Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine
pooltelt. Rakendused On levinud arvamus, et holograafia leiab tulevikus laialdaselt rakendust andmesalvestuses. Võrreldes praeguste tehnoloogiatega võimadaks holograafia kasutada salvestuskeskonda tervenisti, mitte ainult pinda. See lubaks muuta andmesalvestusvahendeid kompaktsemaks. Lisaks andmesalvestusele on holograafiat rakendatud kunstis, interferomeetrites, mikroskoopides, sensorites, biosensorites ning turvaelementides. Eksisteerivad ka holograafilised skannerid, millega määratakse ruumiliste objektide mõõtmeid. Mis 3D kinosse puutub … ühes hiljutises ülevaateartiklis loetleti üles ca 30 erinevat meetodit, kuidas on võimalik tekitada inimesele ruumilise pildi nägemise aisting, kas siis prillidega või ilma prillideta (valguse aasta edenedes teeme ka neist asjust veidi pikemalt juttu). Erinevus holograafia ja 3D kino/televiisori vahel seisneb põhiliselt selles, et hologrammil olevate esemete
Nad on harilikult ühevärvilised ja edastavad kujutatava detaile hästi. Turvamärgised Turvamärgistel ja trükistes on reljeefhologrammid. Nad on pressitud peegeldavasse kilesse ja neid valgustatakse esiküljelt Holograafia rakendus Lai kasutusväli teadustöös ja tehnikaobjektide testimisel. Lendurikabiini seadmetes, mis otsekui tõstavad mõõteriistad piloodi vaatevälja. Kauplusekassade vöötkoodlugejad. Holograafiat kasutatakse üha enam ka kunstis ja meelelahutuses. Holograafilised turvamärgiseid eelistatakse teistele, sest neid on raske võltsida. Holograafia kunstis ja meelelahutuses Paljudes muuseumides ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks galeriides kogu maailmas võib Teine tase leida hologramme, sest tihti ei Kolmas tase panda päris esemeid Neljas tase
Me peame kõike seda teadma ja mäletama, sest nagu ütles J. Santayana „Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama.” Me oleme avastanud gravitatsiooni, nafta, elektri, leiutanud auto, telefoni, arvuti. Sellest, mida õpetatakse täna koolis, ei teadnud inimesed pooltki sada aastat tagasi. Meie areng on liikunud edasi. Me areneme kiiresti ja peatamatult. Juba paari aasta pärast tulevad kasutusele lendavat autod, holograafilised kujud ja… robotid. Just robotid on meie tulevik, nad aitavad meid, aga me peame meeles pidama, et ükski masin ei saa asendada inimest, sest neil pole tundeid, nad ei oska hinnata olukorda. Nad teevad seda, mis on neile öeldud. Me ei saa iialgi asendada õpetajat arvutiga, sest arvuti ei tea, et sa olid haige, aga õpetaja arvestab seda kui sinu tööd kontrollib. Roboteid kasutades ei tohi me kaotada ei inimlikkust ega oma teadmisi ning
Muuseumid arenevad koos ühiskonnaga ja on täiesti selge, et tehnoloogilised muutused mõjutavad ka neid. Muuseum moodustab samuti infoökoloogilise süsteemi. See on koht, kus asuvad objektid (museaalid), trükised, filmid, helilindid ning inimesed, kes loovad neist huvitavat, kaasakiskuvat ja meelelahutust pakkuvat informatsiooni. Üldjuhul on tänapäeva muuseumis mitmesuguseid (info)tehnoloogilisi seadmeid arvutid, arvutigiidid, videoseadmed, holograafilised vitriinid jms. Muuseum on koht, kus luuakse uut informatsiooni, laetakse seda uute tähendustega ja seostatakse seninägematul moel. Informatsiooni säilitamine ja kasutatavaks muutmine on muuseumi tuumväärtus, mille ümber kogu muuseum organiseeritakse. Erandiks pole ka kõik tehnoloogiasse puutuv. Tehnoloogial on mõte ainult siis, kui see on hoolikalt seostatud muuseumis toimuvate tegevustega kõige laiemas mõttes ning kogu süsteemi kujundamisel on
annaabi.ee 
