj alguses oli Venemaal sisekaos. Euroopa uueks välispoliitiliseks ideaaliks kujunes nn tasakaalupoliitika põhimõte (1648- 1870). Selle alguseks on Vestfaali rahuleping, mis pani paika rahvusvahelise suhtlemise üldised põhimõtted uusajal. Uusaja diplomaatia algus (diplomaatiliseks keeleks oli prantsuse keel). Proovitakse säilitada jõudude tasakaalu Euroopas (eriti oluline 18saj'l): ,,Kui üks riik saab lisaalasid, siis peavad ka teised saama, et säiliks jõudude tasakaal", sellega eirati väikeriikide ja rahvaste huve (rahvuslike tegurite ignoreerimine piiride paika panemisel).
kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. (Vt. ka Külm sõda- Eisenhoweri doktriin). · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga, mille järgi kommunismi levikule peab vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. Üheks selliseks oli Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga · 1980-ndate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, siis president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamise majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi; moderniseeriti armeed; töötati välja "Tähesõdade programm" (e.kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu; Reagan halvustas
sõda toimus Prantsusmaa ja Hispaania madalmaade aladel, hiljem Baieris. - 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit. Rootsi armee tegutseb Saksamaa aladel. Rootsi armee saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha) Vestfaali rahu 1648 - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas: Rootsiga Osnabrükis Prantsusmaaga Münsteris Tähendus: - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted. Vestfaali rahulepingu sisu: 1. Regioonisätted 2. Religioonisätted 3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted 1) -Sveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele. - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad
reservidega. Eesti Pangal puudus õigus krooni devalveerida. Eesti rahapoliitika baseerus aluutakomitee süsteemil. 14 Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. Rahanduspoliitika ja rahapoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehkEuroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub
moraali ja soolise käitumise valdkonnas pahameelt, mis oli kasvanud 1960ndatest saadik. Konservatiividest oponendid leidsid, et Clintoni ideaalriigis võidutses feministlik ja meestevastane moraal, mis eitas kõiki rahvuslikke ja sõjalisi väärtusi, mis olid Ameerikast suurriigi teinud. Kultuurisõda esindas kõige paremini presidendi naine Hillary Rodham Clinton, kelles kehastus agressiivne feministlik ja emalik ühiskond. Oma osa mängisid ka rassiprobleemid, eriti tasakaalupoliitika affirmative action jätkamine, mis sundis Clintoni vastaseid oma ridu koondama. 1994. aasta Kongressi valimistel saavutasid vabariiklased suure võidu, esimest korda aastakümnete jooksul sai partei enamuse Esindajatekojas. Ja nii nagu kõikidel järgnevatel valimistel, ilmnes ka 1994. aasta valimistel suur sooline erinevus parteide vahel: demokraadid muutusid üha enam naiste ja vähemuste parteiks. Clintoni-
katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950.aastatest alates suurenes USA huvi ka Lähis-Ida regiooni vastu: tekkisid USA- Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. Vietnami sõda (1964-1973). 1970.aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga. 1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, töötati välja “Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV
Albaania puhverriik. Balkani liiga likvideerub ja Venemaa kaotab slaavi liitlaste ühisrinde. Balkani rahvad võitlevad omavahel muuhulgas Makedoonia pärast (Bulgaaria/Serbia sõda 1913, Serbia võidab). Niinimetatud Juulikriis 1914 algab tüüpilise Balkani konfliktina, aga seekord poliitilist lahendust ei leita ja tulemuseks on I Maailmasõda. Koos Saksamaa tõusuga algas Euroopa Rahvusvaheliste suhete uus ajajärk, vana tasakaalupoliitika asendus jõupoliitikaga. Selline jõupoliitika viis I maailmasõjani. Maailmapoliitikas oli 1870-1914 Imperialismiajastu. Euroopa riikide jõuvarude areng 1870-1914 I. Saksamaa: Euroopa uus dünamo, populatsiooni juurdekasv oli rekordiline (1871 41milj, 1914 68milj). Juurdekasv oli 27miljonit, USA'sse rändas välja 2,8milj. Paralleelselt oli Saksamaal ülikiire ja võimas majanduskasv, oli maailmas tööstusriigina teine USA järel.
annaabi.ee 
