Tarkus on teadmine, kui vähe me teame David T. Freeman on öelnud „the more you know, the more you realize how much you don’t know. The less you know, the more you think you know.“ Ehk, mida rohkem sa tead, seda enam sa mõistad kui vähe sa tegelikult tead ning mida vähem sa tead, seda rohkem sa arvad, et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näit...
need teadmised mõnede teiste isikuomaduste arvelt? Hea on omada kõrget IQ-d ja selle eest tunnustust saada, kuid selle all kannatab suhtlemine välismaailmaga. Ülimalt intelligentsed inimesed on tavaliselt millegi suure ja tähtsa loojad, aga nende endi elu on väga keeruline. Inimesed, kellel on kõrge IQ on tavaliselt teistest eraldatud, sest nad ei tunne ennast vähem haritud inimeste seltskonnas mugavalt. Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme. Nad tunnetavad ebaõiglust, on depressioonis, üksikumad, vihasemad ja närvilisemad. Kõrgelt- ja madalamalt haritud inimeste mõttemaailmad on väga erinevad, madalamalt haritud inimesed lahendavad probleeme elukogemuse arvelt, targemad aga teaduslikult. Tihti ei saada üksteisest aru ja tekivad erimeelsused. Väga intelligentsed inimesed on liiga otsekohesed, mis ei ole mõnes olukorras kasulik. Neil
Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei oska rahaga targalt ümber käia ning on võimalik, et sa kaotad selle kiirelt. Targemad petavad rumalatelt raha välja. Üheks näiteks on petturid. Kergeusklikumad jäävad neid uskuma, kuid targemad on pigem skeptilised. Näiteks kui lubatakse anda miljon eurot kui kõigepealt saadad neile paarsada eurot. Targemad inimesed mõtleksid selle läbi, mitte kohe ei jääks seda juttu uskuma ja ei saadaks nendele petturitele raha. Haritud inimest on palju raskem manipuleerida. Vahel juhtub nii, et edastatakse valeuudist meedias.
keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) • "Tarczan" (1998) • "Naine on mees" (1999) • "Tuul kägistab ust" (2002) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Okseoksjon" (2011) • "Urvaplaaster" (2012) • "Kõik on kõige targemad" (2015) Kokku on Contra väljastanud 26 luulekogu. "KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD" Lastele suunatud absurdi luule, "SUVEVAHEAJA OOTUS" mille teemaks on koolielu erinevad Päike kõrgel taevas pillub kiiri nagu nooli, tahud, püüdes vaadata läbi õpilase ootan pikisilmi sügist, siis saan minna kooli. silmade
Suurema saagi korral leiti kindlasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.Ühesõnaga ei olnud piiranguid ,kui palju võib talupoegadelt võtta.Hariduse ja usu juures oli see halb ,et takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik.Olid nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Talupoegade juures oli hea see et talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.Oli Eesti-Rootsi viljaait ,sealkasvas eriti hästi rukis ,mida saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada.Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on
võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmine, et meil pole vastuseid kõigile küsimustele ja lahendusi kõigile probleemidele. See on teadmine, et me ei ole kõige targemad siin maailmas. Keegi ei ole, kuna alati on midagi juurde õppida. Seega inimene, kes ütleb, et ta teab kõike, ei tea tegelikult mitte midagi. ,,Rumal mõtleb end targaks, aga tark teab, et on rumal," nii on öelnud ka William Shakespeare. Tark inimene mõistab, et tema teadmised ei ole lõplikud, samas kui rumal inimene elab oma kitsas teadmiste mullis ja ei näe, kui palju ruumi on veel aenemiseks. Tarkuseks võib pidada üldteadmisi eluolu ja maailmas toimuva kohta, samuti oskust
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele!
kirjandust ja poliitilisi esseesid, jutustusi, draamasid ja päevaraamatuid, kus ta oma mõtteid väljendab. Teosed Näidendid : Caligula (1941) Arusaamatus (1944) Piiramisseisukord (1948) Õiglased (1950) Romaanid : Õnnelik surm Võõras (1942) Katk (1947) Langus (1956) Tsitaate On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub enesekontrolli andestamatu kaotusega. Me usaldame harva neid, kes on meist targemad. Vabadus ei seisne esmajoones mitte õigustes, vaid kohustustes. Ilu on igavik, mis kestab hetke.
Vareslased, kõige targemad linnud Liis Unt 12B Inimesed on märganud juba väga ammu vareste ja nende sugulaste nutikust. Vareslased mängivad tähtsat rolli paljude rahvaste pärimuses. Ameerika teadlased on võrdlenud vareseid inimestega, neil on seitse meeleomadust, mille poolest varesed meiega sarnanevad. Katseid vareslaste käitumise kohta on tehtud hulgaliselt ning need linnud on tõepoolest osutnudu arukateks, analüüsi ja õpivõimelisteks olenditeks. Vareslaste mängud võivad olla väga mitmekesised, mille kohta leiab näiteid Youtube ´ist. http://www.youtube.com/watch?v=QqLU-o7N7Kw Intelligentsuse tunnuseks peetakse oskust valmistada ja kasutada tööriistu. Vareslased oskavad mõelda ka tuleviku peale. Varesed suudavad inimestel vahet teha ning meelde jätta. On vähe inimesi, kes vareseid väga armastaks. Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 2013 Tänan kuulamast
neid, kes on kogenud. Nimelt kõik tegevused ja protessid puudutavad üksikut ehk siis kogemust ja kunst on üldine teadmine. Kogemused on need, mis annavad meile teadmised üksikisikutasandil ja nad üldjuhul ei kehti üldsuse jaok. Kunst on aga üldine ja seega on laiem mõiste. 4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukmad kui need, kel on üldise teadmine (logos)? Selgitage seda ravimise näitega. Mis mõttes üldise teadjad on targemad kui kogenud? Selgitage seda näitega. Inimesed, kes on kogenud on edukamad kui need, kel on üldised teadmised. Arst ravib inimesi õnnestunult juhul, kui tal on logos ehk teadmised olemas koos kogemustega. Ja ta küll suudab tunnetada üldist (kunsti) , aga kogemust ise ei tea, siis ravib ta ebaõnnestunult. Seda seepärast, et ravitav on üksik ja järelikult on seepuhul vaja kogemusi mitte üldisi teadmisi. Üldise teadjad on targemad kui kogenud
Kas iga kriis on kaotus? Kriis on olukord, kus olemasolevatest teadmistest, oskustest ning vahenditest ei piisa, et muutunud olukorraga toime tulla. Minu arvates ei ole iga kriis kaotus, kuid väga palju oleneb siiski ka konkreetsest situatsioonist. Kui inimene on hea analüüsivõimega, suudab ta juhtunu hiljem enda jaoks läbi mõelda. Selline käitumine tuleb hiljem kindlasti kasuks. Näiteks kui inimene peaks tulevikus samasugusesse või sarnasesse situatsiooni sattuma, siis on tal juba eelnev kogemus olemas. Muidugi ei ole selline käitumine kõigile võimetekohane ja nii mõnelegi võib korra läbielatud kriisi kordumine vaimselt ja füüsiliselt vägagi rusuv olla. Teisest küljest saavad kriisi läbi elanud inimesed oma kogemustega teistele samasse olukorda sattunutele abiks olla. Olles ise mingi sündmuse läbi elanud, oskame mingil määral aimata ka teise inimese tundeid sarnases situatsioonis. Seeläbi on lihtsam neile ra...
tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk. Raamatu omaniku nimi või nimetähtedega piltkompositsioon. Kollaaz
enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänasel päeval on teil kõigil võimalus teenida häid ja väga häid hindeid, hinded ei ole tingitud teie teadmistest ega oskustest, vaid altkäemaksu suurusest. Loodan südamest, et tänane päev läheb sujuvalt ning probleemitult. See, et meie oleme õpetajad, ei tähenda, et lubatud on
Ja kui nüüd asuda Mari juurde.. Milline ta on? Ta on usin, masinlik ja mitte mõtlev isiksus. Arvatavasti ei tule tal isegi pähe, et ei peaks midagi tegema ja võiks teist teed minna. Kõik teevad ju nii, ju pean mina ka. Kas pole see mitte jällegi tänapäeva ühiskonna üks pahedest? Teistest julgus mitte erineda. Tema arvates on õige kõik see, mida ütlevad vanemad ja mida tegid esivanemad. Ma ei tahaks nüüd laita maha seda mõtet, et täiskasvanud on targemad, mida nad üldjuhul ka on. Kuid sellest hoolimata tuleks vahepeal oma peakesega ka mõelda. Neil on küll elukogemus, aga tihtipeale näevad nad vaid suurt plaani, mitte detaile. Kuigi tõesti, kõigile polegi antud võimalust mõelda oma peaga ja aru saada, mis on hea ning mis halb . Mari on masinlik, mis sellest halba? Tänapäeva ühiskonnale nii ju kasulik. Isik, kes ei mõtle vaid ainult teeb ja rügab. Kirjuta aga ainult väiksemad palganumbrid, tema ei tee teist nägugi
See aga oleks paljude andekate, kuid vaesemate üliõpilaste jaoks justkui karistus, sest neil poleks võimalik ülikoolis käia. Õpilastel polekski motivatsiooni, et hästi õppida, sest õppetasu peaks nii või naa ise maksma. Kõrghariduse kvaliteet läheks halvemaks ja kõrgharidusega inimeste arv riigis väheneks. · Seega peaks tasuta kõrghariduse lõpetamisega kaasnema riiklike stipendiumite süsteemi väljaarendamine, et targemad ja püüdlikumad noored inimesed, kes on aga pärit vaesematest perekondadest, saaksid endistviisi kõrgharidust. Kuid ka selleks vajaks riik samapalju või isegi rohkem raha, millest on alati suur puudus. 4. Teised võimalikud lahendusvariandid. · Huvitav on nn kõrgharidusmaksu idee, et tasuta kõrghariduse saanud ja heale töökohale pääsenud inimesed maksaks väikese osa oma palgast riigi kõrghariduskassasse. Riik saaks ilmselt piisavalt raha
See aga oleks paljude andekate, kuid vaesemate üliõpilaste jaoks justkui karistus, sest neil poleks võimalik ülikoolis käia. Õpilastel polekski motivatsiooni, et hästi õppida, sest õppetasu peaks nii või naa ise maksma. Kõrghariduse kvaliteet läheks halvemaks ja kõrgharidusega inimeste arv riigis väheneks. Seega peaks tasuta kõrghariduse lõpetamisega kaasnema riiklike stipendiumite süsteemi väljaarendamine, et targemad ja püüdlikumad noored inimesed, kes on aga pärit vaesematest perekondadest, saaksid endistviisi kõrgharidust. Kuid ka selleks vajaks riik samapalju või isegi rohkem raha, millest on alati suur puudus. 4. Teised võimalikud lahendusvariandid. Huvitav on nn kõrgharidusmaksu idee, et tasuta kõrghariduse saanud ja heale töökohale pääsenud inimesed maksaks väikese osa oma palgast riigi kõrghariduskassasse. Riik saaks ilmselt piisavalt raha
sellel omadusel midagi halba. Nad küll võivad osata kõike ja hästi, aga nad ei pruugi osata kõige loomulikumaid asju. Üks nõrk külg, mis esineb kõige tihedamini on suhtlemisoskus. Kuna nad ei ole harjunud suhtlema inimestega, siis nad ei tea, mis olukorras mida ja kuidas öelda. Nad ärrituvad tihti ja ei leia sõnu enda väljendamiseks. Samuti nad ei taha kuulata teisi inimesi, nad arvavad, et nemad on need kõige targemad. Teine nõrk külg võib olla see, et nad ei suuda asju näha teise nurga alt. Nad mõtlevad ainult loogiliselt, mitte nagu meietavalised inimesed, kes mõtlevad loomulikult, ning ei püüa kohe leida mingeid seoseid matemaatika, füüsika või keemiaga. Kuigi kõrge IQ inimesed ei pruugi ainult olla matemaatikud, füüsikud või keemikud. Kuna kõrge IQ inimestel on aju natuke teisiti arenenud, kui tavalistel inimestel,
"Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) "Okseoksjon" (2011) seinakalender "Contra luule" (2012) "Urvaplaaster" (2012) "Kondas kohtab Contrat" (kunsti ja luuleraamat) (2013) "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013) "Kõik on kõige targemad" (2015 tuli välja) „Okseoksjon“ See on humoorikas absurdiluulekogum, mis on kirjutatud nii vaba, kui ka vahelduvvärsis Selles luulukogus on üle kahesaja luuletuse Teemad on osaliselt igapäevaelust ja päevakajas olevatest teemadest naisõiguslased nõudsid miks ainult kõik mehed on sead see õigus kindlasti naistel samuti olema peab
kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad on kiusaja rollis. Sagedased
klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna. Kodulinna kontsert tundub küll õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad inimesed saavad aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei olnud seda "imet" välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin. Näidend paneb mõtlema selle üle, et unustades enda soovid ja järgides vaid kuulsusejanu, leiad sa end ikka kord sealt, kust alustasid. Samas oleks Saalep saanud "imet tabada" kodumaal õpetades lapsi, kellest nii mõnestki oleks võinud tulevikus andekas klaverikunstnik saada
22.-23. Ussid ja limused. Kontrolltöö 1. Kuidas usse rühmitatakse ( 3 ) Lameussid,ümarussid ja rõngasussid. ? Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Lame ja pehme naad ei vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud k...
sõdureid, kes saadeti Aafrikasse et hävitada must rass ja pidurdada Aafrika riikide arengut. Üks Noobeli rahupreemia laureaat on öelnud, et HIV on bioloogiline relv, mida kasutatakse rahvaarvu kontrollimiseks. Tõsi, hiljem ta eitas seda väidet. Uskumine ja mitteuskumine vandenõuteooriatesse Vandenõuteooriate usutavust suurendab tihtipeale asjaolu, et neid toetavad tunnustatud ja lugupeetud inimesed. Lisaks ka seepärast, et tahetakse paista välja teistest targemad ja tulla välja mingi uue ja huvitava loogikaga. Siiski võib öelda, et HIV on väga vana haigus ja see pole loodud mitte kellegi hävitamiseks. Ajal, kus teooriad pärit on, ei olnud teadus veel piisavalt arenenud, et HIV-i kunstlikult luua. Tänapäeva molekulaargeneetiliste meetoditega on kindlaks tehtud, et HI-viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt (ilmselt kokkupuutel ahvi verega) aastatel 1910.-1930. Arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-
iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuidas tsunftisundus mõjutas käsitöölise elu ja tööd. Head mõju, sest neil polnud nii palju konkurentsi ja nad said hästi oma perele elatist teenida, sest samal elukutsel hoiti kindel meistrite arv. 5. Miks on kaupmehe amet parem kui käsitöölise oma? Oleneb käsitöölise ametist, aga enamasti teenib kaupmees rohkem. Teda hinnatakse rohkem. Ta saab tuua oma perele eksootilisi asju ja rohkem reisida. On targemad. 6. Miks on käsitöölise amet parem kui kaupmehe? Saab rohkem olla pere juures mitte pikkadel reisidel nagu kaupmehed. 7. Kirjelda 4 lausega, kuidas saadi käsitöömeistriks. Juba noorelt mindi käsitöömeistri juurde mõneks aastaks õppima. Sellele järgnesid rännuaastad, et ennast täiendada. Pidid olema abielus. Siis pidid sooritama meistritöö ja olidki valmis.
Mina ja diskrimineerimine Meriliis Parv Koolivägivald Tänavu on väga palju kaebusi tulnud koolivägivalla all kannatavate lastelt ja nende vanematelt. Lapsed ja noored kannatavad nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all. Rohkem jäävad diskrimineerijate luubi alla need kes on vaesemad, teisest rahvusest, teisiti mõtlejatest ja ka need kes on targemad ja kel läheb paremini. Vaimse vägivalla all mõeldakse seda kui neid mõnitatakse , narritakse , solvatakse ja naerdakse. Enam jaolt on see hullem kui füüsiline. Füüsilise vägivalla all mõeldakse hoopis seda kui teisi lüüakse, kakutakse asjad ära, pannakse jalgu ette ja palju muud. Paljud lapsed ei julge isegi mitte vanematele seda rääkida et nad kannatavad koolivägivalla all . Noored tüdrukud ja poisid on teinud isegi enesetappe et sellest pääseda.
Inimesed on erinevad ja ka nende tujud, meeleolud, käitumused ja arusaamine elust. Elusolendid mõistavad üksteise probleeme, õnnestumisi ja kaotusi. Iga inimese maailmapilt on erinev teise omast. Kui üks mõtleb nõnda, siis alati ei pruugi teise mõtlemine olla sama. See võib tulla lapsepõlves elatud kogemustest. Pereliikmetega on võib-olla lihtsam suhelda kui seda on vanaemadega või hoopis vanaisadega. Täiskasvanutest on vahel raske aru saada, sest nad on rohkem elukogenenud ja targemad kui nooremad inimesed. Kindlasti on mõnusam momendil ajastul toimunud sündmustest parem kõnelda, vestelda või rääkida omavanuste sõpradega. Mida väiksem põlvkondade vahe, seda mõnusam suhelda. Noorte ja täiskasvanute suhted on erinevad, põlvkondadel on oma arusaamine elust aga tuleb mõista üksteist ja olla sallivad.
IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi
kõige olulisemaid ja vajaminevamaid teadmisi oma enda elukogemustest. Samal ajal oskavad olla ka lapse edukamale eluteele suunajateks. Nagu Shakespear'i raamatus "Hamlet" jäi surnud Taanimaa kuningas oma poja Hamletile meelde uhke ja väärika riigijuhina, kes sai kõigiga hästi läbi. Kuninga elutee lõppes küll ootamatult ja ebaõiglaselt, suutis ta oma pojast kasvatad tugeva noormehe, kes oli valmis võitlema edaspidise Taanimaa heaolu eest. Kuigi vanemad ei pruugi olla alati kõige targemad, oskavad oma lapsi aidata igas situatsioonis . Eeskujudeks võivad olla veel teised targad inimesed, kas siis filosoofid, teadlased või kõiketeadjad. Viimase puhul võib näiteks tuua Andrus Kivirähi "Rehepapi", kus vanatark Sander andis elujuhiseid kogu külarahvale,päästes nad isegi tollaajal levivast surmahaigusest- katkust. Nii targad inimesed on suurteks abikäteks igas eluvaldkonnas ning neilt on tõesti palju õppida. Kuid alati ei pruugi olla eeskujud head
toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama endast nõrgemaid. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende käitumisest ja olekust. Kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad nad seda sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka kaitsjaid-neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad, sest seda ei julge eriti keegi teha.
Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis ja kirjutamisoskus olid Rootsi aja lõpul märkimisväärselt head. Rajati Tartu ülikool. Kuid ka see oli poolik võit. Ülikoolis talupojad suuresti käia ei saanud, sest ei tohtinud nad ometi olla targemad kui mõisnikule parajasti vaja oli. Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma. Ka paljudel linnadel läks senisest halvemini. Linnad kes sadamat ei omanud olid suuremates majanduslikes raskustes kuna neil reaalselt kaubanduses osaleda enam ei õnnestunud. Hansaliit käis alla. Minu arvamus on, et Rootsi aeg ei olnud nii hea midagi. Vanaks ja heaks ajaks
kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, jäid marliinist ainult luud alles. Teose lõpplahendus - Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta haigestus ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marliini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. Põlvkondade side - elu ja tarkuse järjepidevus - Vanemad inimesed on ikka elukogenenumad ja targemad ning annavad seda tarkust noortele edasi. Mida väärtustas teose peategelane - Vabadust ja aega kala püüda. Talle meeldis poisiga juttu ajada ja pesapalliuudiseid kuulata ja arutada. Kas materjaalne kitsikus oli elus takistuseks elutäiuse nautimisel ? Põhjenda teose näidet Ei olnud. Vanamees oli õnnelik selle üle, et tal oli sõbraks siuke tore poiss ning sai temaga kõigest rääkida. Meri vaenlane või sõber? - Meri on nii sõber, kui ka vaenlane ühes kehas
Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad. Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist. Ühel aastal, nimelt sellel kolmandal Halloweenil, hirmutati eriti palju. Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati hirmutube tegema. Kõige hirmsam tuba oli varesel. Sinna läks pool linnuriiki uudistama
vaid kloostri ja kirikukoolides, siis keskajal rajati ülikoolid, kuhu sai õppima minna. Ülikool koosnes põhiliselt õpejõudude ja üliõpilaste tsunftist. Esimeseks Euroopas avatud ülikooliks peetakse Bolognat (119. aastal). Ka Oxford ja Cambridge'i ülikool on pärit keskajast. Tänu ülikoolide tekkele tõusis kirjaoskajate protsent ja haridus muutus üha tähtsamaks. Arenema hakkasid igasugused teadused ja õpetused. Inimsed olid targemad ja seega ka iseseisvamad. Samuti tehti keskajal palju maailmaavastusi. Nähti ja kuuldi kuidas käib elu mujal ning see arendas inimeste silmaringi nii geograafiliselt kui ka kultuurselt. Tänu Magalhäesi maailmareisile parandati maailma kaarti ja lükati ümber palju valearusaami, näiteks, et maailm ei olegi kandiline ning ei saa järsku lihtsalt otsa. Avastati uusi maid ja mereteid, mis arendas edaspidist kaubandust. Loodi sidemeid teiste riikide ja rahvastega
püüdlus alati ja igas olukorras mõelda ise. Valgustus on just kui uuenduslik mõtlemine, mõeldi palju ratsionaalsemalt. Teades, milles üldse valgustus seisneb saame hakkata arutlema, kas ja millal on oleme elanud/elame valgustatud ajal. Kui vaadelda tänast olukorda riigis ja üldse ühiskonnas võime öelda, et jh me elame valgustatud ajastul võrreldes eelnevate ajastutega, kuid seal esineb väga suur aga. Kas polnud mitte meie eelkäijad meist targemad toimides loodust säästvalt ning elatudes nii öelda naturaalmajanduse järgi. 18.sajandil kui oli valgustuse kõrgaeg muutus palju aga kas see sama valgustus tõi meid praegusesse ,,valgustatud" olukorda? Vaevalt küll, hetkel vohab tehnika ajastu, millel on vähe seost valgustusfilosoofia või muuga. Inimesed selle asemel, et ise targaks saada ja tööd osata teha lasevad seda teha masinatel. Valgustus pole meid ju nende märkide järgi valgustatud asjastuni toonud.
Olla teistest erinev ning näha maailma läbi enda vaatenurga on paljudele keeruline. See nõuab julgust ja tugevat iseloomu. Nõrgemad, kes jäljendavad teisi, siiski elus kaugele ei jõua. Näiteks igas koolis leidub nii nimetatult iidoleid, keda nõrgema iseloomuga õpilased püüavad meeleheitlikult jäljendada. Levinud on see rohkem algklassides. Saades vanemaks hakkab enamus neist, siiski oma peaga mõtlema. Sellised isikud on tavaliselt targemad kui teiste jäljendajad, kuid vaatamata sellele ei suhtuta nendesse hästi. Oma peaga mõtlejaid võib tabada ka vägivald ja sõimamine. Heaks näiteks siin on loomaõiguslased, kes võitlevad karusnaha vastu. Nendesse suhtutakse kui hulludesse, kellel pole midagi muud teha. Nad riskivad ka oma eluga, sest rikkamad firmad on sageli kõigeks võimelised, et oma mainet kaitsta. Oma peaga mõtlejaid on ajaloos mitmeid, kuid nende väärtust on hakatud hindama alles hiljem kui neid enam ei ole
Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele
Kreeka kultuur Kreeka kultuuris on kõrge võimudistantsi näitaja. See tähendab, et vanemad eeldavad lastelt kuulekust ning lapsed ei ole vanematega päris võrdsed, vaid vanemad on siiski kõrgemal lastest. Õpetajatesse suhtuvad õpilased austusega, sest õpetajad on palju targemad ning annavad edasi isiklikku tarkust. Õpetaja peab alati teadma kõike ning suutma kõigele vastata. Hariduse eesmärgiks on õppid, kuidas asju teha. Ettevõtte juhatuse ja tööliste palgavahe on suur ja alluvad teevad seda, mida kästakse. Juhatus on palju kõrgemal ning tähtsam töölistest. Alluvaid on palju ning ülemusi vähe. Kreeka kuulub multi-aktiivsete kultuuride hulka. Kreeklased on puudutuslembesed, vestluse
tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad seetõttu kiusama endast nõrgemaid. Nad ei hooli teiste tunnetest, et äkki on neil ka valus või mingisugused probleemid ja arvavad, et neile on kõik lubatud ja ainult neil on probleemid, mida teistel pole. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende olekust ja käitumisest. Enamjaolt kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad, aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele võivad kaasa aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad nad seda sellepärast, et ise mitte ohvriteks sattuda. On ka kaitsjaid. Neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad, sest seda ei julge eriti keegi teha, kuna kardetakse samuti ise ohvriks sattuda.
olevused, alates kolmandast klassist tohivad õpilased käia Siganurme külas. Kogu loss on kaitstud igasuguste loitsude ja nõidustega, mis ei lase kurjadel nõidadel õpilastele kallale tulla. Kui kooli saabub Harry Potter, on lossi kaitsmine eriti oluline. Nimelt sellepärast, et võlur Voldemort, keda kõik kardavad ja kes Harryt tappa üritades oma võluvõimetest ilma jäi, on ikka veel elus ja tahab kätte maksta. Ta teab, et Harry on oma andekuse pärast temale ohtlik ja targemad õpetajad, eriti professor Dumbledore on väga mures. Mis on Sigatüüka lossis erilist, on see, et ta asub täitsa keset Inglismaad, aga ta on mugudele ehk inimestele nähtamatu. Sinna pääseb rongiga, mille nimi on Sigatüüka Ekspress ja mis väljub Londonis platvormilt number 9 ja kolmveerand. Sinna saavad võlurid läbi kiviseina, jaamaülem ei teagi, et selline platvorm olemas on. Harry Potteri sõbrad Harryl on kaks suurt sõpra: Ron Weasley ja Hermione Granger
Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Ainus erinevus Rooma ja Kreeka teatri vahel oli see, et roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Roomas käsitleti rohkem komöödiaid, mis olid Kreeka teatri eeskujul loodud. Roomlased võtsid veel üle ehituskunsti kreeklastelt. Nad tegid seda, kuna kreeklased olid rohkem arenenud selles valdkonnas. Kuna kreeklased olid targemad, siis olid roomlased ka targad ja kasutasid nende tehnoloogilisi eeldusi oma kasuks ära ja ehitasid sarnaseid ehitisi ja samade konstruktsioonidega. Kreeka kultuur oli roomlaste poolt üle võetud ja oma kasuks muudetud. Roomlased võtsid paljudes valdkondades lihtsalt kreeklastelt tarkusi üle. Alati on kergem teistelt asju maha teha, kui ise kõik välja mõelda.
Seetõttu ei tohiks riik anda luba ettevõtetele, mis kuidagi moodigi võivad keskkonda kahjustada ükskõik kui palju raha selle pealt ei teenita. 11. Riik võiks toetada keskkonnakaitse organisatsioone nii rahaliselt kui ka nõuga. Riigi ja MTÜ-de vaheline koostöö suurendamine tooks kaasa kindlasti mitmesuguseid lähenemisi keskkonnakaitsele. Tänu millele võidakse lahendus leida mõnele Eesti keskkonnaprobleemile, sest kaks pead on ikka targemad kui üks pea. 12. Hea võimalus inimeste teadlikkuse suurendamiseks on ekstreemse reklaamikampaania läbi viimine, kus oleks näidatud kõik jubedused, mis võivad juhtud või juba mõnes riigis on juhtunud kui pole keskkonnakaitsjate soovitusi ja keskkonnasõbralikku eluviisi järginud. Sokikampaaniad tõmbavad inimeste pilke kindlasti rohkem kui nt. uudistes keskkonnasõbralikusest rääkimine. '
pärast koolilõpetamist tegema hakkavad. Mõned arvavad teadvat ja mõnel üksikul, muutuvad tema soovid ka reaalsuseks. Seetõttu ei tohiks ühtegi tarkusetera alahinnata. Kunagi ei tea, millal neid teadmisi vaja võib minna - tulevik on ettearvamatu. Õpetajaamet on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, tehes koostööd endast targemate inimestega. Peaks millalgi kätte jõudma see hetk, mil ollakse enda õpetajatest, või siis endistest õpetajatest targemad. Kas ei ole mitte üllas kui õpetaja õpetab saama endast targemaks? Mina arvan, et täna on just õige päev ja see koht siin , kus ma parasjagu seisan, on just õige koht, kus öelda kõikide õpetajatele: Aitäh teile! Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione.
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Meil kõigil on oma eesmärgid, kellel suuremad, kellel väiksemad. Enim levinud eesmärk inimestel on enesearendamine. See on algus elule ja igaüks teab ise kui kaugele ta pürgib. Alustatakse lasteaiast, mindakse kooli, lõpetatakse põhikool. Sealt edasi tuleb esimene suurim valik-kutsekool või gümnaasium. Ühiskond on loonud arvamuse, et targemad valivad gümnaasiumi ja need, kes väga ei viitsi pingutada lähevad lihtsamat teed ja astuvad kutsekooli. Peale seda valikut tuleb teha järgmine otsus, kas ülikool või mitte. See on juba keerukam, sest tõenäoliselt sõltub sellest suuresti järgnev elu ja töökoht. Osad saavad ülikoolis bakalaureuse ja lõpetavad koolitee, kuid on neid kes jätkavad magistrantuuris ja doktorandis. Ehk inimene õpib ja arendab ennast kogu elu.
ainsa otsusega keeratud pea peale. Isa pidi lahkuma enda pere kõrvalt, jättes naise koos lapsega võõrasse linna väga väikse sissetulekuga. Aega läinud teenima noormehelt ei võetud ainult võimalus valida, vaid võeti ka tema lapselt lapsepõlve mälestused koos isaga. Arusaadav on, et iga enesest lugupidav noormees läheb aega teenima, kuid tal peaks olema õigus valida, kuna ja kuhu. Tuleks leida kompromiss riigi ja tulevaste ajateenijate vahel. Me oleme planeedi kõige targemad isendid, meil kõigil peaks olema õigus valida ja luua enda tulevik ise. Pole õige, et otsustajaks võib olla inimene, kellel on võim. Meie ühiskonnas on kahjuks sajandeid otsustajate rollis olnud võimukad inimesed, kes panevad paika paljude saatuse. Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Loodame meiegi, et selline pilt meie ühiskonnast kaob ja asendub pildiga, kus igaüks on oma tuleviku sepp. Merit Terras 12b
Neuraalne representatsioon on see keerukate närvirakkude kogum, mis indiviidil aitab pilti nähes tema ajust selle info koheselt kättesaadavaks teha, ehk teadvustada, et tegemist on noaga ja mis see nuga on. 3. Kuidas juhtis looduslik valik inimese aju ja psüühika evolutsioonist arengut? Lihtsustatult moel seletus oleks järgmine, et loodusliku valiku printsiibi kohaselt jäävad ellu alati tavaliselt need, kes on teistest tugevamad (egoistlikumad) ja targemad (leidlikumad). Kes suudavad omandada kiiremini teadmisi ja kogemusi ellujäämiseks ning seejärel erinevaid ellujäämiseks vajalikke omadusi paremaks kujundada ja arendada. Seega, need mutatsioonid, mis põlvkonda eelmisest tugevamana ja paremana aitasid elus edasi, antakse edasi ka järgnevale põlvkonnale. Kahjulikud mutatsioonid surevad välja või siis kaovad. Muutudes teadlikumaks ja oskuslikumaks, osates paremini juhtida iseennast, toimus ka psüühika evolutsiooniline areng. 4
Kõik meie ümeber on loodud jumalate poolt ja ümbruses toimuv seotud nendega. Tuli teada, millises olukorras kelle poole pöörduda. Valitsesid ja otsuseid läbi viisid aasid, kellest kõige vanem ja tähtsaim oli Odin, Börri ja Bestla poeg. Ta oli väga võimukas, ent arukas osates valitseda arvestades teiste arvamustega. Jumalast ja inimestest tugevaim oli Thor, tema valdusalaks on Thruudvangar. Ta saatis korda ennekuulmatuid tegusid, millest ka kõige targemad ei tea kõike rääkida. Iseloomult oli ta väga julge ja kaval. Odini poega Baldri peetakse lausa headuse etanooliks, ta on kõigist parem ja kõik kiidavad teda. Välimuselt sarmikas, kaunikõneline, tema otsused ja nõuanded on kulda väärt. Njördri poole pöördutakse tavaliselt meresõitudel, ta valitseb tuulte liikumist ja vaigistab merd ja tuld. Ta on üks rikkamaid aase, kuid ometi ei kuulu ta ise aaside soosse. Tal oli kaks kaks last Freyri ja Feryja
Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu. Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood, linn, loomaaed, tänavaliiklus, mänguväljakud jne. Siis hakkab laps aru saama, mis on hea ja halb, mida võib teha ja mida mittemis on ilus ja mis inetu. Lapse suuremaks saades läheb ta kooli
kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks. Autori mõtted olid väga originaalsed. Ma pole varem kuulnud ühiskonnast, kus on hobused, kes on targemad kui inimesed. Ka koha- ja liiginimed on autori fantaasia viljad, kirjanduses pole ma varem kohanud nimesid nagu Laputamaa või Hiihnhmid. Samas ei olnud see raamat perfektne. Tuli ette liiga detailset asjade kirjeldamist. Sellised kirjeldused mulle eriti ei meeldi. Ma arvan, et seda on igav lugeda, ja on võimalik palju lihtsamalt ja lühemalt kordi huvitavam pilt mingist kohast edasi anda. Veidi häirisid ka korduvad süzeekäigud. Minu arust on natuke imelik see, et üks mees
Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega. Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Seega on raamat huvitav kõigile lugejatele, kuna ei muutu ühekülgseks vaid selles pilgatakse rohkem või vähem kõiki tegelasi. Tema sada novelli kajastavad värvikalt ajastule iseloomulikku argielu ning annavad
annaabi.ee 
