Tantsupidu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid ol...
Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noo...
Muusika ja Tants 20.sajandil Kanepi Gümnaasium 12.Klass Kadi Hõim Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevade...
Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Vii...
NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU 2017 JA ÜLDLAULUPIDU 2019 Valmistaja: Diana Lanevskaja XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" XII noorte laulu- ja tantsupidu 30. juuni - 02. juuli 2017 · 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla "juured". · See on pidu, mis sündinud ajal, kui taas vajame oma juurtelt rohkelt tarkust ja jõudu, et osata hoida ja edasi kanda meie esivanemate tarkust, meie olemise viisi. · Laulupeol teevad oma dirigendidebüüdi 14 noort dirigenti ning lavale astuvad ligi 40 tuhat XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" · XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikk...
Eestis on hea elada Eesti on alati olnud väike riik, kus on rahu ning inimeste südamed on täis soojust ja hellust. Olen elanud Eestis 18 aastat ja mulle meeldib see maa väga. Paljud inimesed ei tea, mida tähendab kodu. Seda just sellepärast, et vanemad on viinud väikesest saadik lapsed kuhugi mujale naaberriikidesse elama. On väga paljusi, kes arvavad, et Eesti palk on väike ning siin on halb elada. Tekib küsimus, et mida on nemad teinud selleks, et nende palk kõrge oleks. Just sellepärast, et nemad ei ole lapsepõlves õppinud korralikult ning saanud head haridust ongi nende palk väike ning ei saa ju korralikult pere üleval hoida. Ma arvan, et kui korralikult õigel ajal õppida ning pingutada selleks, et tulevikus oleksid kõik teed avatud, siis pole probleemi ka töökoha suhtes ning Eestis on head palgad ning korralikud töökohad. Lihtsalt ise tuleb õppida ja vaeva näha, selleks, et midagi tulevikus...
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
Estonian Dance Festival Keiu Kaur • Ask any Estonian what it means to be Estonian, and the first idea that will leap into his or her mind will be the Estonian Song and Dance Celebration. or Hi st y • The first Estonian Games, Dance and Gymnastics festival, held in 1934 • One and a half thousand folk dancers performed there. • The greatest Dance Celebration of all times (the 9th) took place in 1970 with over 10000 performers. • The youngest dancer at this festival was 4 years old and the oldest 76! • The dancers in their bright national costumes form colourful patterns on the dance field. • The Dance Festival is usually held on the same weekend as the Song Festival. • Have you ever heard 18 000 voices singing at once? • This emotional experience can be felt during Estonia's Song Festival, which occurs once every five years in Tallinn. • The Estonian Song ...
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 ...
Eesti rahvatants Kadri Laur XI B Pärnu Raeküla Gümnaasium Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegel...
Eestlane olla on uhke ja hää Aastatuhanded on läinud, tulnud, tuul ja päike teinud tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga eestlane on käinud korra oma elus laulu või tantsupidu vähemalt vaatamaski, kui mitte osalemas. See tunne, mis seal valdab, ei ole tavaline. See on ühtekuuluvuse ja hoolimise tunne. Selle ürituse poolest on Eesti ainulaadne ,...
Eesti keel ja kultuur noorte jaoks Kuna Eesti on väike riik on meile olulisel kohal oma keel ning kultuur. Keel on igale riigile tähtis, eriti oma keel. Eesti keel on asi, mis eristab meid teistest maadest, mõningates maades polegi oma keelt. Eesti keel on palju muutunud aastate jooksul ning praegu muutub see kõige rohkem. Eesti noored kasutavad eesti keelt slängina ning moodustavad uusi sõnu ja tähendusi. Eesti keel hakkab ka vaikselt ära kasutama, kuna noored kasutavad üksteisega suhtlemisel palju inglise keelt. Hea on, kui noored oskavad mitut erinevat keelt, kuid see ei ole hea, kui eesti keel hakkab ära kaduma. Ka mina kasutan inglise keelt noortega suhtlemiseks, kuid need noored on välismaalased ning nendega on hea inglise keelt praktiseerida. Noortele on Eesti kultuur tähtsam, kui keel. Minu arvates põhinebki Eesti kultuur noortele, kuna tänapäeval on palju sündmusi noortele. Paljudele n...
Tartu kultuuriüritused Janne puks Tartu tuntumad kultuuriüritused Armastusfilmide festival tARTuFF Emajõe festival Tartu lõõtspillifestival Taaralinna taaderant Tartu Hansapäevad Tartu laulupidu Tartu linna päev Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus Jõulufestival ja rahvusköökide päevad Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi. Kavas on filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss Emajõe festival "Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata laevu ühises pikas reas jõeparaadil kulgemas. Või sellepärast, et tõestada, et kalarikas jõgi võib kalameest üllatada ka kesklinna südames...
Google efektiivne otsing Fraasiotsing 1. Aafrika kõrbed sõnaga tuli umbes 131 000 tulemust, kuid ilma jutumärkideta otsinguga leitakse lehed, kus esinevad küll otsitud sõnad, aga need ei pruugi olla samas lauses ega isegi tekstis. ,,Aafrika kõrbed" sõnaga tuli umbes 1 040 tulemust, kuid osad leheküljed sarnaseid eelmisega. Jutumärke kasutatakse siis, kui on vaja leida lehed, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras, mitte lehed, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest. 2. ,,Põdra maja metsa sees" lausega tuli umbes 1 880 tulemust, kuhu kuulusid ka erinevad muusikavideod. ,,Inimesed reisivad suurtel kiirustel" lausega tuli ainult 10 tulemust. Sõnade kaasa- ja väljaarvamine 1. kaamel -loomaaed+aafrika+kõrb sõnadega taheti otsida kaamleid, kes elavad Aafrika kõrbetes, mitte loomaaedades elavaid kaamleid. Otsingus tuli umbes 32 500 tulemust. 2. hüään OR saakal OR kõrber...
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused 04 märtsil 2006 suri Edgar Valter 14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus ...
Võõrsõnad Doomino-lauamäng 1)Ma kasutan enda pea pesemiseks 11)Meie koolis õpetajate toa kõrval šampooni. asub direktori kabinet. Šampoon-vedelik pea pesemiseks Direktor-asutuse juhataja 2)Mu sõbra ema on piraat. 12)Õpetajal on kodus 7grammofoni. Piraat-mereröövel Grammofon-plaadimängija 3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6...
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid...
Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatan...
Tartu Kutsehariduskeskus Turisminduse osakond Janne Puks Tartu kultuuriüritused Referaat Tartu, 2008 Tartu on Eestis suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim keskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartus on väga palju erinevaid kultuuriüritusi, mida koordineerib Tartu kultuuriosakond. Tartu on ainulaadsete festivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse laulupidusid, rahvakunstipäevi, näitusi, kontserte, noortefestivale, kuhu tullakse ka väljastpoolt Eestit. Siin soodustatakse nii professionaalse kui rahvakultuuri arengut. Tartus muuseumides...
,,Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud..." Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me...
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muut...
Võnnu Keskkool Russell Leon Adamson Referaat Koostaja: Gerta Aruste, 10.klass Juhendaja: Riina Võikar Võnnu, 2010 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · Russell Leon Adamsoni elulugu lk 3 · Russell Leon Adamsoni tantsud lk 4 · Russel Leon Adamsoni õppetöö lk 5 · Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit .Sõna koreograafia tähendab "tantsu-kirjalikult", nim...
Kirill Žukov AA-16 Suur- ja väike algustäht 1. Vene teater- Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust. 2. Harju maavalitsus- Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust. 3. Tartu Ülikooli haridusteaduskond - Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 4. Postimehe kultuuritoimetus-Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 5. riigikogu rahanduskomisjon - Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 6. jaanipäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 7. isadepäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 8. jõulu...
Pärnumaa Täiskasvanute Gümnaasium Essee Eesti kultuur Kätlin Orav XHB Pärnu 2011 Eesti kultuur Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli...
Ortograafia Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjut...
Eesti kultuur Milleks meile kultuur? Minu vastus kõlaks järgmiselt: ´´Selleks, et elada´´. Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähemalt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse. Hetkel on sellest siiski tähtsam minu laste täiskõhutunne ja nende harimine ning suunamine õigele eluteele.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne. Mina käin suviti oma perega mööda eestit ringreisimas, vaatame kuidas teistes linnades kuid ka väiksemates ja kaugemates paikades elu elatakse ja ka kultuure säilitatakse. Tutvume igal reisil uute arheoloogiliste ehitis...
Kultuuripärandi aasta 2013 Maailmas leidub palju ja väga erinevaid kultuure ning traditsioone. Aasta 2013 on pühendatud kultuuripäranditele, sest ajapikku on traditsioonid lihtsad ununema ja nende tähtust ei väärtustata enam nii nagu varasemalt. Kultuuripärand on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogu, mille pärandi põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. See on ühiskonna jaoks väga oluline, sest see mõjutab oluliselt ka meie tänapäevast elu. Järelikult on tähtis pühendada päranditele rohkem tähelepanu kui siiani, sest pidev uute traditsioonide ja trendide sissetung ja nende kiire omandamine on tänapäeva ühiskonnas väga populaarseks muutunud. Kultuuripärand on midagi sellist, mis aitab meil mõista elu varasemal ajal ja neid kombeid ning traditsioone, mis nendega kaasas käisid. Ku...
Miks mulle meeldib Eestis elada? Alati leidub keegi, kes küsib meilt: ,,Miks sulle meeldib Eestis elada?" ja me oskame alati vastata. See on hea näide meie tohutust isamaa armastusest ja me ei karda seda kunagi näidata. Mis vastuseid aga annan ma veel sellele küsimusele? Patriootlikusega jätkates on meil veel laulu-ja tantsupidu. Arvan, et pole paremat tunnet, kui laulda laulukaare all eestlaste endi kirjutatud laule või tantsida nende laulude saatel jalad valusaks. Ka külmal talveõhtul võime end tärlendava taeva all kaerajaaniga soojaks tantsida. Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim ...
Victoria Talpsepp Pressifoto näituse analüüs 1. Üldine ülevaade Külastasin 14. märtsil 2017. aasta parimate pressifotode näitust Viru Keskuses. Kuna külastan Viru Keskust iga päev, olen näitust ka eelmistel aastatel vaadanud, kuid mitte analüüsinud. Pildid olid järjestatud kuude kaupa, mis tegi näituse jälgimise lihtsaks ning ühtegi fotot ei jäänud kahe silma vahele. Mulle meeldis, et fotode teemasid oli palju erinevaid: sport, poliitika, olemus, lapsed jne. Oli tore näha, et enamus fotod olid ka seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. 2. Minu valdkonnapõhine paremusjärjestus: 1) Uudisfotod I koht: Vabadus / Stanislav Moskov II koht: Nuga kui asitõend / Liis Treimann III koht: Aasta spontaanseim tantsupidu / Andres Putting 2) Olemusfotod I koht: Esimene saak / Stanislav Moskov II koht: Jalutuskäik õhupallis / Dimitri ...
Eestlane-Kes ta on ? Tihtipeale tekib küsimus 'Kes eestlane on?'. Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused Eestlastel on töö suhtes 7 head omadust: kiirus, kohusetundlikus, tulemustele orienteeritus, töödistsipliin ja töökus, korruptsioonivõõristus ning odavus. Kui on vaja mingi asi ära teha, saavutada tulemus, siis eestlane saavutab selle. Ta otsib selle viisi kuidas selle ära teha, kui vaja muudab lahendust, aga teeb selle tähtajaks ära. Näiteks eestlastele ei pea ütlema, et teha seda ja seda, ta näeb ja teab ise, et ta peab seda tegema. Tänapäeva noored tahava...
Eestlaste traditsioonid on hääbumas Eestlaste üheks tähtsamaks ülesandeks on oma maa rahvuskultuuri kaitsmine, säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku täh...
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. K...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
Kas me oskame hoida ühte Rahvus, majandus, ühiskond 3 põhjust, miks me ühtemoodi uppuvalt laevalt ei põgene, kuigi vahest tahaks ja sunnitakse. Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks. Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja k...
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Eesti maailmakaardil. Maailmas, kus on meeletu arv riike, hakkab ühe enam ja enam esile paistma pisike riik Põhja- Euroopas. See riik kuulub Baltimaade hulka, ta on elanud üle palju sõdasi ja kõikvõimalikke rünnakuid, samuti on teeninud välja võimaluse kuuluda Euroopa Liitu ja ka NATOsse. See riik on väike, aga tubli meie kodumaa Eesti. Kuidas see kõik on meil õnnestunud? Pikemat aega juba on otsitud midagi, mida saaks kutsuda "Eesti Nokia'ks". Eesti riigi "Nokia" ongi Eesti kodanikud. Selle riigi elanikud on üheskoos selle riigi sõna otseses mõttes vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks, ükskõik mis meil läbi aastate ka toimunud ei ole. Me aitasime üksteist kui meil oli mitu rasket sõda. Ja ka mitme aasta tagant on seda kõikke näha kuidas Eesti rahvas hoolib ükste...
Rahvatantsu populaarsus Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja. Mina räägin teile rahvatantsu populaarsusest ja üleüldse rahvatantsust. Arvan, et meie, kui eesti kultuuri edasikandjad, peaks sellest veidike rohkem huvituma. Ma ei hakka küll kellelegi tantsimist peale suruma , vaid lihtsalt tutvustan seda ja loodan, et see paneb teid veidike sellele mõtlema. Kõigepealt räägin teile rahvatantsu ajaloost. Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatunud üle riigipiiride. Nii tantsiti rahvatantsu euroopas juba 14. ja 15 sajandil Prantsusmaa, Itaalias, Inglismaal ja saksamaal. Aga Eesti? Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlane ei ole eriti tantsulembene. Tulevikus võib olukord soodsate asjaolude kokkulangemisel ehk muutudagi (kliima soojeneb, rahva...
Eestis on hea elada Iga inimese jaoks on koht, kus ta arvab, et tal on hea elada. Mõned eelistavad sooja kliimat ja mõned jahedamat kliimat. Kõikides maailma riikides on omad plussid ja miinused. Aga miks tasuks Eestisse kolida? Miks on siin hea elada? Eesti iseseisvuses ja riigi kokkuhoidmises mängib suurt rolli poliitika. Inimesed, kes võtavad vastu riigiga seoses otsuseid, on siiani laialt võttes teinud õigeid otsuseid, sest meil on riik, mis pole võlgu teistele riikidele. Riik, kelle esindajad võivad rahvusvahelistel aruteludel hoida küürutajate vahel sirget selga. Lähiminevikus oli suur probleem Kreeka riigil, mis oli väga suurtes võlgades ja mille kulutusi hakkas kontrollima maailmapank. Neil oli ka oht Euroopa Liidust väljaviskamisel, aga kuna nad olid nõus piirangutega, siis oli neil võimalus jääda. Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused – alates vastlapäevaliust ja lõpetades ...
Raske aga erakordselt ilus keel. Eesti keel on ilus keel. Seda ei ole öelnud mitte meie- eestlased, vaid ka välismaalased, kes siin reisimas on käinud ning samuti ka need, kellele lihtsalt meedib teisi maailmakeeli uurida. Selline lause, nagu ,, üle oja mäele, läbi oru jõele", kas pole mitte ilus lause? Selliste kaunite lausetega peaksime meie oma keelt igapäevaselt rikastama ning väga hoidma, mitte tegema vastupidist. Eelkõige koolilaste seas on levinud slängisõnad. Need on väga suureks ohuks eesti keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile...
Folklooriüritused tänapäeva Eestis Eesti Laulupidu Eesti laulu- ja tantsupidu on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Iga viie aasta tagant toimuvast peost võtab veidi üle miljonilist rahvaarvu arvestades osa iga kümnes eesti keelt kõnelev inimene.Eesti laulupeotraditsioon sai alguse 19. sajandil muudki Euroopat haaranud rahvusliku ärkamisaja innustusest. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 Lõuna-Eesti keskuses ja Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Ehkki laulu ja tantsupeod käivad eestlaste jaoks täna lahutamatu paarina kokku, said tantsupeo traditsioonid alguse alles 1934. Aastal.Alates 1928. aastast on võimsate laulupidude toimumispaigaks Tallinna Lauluväljak, mis täitub kümnete tuhandete rahvariides lauljatega sadade kooride koosseisus. Lisaks lauljatele osalevad laulupidudel pillimängijad. Laulupeo kontserte käib vaatamas umbkaudu sada tuhat inimest. Lisaks laulupeole kuulub meile mitu maailma esimes...
Tallinna turismi arengueeldused I TURISMI EELDUSED 1.Eesti pealinn Tallinn on väga ilus mereäärne linn. Tallinn asub Eesti põhjarannikul, Tallinna lahe ääres. Tallinnas on väga arenenud puhketurism- inimesed tulevad siia ennekõike puhkama, vaba aega veetma ja meie ilusat loodust nautima. 2.Tallinn on linn, kus on väga palju huvitava ajaloo ning väljanägemisega vaatamisväärsusi. Üks tuntumaid vaatamisväärsusi Tallinnas on vanalinn. Vanalinnas näeme palju huvitavaid kirikuid, kloostreid ja muid ehitis, mis annavad meile aimu keskaja inimseste elust. Järgmine piirkond, kus saame ajalooga tutvuda on Kadriorg. Seal asuvad väga paljude kuulsate inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus saab tutvuda ajalooga, on Pirital, kus asuvad Pirita kloostri varemed, mille ajalugu ulatub aastasse 1407. Veel üks huvitav ajalooga tutvumise paik on Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, k...
Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida. "Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku saamise koht," võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku ...
Poliitilisi ja kultuurisündmusi 2006-2011, Triin Rannak, 12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,P...
Minu inimesed minu kodumaa inimesed? Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad, see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse. Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ...
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uus...
Miks on Eestis hea elada? Väga paljud inimesed on tõstatanud küsimuse kas eestis on hea elada ja kui on, siis miks. Väga hea on sellise teema puhul teha küsitlus, et näha erinevate inimeste mõtteid ja arvamusi. Eesti president toomas hendrik ilves tegigi nii. Tema üleskutsele reageerisid palju inimesed ja jagasid oma mõtteid teistega. Vastused reastati üles. Mõned argumendid meeldisid mulle väga, aga mõni oli mittesobiv ja mõni oli üldse teemast täiesti mööda minu arvates. Mulle väga meeldis väide : "Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamisega. Piimahambadki visatakse ahjule." Tõesti on väga hea, et need säilinud on ja, et need kantakse edasi järgmistele põlkondadele. Meeldis ka see, et ,,Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida!" Ammu teadagi, et eestlased on tuntud laulu- ja tant...
Isamaatunde olemusjooni tänapäeval. Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...
Eesti tantsupeod Tantsupidude ajalugu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
