Kui tarbija taganeb asendatud asja korral lepingust, kannab tagastamiskulud kaupleja 9. Tarbijakrediidileping , selle regulatsiooni kohaldamissfäär Tarbijakrediidi regulatsioon on suunatud tarbija põhiõigusena tema majanduslike huvide kaitsele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 10. Sidevaheni abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu nõuded Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral peab laenu andja täitma nii sidevahendi abil sõlmitud lepingu regulatsioonist kui ka tarbijakrediidilepingute regulatsioonist tulenevad teavituskohustused. Tarbijale saadetakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. 11. Tarbijakaitse reisiteenuste korral. Pakettreisileping. Reisikorraldaja õigused
kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 361 kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on segaleping, kuna liisinguleping omab endas nii müügilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu), esindusõiguse iseloomu. 1 Müügilepingu iseloom seisneb selles, et liisingulepingu alusel on liisinguandja kohustatud omandama liisingulepingu eseme müüjalt kindlaks määratud eseme. Eseme omandamiseks peab liisinguandja sõlmimima liisingulepingu eseme müüjaga müügilepingu. Kasutuslepingu iseloom seisneb aga selles, et liisinguandja on kohustatud andma eseme peale eseme omandamist
käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (401 lg 1) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402) Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping) (403).
teavitamiseks kasutada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis tagab oma lihtsa ja selge struktuuriga teabe võrreldavuse ning kerge jälgitavuse. Lisaks lepingueelsele teavitamiskohustusele pandi krediidiandjale kohustus tarbijat lepingueelselt nõustada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale vastavaks. Vajaduse korral peab krediidiandja selgitama tarbijale sõlmitava tarbijakrediidilepingu põhiomadusi ja mõju. Krediidiandjal on sõnaselge kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid. Eesti õigusesse võeti uus direktiiv üle 11. juulil 2011 kehtima hakanud VÕS ja ReKS muudatustega. Muuhulgas tuli igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutavas reklaamis näidata ära sellise tarbijakrediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul
tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid. (31) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, tuleb esitada tüüpilise näite kujul järgmine teave: 1) intressimäär; 2) kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir; 3) krediidi kulukuse määr; 4) kohaldataval juhul tarbijakrediidilepingu kestus; 5) tarbijakrediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, lepingueseme hind kohe tasudes (netohind) ja kohaldataval juhul ettemaksu summa; 6) kohaldataval juhul tarbija poolt makstav kogusumma ja tagasimaksete summa; 7) kohaldataval juhul tagasimaksete arv. (32) Intressimäära esitamisel tuleb ära näidata, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga või mõlemaga, ja
103 järgi; kohaldatakse muud standardit kohase täitmise väärtus = uus hind 4. Õiguskaitsevahend Kui hind on tasutud – ülemääraselt tasutu Kas on tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 3 p 5 Või: ülemäära makstu tagasinõudmise õigus, VÕS § järgi. 112 lg 3 Nõude sisu: VÕS § 113 lg 1 ja 6, § 94 (tarbijakrediidilepingu puhul piirang tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1) Võlgniku võimalus nõuda viivise vähendamist, § 113 lg 8, 162 järgi; erinorm - VÕS § 1131 15
nõuda osa kokkulepitud tasust.“ – kokkulepe ei ole HUP-i vastane, aga kohtul on võimalik ka sellise kokkuleppe puhul leppetrahvi vähendada. RKRKo 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus Asjaolud: Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Ü. P, Meelis Kulli ja Rein Vanja vastu solidaarselt 97 112 krooni 63 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: 55 RK: „Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga või
aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 18
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (n õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (pärimisleping), ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud). VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud (rendileping, laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus
Krediidilepingu kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Tarbijakrediit Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, mille sõlmimine, sisu ja sellega seonduvad poolte õigused ja kohustused on seaduses üksikasjalikult reguleeritud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja anna või kohustu andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. 3. Teenuse osutamise lepingud, üldiseloomustus ja erisused (käsund, maaklerileping ja agendileping, komisjon, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, töövõtt, vedu, pakettreisileping, hoid) Käsundusleping. Käsundusleping on oma olemuselt teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike eesmärgi poole püüdlemisele
Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 18
lõpetamise tähtaegsus. 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; Hageja esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib
pädeva isikuga. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis, kui ostja seda ise otseselt ei küsi. Selleks peab kaupleja asjaolusid hindama tarbija positsioonilt vaadates. Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat: 1) krediidi ülempiirist 2) teatamise ajal kehtivast intressimäärast ja selle muutmise tingimustest 3) lepingu lõpetamise tingimustest (§ 407 lg 2) Tarbijakrediidilepingu sõlmimisel peab kaupleja teavitama lepingudokumendis tarbijat kõigist VÕS § 404 lg 2 toodud asjaoludest. Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepingu korral peab kaupleja igale ehitise ja kasutusõiguse kohta teavet soovivale huvitatud isikule väljastama ehitise ja kasutusõiguse kirjelduse. Kirjelduses peavad sisalduma vähemalt VÕS § 380 lg 1 sätestatud andmed. *Tarbimisalane teave Tarbijal on õigus saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet (TKS § 3 p 3)
Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult. Millises vormis võime lepinguid sõlmida? Kui seadus ei kehtesta vorminõuet, võib teha mistahes vormis. Vormivabaduse põhimõte-lepingu pooled ise otsustavad, mis vormis leping sõlmitakse. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Lepingu võib sõlmida: suulises vormis; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; kirjalikus vormis; Notariaalses vormis. Vormi valikul tuleb arvestada ka tõendamist. (Helisalvestis, tunnistajad) Kui tahame kasutada lindistust, siis peab teist poolt teatama. Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama? Enne lindistuse algust ja see teavitus peaks olema fikseeritud.
Lepingu vorm TsÜS § 77 lg 1 sätestab vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Samuti VÕS § 11 lg 1 lubab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad lepingupooled ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud vorm. See tähendab, et pooltel on näiteks õigus määrata, et kirjalik vorm on võrdsustatud e-kirja või faksiga. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida
Lepingu vorm TsÜS § 77 lg 1 sätestab vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Samuti VÕS § 11 lg 1 lubab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad lepingupooled ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud vorm. See tähendab, et pooltel on näiteks õigus määrata, et kirjalik vorm on võrdsustatud e-kirja või faksiga. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida
kõrvalekaldumisena lubatud. - lepingu vorm (VÕS § 11 lg 1)- vormivabaduse põhimõtte kohaselt võib igasuguse tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi (TsÜS §77). Vorminõue võib olla seaduses sätestatud ühe lepingupoole tahteavaldusele või kogu lepingule. Ühe poole tahteavaldusele on vorminõuded kehtestatud eelkõige siis, kui lepingu pooleks on tarbija. Näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul olema tarbija avaldus, millega ta võtab endale lepingust tulenevad kohustused, tehtud kirjalikus vormis (§404 lg 1 esimene lause). Pooled võivad ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud tehingu vorm. Lepinguvabaduse piiramine Lepinguvabadust võib piirata ainult seaduse alusel (PS§ 13). Iga lepinguvabaduse piirangu peab sanktsioneerima seadusandja ja iga seadusest alamalseisvas õigusaktis sisalduva lepinguvabaduse
annaabi.ee 
