1.peatükk. Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch (Nirksilm) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley (Arthur Radley) legend. Jem (Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks. 2.peatükk. Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada. Kokkuvõttes kulgeb Jeani esimene koolipäev lõunani halvasti, ta sai isegi nuhelda. 3.peatükk. Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam koolis käia. Sõnum: Igal ühel on oma maitse! 4.peatükk. Järgmine päev leiab Nirksilm Radleyde maja kõrval virgiinia tame juurtes närimiskummi. Suve
vasakpoolsest uksest ning jätab vaatajatele mulje, et sealt sisenedes jätkub Finchide majapidamine, mängu jätkumisele väljaspool publiku nägemisulatust. Samamoodi võib eeldada, et parempoolne alumine uks sümboliseerib majast lahkumist ja avab ruumi majast väljapoole, sest näiteks Dill liikus enamasti sealtkaudu. Teiste tegelaste liikumine ruumis on mitmekülgsem, kasutatakse palju uksi ja treppe. Seda seetõttu, et ülejäänud tegelased - Atticus, Jem ja Nirksilm - moodustavad perekonna, mis selles tinglikult loodud majas elab ning tunnevad ennast ringi liikudes lahedalt ja mugavalt. Kui pöörata tähelepanu lavastuses olnud dekoratsioonidele ja kasutatud rekvisiitidele, peab kindlasti lähemalt rääkima eelpool mainitud kartoteegikapist, mis on lavastuse kõige kesksem lavakujunduselement, sest täidab väga palju erinevaid funktsioone. Seda kasutatakse rekvisiitide hoidmiseks, postkastina, kirstuna laulurästale,
aknast näha, kuid kord lastakse selepärast püssist lask ja lapsed ei julge enam sinna luurama minna. Lapsed etendavad ka omavahel mängides Koll Radley elu ja pilkavad teda pidevalt. Lõpuks on aga just Koll Radley see, kes Jemi päästab Bob Ewelli käest, kui see neid tappa üritab. Viltu vaadati sellele, kui üldistest normidest eriti. Jean Louise oli tüdruk, kes käitus nagu poiss. Teose alguses kujuneski arvamus, et tegemist on poisiga. Nirksilm ei kandnud kleite nagu noorele tüdrukule kohane oleks, ta kandis dresse ja mängis poistega. Kohalikud daamid aga seda ei mõistnud ja ta enda tädi üritas meeleheitlikult Nirksilma daamilikumaks muuta.
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
