SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki
Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid
relva jõul. Ta arendas industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi Lenin Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt (mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel) , mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja 1945 vallapäästjaks. . Molotov, Stalin ja Kliment Voroshilov, 25 juuni, 1937 Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu. Tema plaan aga nurjus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest välksõjaga jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil.
represseeriti ning oli juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda nõukogude võimu alt. Suvesõja algus (22. juuni-12. juuli 1941) · 22. juunil 1941 alustas Saksamaa rünnakut NSV Liidule. Eesti suunas tungis peale Väegrupp "Nord" kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leebi juhtimisel. Punaarmeel oli Balti riikides Looderinde (ülem marssal Kliment Vorosilov). · 25. juunil liitus Soome Saksamaa võitlusega ja algas Soome-Nõukogude Liidu vaheline Jätkusõda. · 3. juulil 1941 kuulutas Jossif Stalin raadiokõnes välja põletatud maa taktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal hävitada kõik ressursid. Eestis jäi see ülesanne hävituspataljonidele. · 11. juulil 1941 moodustati Tallinnas Eesti NSV vabariiklik kaitsekomitee, kuhu
Liidu sõjaväebaaside paigutamise Eestisse. Oktoobris sõlmisid analoogilised baasidelepingud ka Läti ja Leedu. 15. novembril 1939, kui Nõukogude väed olid asunud baasidesse, käis Nõukogude sõjaväeatasee Eestis Jevgeni Tsukanov ülemjuhataja juures ja esitas talle Nõukogude valitsuse kutse Moskvat külastada. 7. detsembril 1939 alanud ühenädalase visiidi käigus kohtus Laidoner marssal Kliment Vorosilovi, Vjatseslav Molotovi ja Jossif Staliniga. 1940. aastal 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsusevahetust ja täiendava Punaarmee väekontingendi Eestisse paigutamist. 17.18. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Meie valitsus ja armee andis ühtegi lasku tegemata võimu üle nõukogudele. Olin ülemjuhataja, kuid missugune oli see armee, mida ma pidin juhtima?J. Laidoner Sõjaväevarustus 1930
See andis võimaluse NSVL võtta Soome laht kontrolli alla ja Eesti välisilmast ilma. 17. IX 1939 NSVL ründab Poolat 19. IX 1939 NSVL võtab Soome lahe oma kontrolli alla 22. IX 1939 välisminister Karl Selter läheb Moskvasse Eesti valitsus rahustab rahvast ja desinformeerib välisesindusi- valetavad välisesindustes. 24. IX 1939 Moskva esimesed nõudmised: vastastikuse abistamise pakt, baasid, sadamad; Selter puikleb NSVL sõjalised jõudemonstratsioonid 26. IX 1939 Kliment Vorošilovi käskkiri Leningradi sõjaväeringkonna ülemale Jõudude vahekord piiril 1939 septembri lõpus Eesti (pärast mobilisatsiooni) NSVL vahekord Isikkoosseis 12 572 (104 364) 136 400 1:11 (1:1,3) Jalaväerügemendid 2 (16) 22 1:11 (1:1,4) Suurtükid 233 1535 1:7
maa ja maavarad kuuluvad riigile. Peagi seoti kogu Nõukogude Eesti majandus keskusest juhitava üleliidulise süsteemi külge. (Foto: Eesti Ajaloomuuseum) ehk parteiline ja riiklik juhtimine on teineteisest lahutatud. Stalini järglaseks NSV Liidu 545 Ministrite Nõukogu esimehe ametis sai diktaatori “kroonprintsiks" peetud Georgi Malcnkov ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ("riigipeaks") marssal Kliment Vorošilov. Kulisside taga käis aga kirglik võimuvõitlus, mille üks osapooli, siseminister Lavrenti Beria, kiiresti kõrvale rebiti ja sama aasta detsembris hukati. Beria kavatsustest Baltikumiga on liikvel mitmesugust teavet ja veel rohkem oletusi. Ta nõudis küll, et liiduvabariikide juhtkond peab oskama kohalikku keelt, aga kindel alus puudub väidetel nagu oleks ta kavatsenud anda vähemalt Balti liiduvabariikidele “rahvademokraatia", Nõukogude Liidu
Riias ja algas okupantide ning nende käsilaste põgenemine Eestist . 3.juulil pidas Stalin raadiokõne , kuulutades välja põletatud maa taktika . Ka Eestis loodi selleks peamiselt põhjakihist hävituspataljonid ( ametlikel andmeil 8.juuliks 1941 13 pataljoni 2600 mehega ). Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupi "Nord" (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb ) kokku 20 jalaväe - , 3 moto - ja 3 soomusdiviisi . Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Voroshilov ) kokku 19 jalaväe- ning 7-ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18.armee ( kindraloberst Georg von Küchler ) kiiresti edasi ja ületas 7.-9.juulini laia rindena Eesti lõunapiiri . Lätis põhjalikult purustatud Vene 8.armee ( kindralmajor Ljubovtsev ) taandus vaid 2 Saksa armeekorpuse ees paaniliselt Pärnu jõe - Emajõe joone taha , mille sakslased saavutasid 12.juuliks .
Punaarmee ülemjuhatajaks nimetati septembris 1918 endine tsaariarmee polkovnik lätlane Jukums Vcietis (1873-1938), juulis 1919 sai ülejuhatajaks teine endine polkovnik Sergei Kamenev (1881-1936), kes jäi sellele kohale kuni 1924. aastani. Väga tunnustatud armeejuhid olid veel Mihhail Frunze (1885-1925), Mihhail Tuhhatsevski (1893-1937), Aleksandr Jegorov (1883-1939), Vassili Blücher (1889-1938), Iona Jakir (1896- 1937). Väga edukat karjääri tegid aga Stalini ustavad poolehoidjad Kliment Vorosilov (1881- 1969) ja Semjon Budjonnõi (1883-1973), kes kumbki oma sõjaliste saavutuste poolest silma ei paistnud. Valgete juhid: Bolsevike vastu sõdivate armeede juhid olid enamasti monarhistlikult meelestatud endise tsaariarmee ohvitserid ja tsaaririigi äärealade rahvuslased. Esimesed 8 tahtsid monarhistliku Venemaa taastamist, teised oma kodumaa iseseisvumist. Seetõttu
Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Voršilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud
vanemohvitseri, polkovnikut- Aleksander Jegorov ja Boris Šapošnikov. Lisaks jõudsid sinna välja ka mõned nooremohvitserid, nt Mihhail Tuhhatševski. Olid ka mõned allohvitseride ja sõdurite hulgast- nt Budjonnõi, oli teeninud välja 4 Georgi risti. Vassili Blücher oli ka allohvitser, 2 Georgi risti kavaler, tõusis ka armeejuhatajaks, rindejuhatajaks jne. Grigori Kulik oli ka I ms-s lihtsõdur, Semjon Timošenko, endine reamees, tegi karjääri Punaarmees. Kliment Vorošilov- elukutseline revolutsionäär, kauaaegne enamlane, selliste hulgast leiti ka juhtivaid isikuid. Vene kodusõjas paistsid revolutsionäärid silma, ka Trotski nt oli ju mees, kellel polnud mingit varasemat kokkupuudet sõjandusega, aga sai kõrgemaks juhiks, Trotski ümbritses end sõjaliste nõuandjatega. Tunnetas oma rolli pol juhina ja ajaski just seda rida. Vorošilov oli Punaarmee kõrgem juht, oli
võim ametikohti tähtsustas jne. Nomenklatuuri ümber korraldamine oli üks olulisemaid sõjajärgseid muudatusi. Juba 30ndatel Stalini poolt välja öeldud lause, et kaadrid otsustavad kõik, jäi ka sõjajärgselt edasi toimima, ka kuni Gorbatšovi perestroikani välja. Sõjajärgne poliitiline ladvik „vana kaardivägi“ keskmine põlvkond e „tuumik“ uus põlvkond e reserv Vana kaardivägi- A.Andrejev, Kliment Vorošilov, Lazar Kaganovitš, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan. Nemad olid revol liikumisse lülitunud juba tsaariaja lõpul, olid vähemal või suuremal määral olnud kaasatud ka okt pöördesse, olid need, kelle abil ja kellele tuginedes 1920ndatel Stalin tegelikult suuresti oma võimu kindlustas ja võimuvõitluses vastased pol areenilt välja tõukas. 30Ndatel suure terrori vaimus enam Stalin vana kaardiväge ei vajanud, Stalinil oli neid
annaabi.ee 
