Kohaleveoja säiltustingimusi Toiduainete realiseerimisaega Käibevahendeid Samuti on otstarbekas arvestada ka: Hinnasoodustusi Konkreetse tooraine defitsiiti tarnijate juures Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kaubavaliku, tarnimise täpsuse ja toodete hinna järgi Suurematel tarnijatel on müügiesinajad, kes hoivad ostjaid kursis uute toodetega ning lahendavad tarnetega esinevaid probleeme Kauba tarnija helistab kliendile Klient helistab kauba tarnijale Klient saadab kirjaliku tellimuse epostiga Klient täidab tellimuse internetis tarnija e tellimissüsteemis Laodokumentatsioon on vajalik laoseisu jälgimiseks ja selle hetkeseisu fikseerimiseks Laodokumentatsiooni hulka kuuluvad: Kauba saatedokumendid (kauba kogus ja hind)
võimalik luua uusi ning tervislikumaid tooteid. · Paljudel pole raha, et hinnatõusu pärast mõnd toodet osta. · Saada juurde rohkem toetajaid nende tehtavatele toodetele. · Tänu sellele ka siis suurem sissetulek. 3. Porteri viis konkurentsifaktorit: 1) Tarnijate võim ettevõtte üle kindlasti on tarnijatel võimalik kaubelda, kuid siiski on tegu kaua aega tegutseva ning usaldusväärse ettevõttega ning neil on kindlasti juba ka ammune kokkulepe tarnijaga, kes siis nt müüb neile piima. 2) Klientide võim ettevõtte üle Igal kliendil on vaba valik, kas ta siis ostab Tere tooteid või mitte, sest on ju ka palju teisi ettevõtteid, mis teevad peaaegu samasuguseid tooteid. Arvan, et oma klientide hoidmiseks peaks Tere suutma aeg-ajalt siiski oma
prognoosimisega. Kuna informatsiooni voog on viidud maksimaalse efektiivsuseni, siis käsitletakse tarnijaid kui Merida koostööpartnereid. Just-in-time rakendamises on väga oluline, et erinevad tegevused oleksid kõikidel juhtimistasanditel sünkroniseeritud ja kooskõlastatud. Üheks viisiks selle saavutamisel võib lugeda ühtse infosüsteemi loomist, 3 kus tarnijatel oleks võimalik hetkeseisu pidevalt jälgida ja oma tegevust selle järgi planerida. Just-in-time süsteemi rakendamise takistuseks võib pidada märkimisväärset puhvervarude puudumist. Kui valitud tarnijad ei suuda oma lubadustest kinni pidada tekib väga suur hilinemise oht, seega on väga olulisel kohal süsteemi rakendamises usaldus parnerite vahel. Teiselt poolt on ohuks protsesside nõrk kaardistus ja paika panemata
tuvastamiseks ja info edastamiseks. Mikrokiip. Detailsem tuvastamine, lugemiskaugus, võime lugeda üheaegselt paljude tagide infi. Jälgitav vastavate seadmetega ilma inimese sekkumiseta, füüsilise ja optilise kontaktita. Võimaldab automatiseerida materjali voogusid tarneahelas, lähetamis- ja vastuvõtutoiminguid, info kogumist, saadetiste jälgimist. Vigade arvu ja kadusid vähendada. Logistikaprotsessi läbipaistvus. 14. RFID süsteemi kasutamise eelised Tarnijatel võimalus kiiresti reageerida turu muutustele Kaubavarude suuruse optimeerimine erinevates tarneahela lülides Varude ringluse kiirendamine Olemasolu automatiseeritud kontroll 15. Mis on SMART LABEL (tark etikett) Kombinatsioon vöötkoodist ja RIFIF-märisest: Vöötkoodi etikett RFID kiip RFID antenn Liimikihi katteriba Aktiivne patareiga, passiivne antenniga v poolpassiivne. 16. Tarnijate hindamise valiku 6 etappi 1. Määrata hindamise võtmekriteeriumid 2
RFID tehnoloogiale on omane: info edastamine toimub ilma füüsilise ja optilise kontaktita info edastamine toimub reaalajas seade võib lugeda sekundi jooksul kuni 1000 tagi informatsiooni infokandjad (tagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed osadel mälukiipidel on informatsioon ,,ülekirjutatav", ehk tagid on mitmekordselt kasutatavad RFID RFID süsteemi kasutades saadakse tarneahelate juhtimisel järgmised eelised: Võimalus tarnijatel reageerida kiiresti turu muutuvatele nõudmistele Kaubavarude suuruse optimeerimine tarneahela erinevates lülides Kaubavarude ringluse kiirenemine Kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll 22) Laovarude tüübid: lk 329-330 1) Reservvarud ehk riskivarudega kindlustab ettevõte end selliste olukordade vastu, kus mingil ettenägematul põhjusel muutub kas nõudlus või on probleeme tarnetega. 2) Ringlusvarud ehk tsüklilised laovarud
4. Tarnijate mõjukus Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis. Ettevõtted ei ole tarnijatele olulised kliendid, mistõttu on vähenenud valmidus alandada hindu või parandada kvaliteeti. Tarnijate tooted on nii unikaalsed, et haruettevõttel on kulukas tarnijat vahetada. Haruettevõttel puudub võimalus osta mõni tarnija, et tagada endale vajalikud tarned iseseisvalt; Tarnijatel on võimalik edasimüüjaid üles ostes siseneda turule. Tarnivas harus on vähe suuri ettevõtteid ja nende arv ei sõltu üksikutest suurostjatest. 5. Ostjate mõjukus Tarniv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured. Ostjate ostud moodustavad tarnijate tegevusharust enamiku. Ostjate ümberlülitumine konkureerivatele toodetele on võimalik ja see on odav. Ostjatel on võimalus tarnijaid üles osta ja nii ise vajalik toota.
Tundub, et üheks peamiseks probleemiks võib kujuneda ebapiisav likviidsus. Ilmselt just sellel arengusammul peaksid ettevõtjad leidma kas soodsat lühiajalist laenu, finantsjuhtimise konsultatsiooni vms. Möödunud suure majandusedu tingimustes ei peetud väga suureks probleemiks seda, kui keegi jättis mõne arve maksmata. Praeguses olukorras nõuab rahavoogude planeerimine varasemast märksa suuremat tähelepanu. Seda nii tellijatel kui tarnijatel. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Töötajate ebapiisavad oskused (33%) ja tööjõupuudus (41%). Esimene probleem on seotud VKEde raskustega töötajate välja- ja täiendõppel, mis väikeettevõttele võib täies mahus olla probleemiks. Üksikettevõtjad ning kuni 10 töötajaga ettevõtted, kes toetuvad tavaliselt suurel määral omaniku isiklikule kvalifikatsioonile, sedavõrd palju ebapiisavate teadmiste üle ei kurda. Pigem on tegu keskmiste ettevõtete probleemiga.
Eelistatakse ka kindla rühma tooteid (Nt:väikeste koerte toit). Tühimike riiulil esines just nendes kohtades, kus olid sooduspakkumise sildid toote juures. Kahjuks ei olnud võimalik aru saada, kas toode oli hetkel otsa lõppenud või hoopis laost müügisaali toomata Tarbijad ostavad antud kategooria tooteid vastavalt vajadusele. Koeratoidud jaotatakse 4 erinevasse rühma: kuivtoidud, eined, konservid ja suupisted. Need jagunevad omakorda rühmadeks. Tarnijatel tuleks pakkuda madalama hinnaga tooteid kauplejale, andes soodustust suuremate tellimiskoguste korral. Tarbijal peab olema võimalus saada erinevaid tooteid erinevates hinnaklassides, k.a omamärgitooteid ning erinevates suurustes toote pakkumisi. Eesmärk on tagada konkurentsivõimelised müügihinnad võrdluses konkurentidega võibolla isegi hoida vastava kategooria hinnad põhikonkurentidest madalamad, säilitada optimaalne laovaru ning pakkuda kvaliteetseid tooteid
tüüptooded: autod,kõrgtenoloogilised tooted · teelimusel kokkupanek-eelnevalt valmistatud komponendidja tarnijalt lattu tellitud. Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel.tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle sobiva konfiguratsiooniga tooteid. Väiksemad laokulud võrreldes lattu tootmisega, võrreldes tellimuse alusel tootmisega on tarneaeg väiksem. · Tellimuse alusel projekteerimine-tarnijatel on võimalus klientide soovil tooteid projekteerida, tootjal peab olema hea inseneri võimekus, info liikumine, projekti liikumine. Eeliseks on klientide põhine käsitlus, tarne aeg,kulude kontroll, kalkulatsiooni täpsus. · lattutootmine (MTS)-aluseks on klientidelt saadud prognoos(lükkemeetod) +-tooted saadaval,ei esine suuri kõikumisi tarnetes,tootmise planeerimine on lihtne _-raske prognooside kasutamine,lao väärtuste suurenemine mõjub negatiivselt 1 ettevõtte rahavoole
lõpptoodete varudega. Lõpptoodete vajalikud varud saabuvad järgmisesse protsessi faasi eelmisest õigel ajal. Tootmise aluseks on nõudlus lõpptoote järele. Tõmbav tootmissüsteem JIT toetub logistika süsteemile- midagi ei toodeta ennem kui selle järgi on nõudlus. Turunõudlus tõmbab lõpptoote tootmise komplekteerimise struktuurist välja. Et tõmbamise protsess oleks tõrgeteta, selleks tuleb tagada tootmisprotsessi igas faasis kõrge kvaliteet. Tarnijatel pidada kinni kokkulepetest, samuti õigesti prognoosida diileritel võimalikku nõudlust lõpptoote järele. Süsteem jagatakse tinglikult: · suurteks JIT süsteemideks, kus seatakse võtmeeesmärkideks ülekulude vähendamine kogu tootmissüsteemis. See hõlmab ülekulude vähendamist inimsuhetes, tarnijate suhtes, tehnoloogias, materjalide ning varude juhtimises · võikesteks JIT süsteemideks, kus seatakse võtme-eesmärgiks lõpptoote varude planeerimine ja
esemeid, kuni kliendid on tellinud, mis tähendab, et inventuur on väike või üldse puudub. Kuigi varude madal tase võib olla kasulik ettevõttetele mitmel viisil, tuleb ettevõttel sellise tootmissüsteemi jaoks välja töödata perfekne ja kiire tarneahel. Tootmisest vajaliku tooraine saamine õigeaegse kättetoimetamise tagamiseks tuleb JITi tootmise kõiki aspekte sünkroniseerida. See tähendab tihtipeale, et ettevõtted peavad infotehnoloogia rakendamisse investeerima, et võimaldada tarnijatel automaatselt tellimuste kättesaamist. (7) Standardsete inventeerimispõhiste tootmismudelite järgi pakuvad ettevõtted hulgimüüjatele suuremaid tellimusi materjalide saamiseks ja paljud kaubad saab valmistada ühest saadetistest. Kui peaks juhtuma, et tooraine esimene saadetis laguneb, saadetakse teine tellimus, luues sobiva aja puhvri. On-demand tootmine tähendab, et ettevõtted peavad leidma tarnijaid, kes soovivad ja saavad väga lühikese
4) Tarnijate mõjukus · Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis. · Ettevõtted ei ole tarnijale olulised kliendid, mistõttu on vähenenud valmidus alandada hindu või parandada kvaliteeti. · Tarnijate tooted on nii unikaalsed, et haruettevõttel on kulukas tarnijat vahetada. · Haruettevõttel puudub võimalus osta mõni tarnija, et tagada endale vajalikud tarned iseseisvalt. · Tarnijatel on võimalik edasimüüjaid üles ostes siseneda ise turule. · Tarnivas harus on vähe suuri ettevõtteid ja nende arv ei sõltu üksikutest suurostjatest. 5) Ostjate mõjukus: · Tarnitav haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured · Ostjate ostud moodustavad tarnijate tegevusharust enamiku · Ostjate ümberlülitamine konkureerivatele toodetele on võimalik ja see on odav · Ostjatel on võimalus tarnijaid üles osta ja nii ise vajalik toota
on hea arvesse võtta; tarnijate ja ostetud asjade kasutajate vahel on otsekontakt; tarnijat on hea kaasata tootearendusse; raporteerimine lihtsam; koordineerimise vajadus väiksem Puudused: kogused väiksed ehk pole tugevat positsiooni läbirääkimsitel; lepingud, ostuhinnad ja tingimused on allüksustes erinevad; standardiseerimine on raskesti teostatav; hankimise kogukuusid on raske jälgida ja mõjutada; ei saa globaalselt hankida, põhiraskus kohalikel tarnijatel Millal tsentraliseerida? Kui on ettevõttel palju sarnaseid ostuvajadusi; allüksused paikenvad geograafiliselt lähestikku ja on hästi ühendatud; tarnijal on läbirääkimistel tugev positsioon; mastaabiefektil on suur mõju ostutingimustele; hinnamuutused ja hinnatundlikkus on suured Millal detsentraliseerida? klientidel on suur mõju ettevõtte hankeotsustele; allüksuste vajadused on väga erinevad; geograafiliselt paikevad kaugel; allüksused suured; hinnatasemed tarnijaturgudel on
ülekandmise võimalus. Näiteks kui tarbijate nõudlus antud kauba suhtes sõltub suhteliselt vähe hinna muutustest (nõudluse elastsus on hinnamuutuste suhtes väike), siis on võimalik maksukoormus kanda üle hinda ja sundida tarbijaid seda kandma. Selline maksukoormuse ülekanne aga ei ole võimalik kui tarbjad on hinnatundlikud (nõudluse elastsus hinnamuutuste suhtes on suur). Analoogiline seos avaldub ka tootmissisendite poolel seoses maksukoormuse tagasilükkega. Kui tarnijatel pole alternatiivseid võimalusi tooraine kasutamiseks, siis on nad sunnitud aksepteerima maksukoormuse ülekannet tooraine hindade alandamise kaudu. Joonisel 9.5. on kujutatud maksu kehtestamise mõju turu pakkumise ja nõudluse poolel olijatele. Tootemaksu kehtestamisel määraga t nihkub pakkumise kõver üles kuna tootjatel tekivad täiendavad kulud. Samas määrab uue tasakaalu punkti asukohta ka nõudluskõver, mis väljendab tarbijate reakstsiooni hinnatõusule
Ettevõtte võimu oma turul mõjutab ka uute turule tulijate jõud. Mida vähem aega ja raha nõuab uue ettevõtte turule sisenemine ja tõhusa konkurentsi pakkumine, seda enam võib ta EV senist positsiooni oluliselt nõrgendada. Mastaabisääst, margitoote lojaalsus ja kapitalivajadused määravad kindlaks, kui kerge või raske on uuel konkurendil siseneda tegevusalasse. 1.3 Tarnijate võim See jõud puudutab seda, kui lihtne on tarnijatel tõsta kaupade ja teenuste hinda. Varustajate kontsentratsioon ja asendussisendite kättesaadavus määravad võimu suuruse, mis varustajatel on. Mida väiksem tarnijate arv ja mida rohkem ettevõte sõltub tarnijast, seda rohkem võimu tarnija omab. 1.4 Ostjate võim See puudutab eelkõige klientide suutlikkust mõjutada hinna langetamist. Siin on mõjuriteks see, kui palju on ettevõttel ostjaid ehk kliente, kui oluline on iga klient ja kui keeruline oleks
1.kategooria: Iseseisvalt kohanduv protsess. Tasakaalustab erinevad sisendid ja suunab automaatselt oma tegevused nii, et pidevalt toodetakse veatuid tooteid ja teenuseid. 2.kategooria: Parendatud protsess 3.kategoogia: Valitsetud protsess. Tarnijad annavad pidevalt nõutavat sisendit, protsess kulgeb juba seestpoolt etteantud piirides, väljund vastab püsivalt kliendinõuetele. 4.kategooria: Defineeritud, kirjeldatud protsess. Kliendinõuded on teada, tarnijatel on teada protsessinõuded, on olemas mõõtesüsteem sisendi, väljundi ja tähtsamate protsessiparameetrite jaoks. 5.kategooria: Nn lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist. Täpne protsessi kirjeldus puudub. Protsesse võib hinnata kontroll-lehtede abil. Alustades 5. kategooria protsessiga, küsitakse umbes 10 küsimust tingimuste kohta, mida vastav protsess peab täitma, et saavutada järgmist kategooriat.
• andmekogumisel pole võimalik tunda ära vigu; • vähene tundlikkus tolmu, plekkide, hõõrumise ja niiskuse suhtes. On tehtud kindlaks, et RFID tehnoloogia kasutamisel saadakse tarneahelate juhtimisel järgmised eelised: • tarnijatel võimalus kiiresti turu muutuvatele nõudmistele reageerida; • kaubavarude suuruse optimeerimine tarneahela eri lülides; • kaubavarude ringluse kiirenemine; • kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll. Arvatakse, et RFID tehnoloogia ei hakka asendama vöötkooditehnoloogiat täielikult,
annaabi.ee 
