Bioloogia uurib ennekõike biomolekule, näiteks lipiide,süsivesikuid ja valke. 2. Rakk. Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. Sarnase talituse ja ehitusega rakud moodustavad koed. Koed koonduvad organiteks, ühist ülesannet täitvad organid ehk elundid moodustavad elundkonna. 3. Organism ehk isend 4. Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda. 5. Liik on ehituslikult,talituslikult,ökoloogiliselt, geneetiliselt ja evolutsiooniliselt päritolult sarnaste isendite kogum. 6. Ökosüsteem on isereguleeruv seostatud tervik, mille moodustavad vastasmõjus olevad eluskooslus ja eluta keskond antud alal. Seega kuuluvad mingi metsa ökosüsteemi kõik sealsed organismid, aga ka muld ja kivid. 7. Biosfäär on suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond.
Pärilikkus Pärilikkus looduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematele ehituselt, välimuselt, talituslikult. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. *geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe tunnuse. *kromosoom pärilikkuse kandja. *DNA pärilikkuse kandja, kromosoomi ,,ehitusmaterjal" *genoom ühe isendi geenide kogum *genotüüp geenide kogum, pärilikkuse kogum. *fenotüüp - isendi välimust kajastav välistunnuste kogum. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Replikatsioon DNA süntees
Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Erutusi juhitakse elektriliste signaalidega, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e
silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele 4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.
valgeaine. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Erutusi juhitakse elektriliste signaalidega, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e
Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust · Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele
võrreldakse ja tulemus kõrvutatakse vanuse määrangutega, mis on saadud isotoopide abil Võrdlusmeetodid Feneetiline võrdlus- võrdlus fenotüüpide alusel. 1. võrdlev anatoomia. võrreldakse eri liikide välis ja siseehitust. Tulemusi kasutatakse organismide jaotamisel perekondadesse, sugukondadesse, seltsidesse jne. Ehitusplaanilt sarnased elundid on homoloogilised. Need näitavad sugulust. 2. Mandunud elundid- need on talituslikult tähtsusetud elundid, mis teiste lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad 3. Embrüonaalse arengu võrdlus- ka kõrgematel loomadel esinevad arengus alamatele loomadele iseloomulikud arengujärgud. N: Seljakeeliku olemasolu kõigil selgroogsetel varases lootejärgus. Lõpuspilude olemasolu maismaa selgroogsete loodetel. Geneetiline võrdlus- aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Kogu eluslooduses on põhimõtteliselt
Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendam erinevate varade üheaegne kasutamine *Otstarbekas on *Jätkusuuteline areng *Säästev energeetika rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada *Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määram jäätmete hooldamine samuti kohapeal *Loodusvara tuleb Ökosüsteemi mõiste: =elusorganismid +keskk; biosfääri kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund. saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, Ökosüsteemi elusosa. millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi:
kromatiinaine, sisaldub tuumake ja sisaldub nulkeopasma(e karüplasma) ja on ümbritsetud tuumaümbrisega. Tuuma-membraanis on kaks membraani (sisemine ja välimine membraan) ja neid ühendavad tuuma poorid. Tuuma poorid on ühendatud kareda endoplasmaatilise võrgustikuga. 35. 36.ORGANELLID LÕPPEVAD 37. Raku tsütoplasmast võib ka leida rakusisaldusi ehk inklusioonie, millel puudub kindel ülesanne. 38. Neid jaotatakse talituslikult: 1. Troofilised inklusioonid talitlevad selliste varuainetega nagu glükogeen(graanulitena maksas, vöötlihastes), lipiidid(rasvatilgakesed energia varud, või lühiajaliselt nt imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3
energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslikult jagunevad rakud: prokarüoodid- eeltuumsed eukarüoodid- päristuumsed 3.)Ainevahetus- toimub organismi ja keskkonna vahel. Keskkonnast saab organism toitudest
sekretsiooni. Adrenaliini summaarne toime on suunatud liikumisaktiivsuseks vajaliku energia tagamisele. Adrenaliini toimel tõuseb südame löögisagedus ja tugevneb löögijõud, paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus. Noradrenaliini efekt veresuhkru taseme regulatsioonis on nõrk. Sekretsioon. Adrenaliini sünteesiga on seotud sümpatoadrenaalsüsteem, mis hõlmab sümpaatilist närvisüsteemi ja neerupealisesäsi kui talituslikult ühtset tervikut. Katehhoolhormoonide sünteesi stimuleerivad ACTH, glükokortikoidid ja stress. · Somatotropiin (STH, GH) Toime: vähendades glükoosi perifeerset kasutamist ja intensiivistades aminohapetest toimuvat glükogeneesi maksas, omab STH teatud kaudset hüperglükeemilist toimet. STH kestev manustamine või üleproduktsioon võib resulteeruda suhkrutõvena ,,hüpofüsaarne diabeet". · Kortisool (hürdokortisoon) Toime
2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta
Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest. Ökoloogia ( Looduskaitse teaduslik baas) 2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid.
Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest. Ökoloogia ( Looduskaitse teaduslik baas) 2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus 1866 saksa zooloog Ernst Haeckel Teadus, mis uurib organismide ja keskonna vahelisi seoseid. Ökoloogia-teadus organismide(sh.inime) suhtest keskkonnaga. On noor teadus ja bioloogia haru. Ökosüsteem-puuduvad piirid. Biosfääri talituslikult iseseisev osa. On isereguleeruv ja püüdleb tasakaalu poole. Sisaldab tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid.
· Maailma looduskaitse liit- looduskaitse alase tegevuse kordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. · Rooma klubi- huvituvad loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust. · Worldwatch Institute- andmete kogumine maakera keskkonna seisundi kohta. 164. Mis on ökosüsteem ja millised tema elemendid? Ökosüsteem on isereguleeruv talituslikult terviklik süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest, neid ümbritsevast keskkonnast ja nendevahelistest suhetest ning neid siduvaist aine- ja energiaringetest. Elemendid- eluta loodus (gaasilised, vedelad ja tahked ained), elus loodus (viirused, seened, samblikud, taimed, loomad), energia (päikesepaiste, soojus, tuul, tuli, orgaaniline aine), süsteemid (ilm, maastik, aineringid, toiduvõrgustik, taim-muldsüsteem). 165
· Maailma looduskaitse liit- looduskaitse alase tegevuse kordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. · Rooma klubi- huvituvad loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust. · Worldwatch Institute- andmete kogumine maakera keskkonna seisundi kohta. 163. Mis on ökosüsteem ja millised tema elemendid? Ökosüsteem on isereguleeruv talituslikult terviklik süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest, neid ümbritsevast keskkonnast ja nendevahelistest suhetest ning neid siduvaist aine- ja energiaringetest. Elemendid- eluta loodus (gaasilised, vedelad ja tahked ained), elus loodus (viirused, seened, samblikud, taimed, loomad), energia (päikesepaiste, soojus, tuul, tuli, orgaaniline aine), süsteemid (ilm, maastik, aineringid, toiduvõrgustik, taim-muldsüsteem). 164
arengumaades. · Maailma looduskaitse liit- looduskaitse alase tegevuse kordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. · Rooma klubi- huvituvad loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust. · Worldwatch Institute- andmete kogumine maakera keskkonna seisundi kohta. 164. Mis on ökosüsteem ja millised tema elemendid? Ökosüsteem on isereguleeruv talituslikult terviklik süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest, neid ümbritsevast keskkonnast ja nendevahelistest suhetest ning neid siduvaist aine- ja energiaringetest. Elemendid- eluta loodus (gaasilised, vedelad ja tahked ained), elus loodus (viirused, seened, samblikud, taimed, loomad), energia (päikesepaiste, soojus, tuul, tuli, orgaaniline aine), süsteemid (ilm, maastik, aineringid, toiduvõrgustik, taim-muldsüsteem). 165
Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast.Raku erutuyse korral avanevad Na+ voolukanalid põhjustades teise raku depolarisatsiooni, mis võib teises rakus esile kutsuda aktsioonipotensiaali.Elektrivoolu kandvad ioonvoolud läbivadrakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks e. (gap junctionns) mulkühendusteks. Mulkühendustes on talituslikult koos funktsioneerivad rakurühmad eriti südame-ja silelihases. Südamelihaskiud moodustavad funktsionaalse sünsüütsiumi, kus erutus levib rakult rakule ilma aktsioonipotensiaalide märgatava vähenemiseta. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis toimub aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtva raku postsünapsi vahendusel, mille vahele jääb valgulise geeliga täidetud sünapsipilu.Presünapsis asuvad transmitterit sisaldavaid põiekesi diameetriga 30-
Ootsüüt paikneb ühes follikuli servas munakühmus (cumulus oophorus). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelrakkude kiht – kiirpärg – corona radiata ja kogu follikulit ümbritseb kahekihiline teeka. Kollaskeha –corpus luteum – moodustub küpsest folliikulist pärast ovulatsiooni. Kollaskeha taandareneb valkjaskehaks - corpus albicans. 70. Udar. Udar (uber) – piimanäärmetest moodustunud ühtne organ (mäletsejalistel ja hobustel). Kuuluvad talituslikult suguorganite hulka. Udara jaotab sagarikeks (lobuli glandulae mammariae) sagarikevaheline sidekude. Sagarikus paiknevad alveoolid (alveoli glandulae mammariae). Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid. Alveoolidest algavad alveolaarjuhad (sein on kaetud ka laktotsüütidega). Alveolaarjuha on pikliku kuju ja kitsa valendikuga struktuurid, mis ühinevad interlobulaarjuhadeks (kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga. Suuremaid interlobulaarjuhasid katab kahekihiline prismaatiline epiteel.
Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimisese psüühiline tegevus on talituslikult sõltuv närvisüsteemist(NS) ja ka sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealise koor jt)tegevusest,mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa-hüpotaalamuse talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes
Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimisese psüühiline tegevus on talituslikult sõltuv närvisüsteemist(NS) ja ka sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealise koor jt)tegevusest,mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa-hüpotaalamuse –talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes
kaelarõngaste trikk. Areng jaguneb: moondega areng (täismoone- ja vaegmoone) ja otsene areng. Otsene areng tähendab, et organismi noorjärk sarnaneb vanematega erinevused on vaid keha proportsioonides, mõõtmetes ja osade organsüsteemide talitluses (nt suguelundid). Otseselt arenevad: roomajad, linnud, imetajad. Moondega areng selgroogsetel- moondega arengu puhul 46 esineb vastse staadium, vastne erineb nii ehituslikult kui talituslikult suguküpsest arengujärgust. Peaks teadma kaht tüüpi vastset kalade puhul vastse üldnimetus on maim. Eriline vastsestaadium kaladel on angerjal ja lest (lestal rändab moondega arengu käigus üks silm teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga
annaabi.ee 
