Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas
UUS SLAID ,,Tiiger troopilises tormis" oli Rousseau esimene dzunglistseenidest. Tõenäoliselt sai ta inspiratsiooni botaanikaaedadest. UUS SLAID ,,Magav mustlane" on üks moodsa ajastu kuulsamaid pilte, mille kompositsiooni lihtsus ning peen teostus on hämmastavad. UUS SLAID Horvaatia naivist Ivan Generalic sai vastupidiselt teistele kuulsaks juba oma eluajal.Tal oli kümneid näitusi, tema eeskujul hakkasid paljud talupojad omaaegses Jugoslaavias maalima. Generalic kujutas oma teostel talupegade elu, pilte pühadest ja tseremooniatest. Tema tuntuimad teosed on ''Hirvede pulm'' ja ''Lehmad Eiffeli torni all''. UUS SLAID Hirvede pulm oli Horvaatia naivistide arust kõige hinnalisem töö. UUS SLAID ,,Lehmad Eiffeli torni all" UUS SLAID Väga hinnatud on gruusia naivist Niko Pirosmanasvili, keda tuntakse ka Niko Pirosmani nime all, sest ta kujutas Pirosmani rahvariides gruusia talupoegi ja pidutsejaid söögilaua taga. Ta oli
Mil määral oli Suur Prantsuse reovlotsioon murranguks Euroopas? Bastille' kindlusvangla vallutamine 14.juulil 1789.a pani alguse Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis kestis kokku kümme aastat. Suur Prantsuse revolutsioon oli ajaloos kindlasti üks suurimaid ning tõi kaasa palju muutusi. Milliseid need olid ja kuidas mõjusid? Juba revolutsiooni alguses, 1789. Aastal 4. Augustil võeti vastu agraarseadused, millega kaotati feodaalide iskilikud õigused, talupegade isiklikud kohustused ja kirikukümnis. Veel samal aastal võeti vastu ka kirikumaade võõrandamise seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha. 26.augustil 1789 võeti vastu ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mille alusel pidid kõik inimesed olema sündimisel võrdsed ja üheõiguslikud.See pani paika ka inimese õigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule. Need muudatused tegid kolmanda seisuse elu tunduvalt lihtsamaks
Keskaja inimene -tema igapäevaelu. Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga.
päritolu. Talupoja enda suhe pühakutesse oli puhtalt lepinguline, maagilist laadi "sulle.mulle", mis põhines jumalustele annetamisel, et need tagaks korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Talupoegadel oli kirikuga, eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik ei olnud ainult palvekoda, vaid kogu külaelu süda. Talumehed kogunesid seal seni kuni polnud selleks spetsiaalset hoonet. Talupegade poliitiliste ja sotsiaalsete ideaalide ning ootuste vormidele olid määravaks kristlik õpetus. Nende jaoks oli hästi mõistetav nii sakramentide lepitav toime kui ka algkiriku ajalooline eeskuju. Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna
Rüütlid kirjutasid veel poeeme, oma südamedaamidest, mis tegid neist äärmiselt romantilised inimesed. Siit järeldub, et rüütlid olid ärimiselt tähtsad ka kirjanduslikul ala, nende kirjutatud poeemid on tänapäevalgi säilinud ja on tähtsaks kirjanduslikuks allikaks keskaja ellu. Keskaja inimestest moodustasid kõige suurema osa talupojad. Talupoegade suhe sarnanes vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere, suurem osa jäi mõisamaadeks
Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises. b) majanduslik seisund - kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. c) poliitiline seisund - Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Tänu Patkuli tegevusele aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 4. Võrdle riigimõisa rentnikku ja pärusaadlikku peamisi õigusi ja kohustusi riigivõimu suhtes.
II 1918 Eesti esimene Üldlaulupidu -1869 Hamina rahu, Soome + Venemaa, Soome läheb Vene koosseisu -1809 Läti iseseisvumine -18.nov.1918 Missugune seadus võeti vastu sellel aastal, mis muutus(2) ? 1802 Eesti talurahva seadus "Iggaüks..." 1) talupoeg võis omada vallasvara 2) sai talu kasutamise õiguse 1804 Liivi ja Eestimaa talurahva seadus 1) määrati kindlaks talupegade koormised 2) piirati mõisniku õigust talupoega karistada 1816 Eestimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjus 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1819 Liivimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjusest 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1849 Liivimaa talurahva seadus 1) üleminek raharendile 2) talupoeg saab osta talu päriseks
Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse. Philipp Karell- Eesti arst,Nikolai I ja Aleksander II ihuarst,etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli. Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi,avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt taanduma
vigane. Rousseau'le osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste. "Unenägu"1910; "Karnevaliõhtu" 1886 Niko Pirosmanasvili (1862-1918) Oma piltidel kujutab ta rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. "Viis vürsti pummeldamas" 1906 Ivan Generalic (1914-1992) Teoste ideed ja meeleolu on tugevasti mõjutatud katoliiklusest. Ta kujutab talupegade elu, eriti mitmesuguseid pühasid ja tseremooniaid. "Sarviline hobune"; "Lehmad Eiffeli torni all" Maurice Utrillo (1883-1955) Kõige menukam Pariisi naivist. Ta oli kõige rohkem seotud modernistliku kunstiga. Esmapilgul on teosed väga sarnased impressionismiga. Maalis peamiselt linnavaateid, eriti tänavaid Montmartre'i künkal. Maalimisviis on küiv , õhuvaesem ja joonistuslikum. Erksad ja kaunikõlalised värvid pakuvad vaatamisnaudingut. "Atelier' teater
kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt.
usku. 1688.a algul tuli inglismaale hollandi prints willem, kes oli kuninga väimees, 1689.a kirjutas ta õiguste deklaratsioonile alla. See määras ära parlamendi ja kuninga võimupiirid. Eesti 17.saj Saj alguses olid pea kolmveerand taludest eesti alal tühjaks jäänud.Rootsi aja lõpul elas eestis üle 400 000 inimese. Majanduselu: mõisates hakati üha enam vilja kasvatama ja seda maha müüma, talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem, talupojad muudeti sunnismaiseks. Talupegade elu oli üsna kasin, elasid suitsutaredes, sõid rukkileiba, kört.kõige suurem näljahäda oli 17.saj lõpul. Rootsi tahab liivimaad ja eestit endale: rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ja anda samad õigused talupoegadele, kui rootsimaalgi. Selleks ühinesid aadlikud rüütelkondadesse. Alles karl 11 ajal suudeti aadlikke rootsi võimu alla painutada, et sissetulekuid suurendada, võeti varem antud mõisad tagasi, seda nim. Reduktsiooniks. Ka talupoegadele pandi koormised peale
Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises. B) kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. C) Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 20) LIIVIMAA KINDRALKUBERNER TULEB 1699. A. KOOSTADA ETTEKANNE ROOTSI KUNINGALE VÕITLUSE KOHTA VÄÄRUSUGA. KOOSTA ETTEKANDE KAVA. -Taastame kirikud -Peab kirikuõpetajaid usuteaduskonnas õpetama. Emakeelne jumalateenistus
Pidid maksma küll koormisi jne . 4)Kõige rikkamad nende seas maavabad talupojad, kes said maad läänistades. Nendel teotöö puudus ja talud olid suhteliselt suured. 15 saj järk-järguliselt hakkas nii vabatalupoegadele kui talupoegadele kehtestama teotööd ja nende koormisi suurendati. Hägustusid talupoegade kihtide piirid ja kujunes välja 1 kiht. 14-15 saj võime rääkida üldisest elatustaseme langusest talupoegade hulgas. Eesti talupegade seas säilisid kõik ammu muinasajal välja kujunenud tööriistad jn. Euroopas levisid aga uued kultuurtaimed ja vahendid. Mõisnikud ei olnud huvitatud uute meetodite kasutuselevõtust, sellepärast oli mahajäämus. 14-16 saj ka kultuuriselt midagi head ei olnud. Usupõhimõtted jäid neile väga kaugeks. Talupoja enda kultuur on ka meie jaoks suhteliselt tundmatu, sellepärast, et sakslased ei olnud huvitatud kirjapanekust. Eesti aladel 14-16 saj nõiajaht eesti aladel
ja Pärnumaa) ning kolmanda võimuna Taani, kes oli omandanud Saaremaa. Rootsi võimu perioodil püsis keskaja jooksul välja kujunenud seisuslik ja feodaalne ühiskond endisel kujul. Siiski andis mõisate reduktsioon talurahvale uusi lootusi. Nimelt oli see suunatud aadlike vastu ning näitas, et nüüd on olemas võim, millega peavad arvestama ka mõisnikud. Muidugi püsis feodaalkord Eesti alal kogu Rootsi mõjuvõimu aja. Kroonumõisates muutus talupegade olukord siiski kindlamaks. Eesti talurahva seosukohalt oli eriti suure tähenduse Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine. Mainimist tasub Forseliuse asutatud seminar, mis oma lühikese toimimsaja jooksul suutis hariduse anda umbes 160 eestlasele, kellest umbes üks neljandik töötas hiljem talurahvakoolides õpetajana. Tänu Forseliuse seminarile hakkas rahva hulgas levima lugemisoskus. See sai omakorda eelduseks eestikeelse kirjasõna levikule 17.
preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema. Lapsed ja guvernant isegi jõid talupoegade tehtu kalja. Hiljem, kui paruness sellest teada sai, lasi ta teenijatel laste riided ära võtta ning kohe uued selga panna. Guvernant sai palju pahandada, et ta lasi lastel kalja juua talupegade kruusist. Guvernant ise oleks võinud aga lapsed...? Preili Marchand kaalus, et äkki peaks ta üldse sealt mõisat ära minema, sest ta ei saa õpetada lapsi nii, nagu ta tahab. Pärast rääkis ta uue paruniga, kes rääkis talle, kuidas Eestis asjad toimivad ja, kes pärast veenis teda ümbermõtlema. Miina saatus Miina oli juba 3 päeva kadunud. Perenaine ei osanud teda enam kuskilt otsida. Sel
preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema. Lapsed ja guvernant isegi jõid talupoegade tehtu kalja. Hiljem, kui paruness sellest teada sai, lasi ta teenijatel laste riided ära võtta ning kohe uued selga panna. Guvernant sai palju pahandada, et ta lasi lastel kalja juua talupegade kruusist. Guvernant ise oleks võinud aga lapsed...? Preili Marchand kaalus, et äkki peaks ta üldse sealt mõisat ära minema, sest ta ei saa õpetada lapsi nii, nagu ta tahab. Pärast rääkis ta uue paruniga, kes rääkis talle, kuidas Eestis asjad toimivad ja, kes pärast veenis teda ümbermõtlema. Miina saatus Miina oli juba 3 päeva kadunud. Perenaine ei osanud teda enam kuskilt otsida. Sel
nais liinis kuni viienda sugulusastmeni, mis tähendas, et maaisandal puudus võimalus maad tagasi küsida see kandis nime Jungingeni armukiri. -) Hakati ka pidama maapäevi, et edendada omavahelist koostööd. Esmakordselt käis maapäev koos 1421 aastal ning seal olid esindatud neli kihti ehk Riia peapiiskop koos vaimulike esindajatega; Liivi ordu meister ja esindajad; vasallide esindajad ja ka Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Seal arutati omavahelisi tülisid, makse, talupegade küsimused, välispoliitilisi küsimusi. * Teravnesid ka välispoliitilised suhted, sest ümberringi hakkasid tekkima suured riigid, samal ajal kui vana-Liivimaa nende vahel oli väike ja killustunud, kes oli heaks objektiks, et naabrid saaksid neid rünnata: -) Vana-Liivimaast läänes sõlmiti 1397 aastal Taani ja Rootsi vahel Kalmari unioon, kes tahtsid saada alasid Eestis. -) Vana-Liivimaast lõunas sõlmiti 1385 aastal Krevounioon Poole ja Leedu vahel nii, et
Sellesse võis surra kuni 200K inimest, mõjus väga hävitavalt. Aaastatks 1712 elas eesti aladel umbes samapalju inimesi kui 13. sajandi alguses. 18 sajandil rahvaarv kasvas suhteliselt stabiilsed. Esimese hingeloenduse anemetel 1782 oli siis ca 485K inimest eesti aladel. 18saj lõpp, 19 saj algus ületab elanikkond poole miljoni piiri. 18 saj alguses domineeris sisseränne( oli suurem kui väljaränne). 18 saj teisel poole hakkab domineerime "ebaseaduslik väljaränne" ehk talupegade pagemine. Pageti soome, vene aladele, setu aladele. Alates 1880 rahavastik kasvas päris kiiresti, sajandi lõpuks rahvaarv kahekordistus. Kuigi 18 saj loomulik iibe oli suhteliselt kõikuv. Rahvastiku taaste tüüp- rahvastiku juurdekas sündimuse teel Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp- kõrge sündmus ja kõrge suremus. 18 sajandit iseloomustas see traditsiooniline rahvastiku taastetüüp. 18 saj oli see kohati umebs 40 promilli. Suremus oli keskeltläbi 30 promilli
o 1694a saadeti laiali liivimaa rüütelkond, ning allutati rüütelkonna maapäevad kindralkubreneri kontrollile. o Aadli omavalitsus kaotati. o Uue haldusjaotuse järgi prooviti maakonna piire ühendada Eesti-Läti rahvuspiirga (distrikt) TALURAHVA OLUKORD o Säilitati talupoegade sunnimaisus ja pärisorjus. o Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka teokoormised 1645a. o Mõisnike võim talupegade üle kahanes kuni maid hakati kaardistama ja hindama. o Redutseeritud mõisatesse seati sisse vakuraamatud, kus oli kõik üles tähendatud. o Politseid ülesanded hakkas täitma keisri foogit. o Talupoegadele anti võimalus ja õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale. MÕISNIKU o Baltimaade mõisnikud olid peamiselt sakslased (+vene, prantuse, soti) o Aadli seisus oli kõrk ja uhke.
annaabi.ee 
