Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Takistus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
takisti, takistid, elektro, elektrotehnika, sõlt, eritakistus, juhtivuse, sõltuvus, lahtmets, alalisvool, polütehnikum, elektritakistus, ristlõikepindala, muudetav, süsinik, tolerants, juurdekasvu, temperatuuritegur, vahelduvvool, raadiotehnika, electrictegelikult miinuselt plussile Vool · Voolu mõõtühikuks on amper - A · Vool avaldab juhile soojuslikku toimet · Sellest tulenevalt on oluliseks suuruseks voolutihedus Voolutihedus · Voolutihedus näitab, kui suur tohib olla voolu tugevus ühe pindala ühiku kohta I A = voolutihedus [A/m2] I vooll [A] S pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
Leida: 4 a r Elektrivälja potentsiaal Lahendus Q 2 10-88 4 9 109 = = = 900V 4 a r 4 1 0,, 2 V Vastus: elektrivälja l k i älj potentsiaal i l punktlaengust kl kkaugusell 20 20cm on 900V Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
4 a F , 10-8 1,, 2 10-8 9 109 0,8 -2 r= -4 = 5 5,36 36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi,
· k kilo 103 tuhat · m milli 10-3 tuhandik · mikro 10-6 miljondik · n nano 10-99 miljardik ilj dik · p piko 10-12 triljondik Ühikute teisendamine · Suurema ühiku teisendamisel väiksemaks tuleb nihutada koma p paremale · Väik Väiksema ühik ühiku tteisendamisel i d i l suuremaks tuleb nihutada koma vasakule Elektriahelate koostisosad · Takisti · Kasutatakse ahelates voolu piiramiseks ja pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks Elektriahelate koostisosad · Kondensaator · Põhiliselt kasutatakse ära kondensaatori mahtuvust ehk võimet koguda laenguid · Jagunevad püsi- ja muutkondensaatoriteks Elektriahelate koostisosad · Induktiivpoolid · Põhi parameeter on induktiivsus ehk võime salvestada energiat magnetväljana Elektriahelate koostisosad · Trafo
Arvutus Q1 Q2 Q1 Q2 F r 4 a r 2 4 a F 0,8 108 1, 2 108 9 109 2 r 4 5,36 10 5,36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus • R. Lahtmets, “Elektrotehnika II vahelduvvool”, Tallinn, 2002 • R. Lahtmets, “Elektrotehnika I alalisvool”, Tallinn 2002 • H. Pedusaar, “Elektro- ja raadiotehnika”, Tallinn 1967 • T. R. Kuphaldt, “Lessons In Electric Circuits” • L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, “Elektrotehnika I alalisvooluahelad”, Tallinn 1993 • www.tevalo.ee
milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund
milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund
milliamper 1 mA = 1·10 A = 0,001 A -6 mikroamper 1µA = 1·10 A = 0,000001 A -9 nanoamper 1nA = 1·10 A = 0,000000001 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, nõrka voolu sõltuvalt selle suurusest milli-, mikro- või nanoampermeetriga, tugevat voolu amper- või kiloampermeetriga. Taskulambi voolutugevus on veerand amprit. Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100...200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23
Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Trafoalajaam -> jaotuskilp -> sektsioon -> korrus -> korter Struktuuriskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud.
Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S
Elektritakistuseks nim. voolutugevuse sõltuvust peale pinge veel juhi omadustest. Takistus on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule R=U/I Elektrijuhtivus on takistuse pöördväärtus (G=1/R), mis näitab, kuidas antud juht juhib elektrivoolu. Eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindlalaga juhtme takistus. takistus sõltub materjalist, on kasulik sisse tuua suurus, mis iseloomustab materjali elektrijuhtivust. Selliseks suuruseks on eritakistus (või erijuhtivus). Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline juhi pikkusega (seda suurem, mida pikem on juht) ning pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (seda väiksem, mida jämedam on juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R
Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 ...= Rn ja R1 = 3 (ühe lambi takistus oomides). 1. Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid. 2. Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust? 3. Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid. 4. Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti? 5. Millal on juhtme takistus 1 oom? 6. Mida nimetatakse aine eritakistuseks? 7. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 6 LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Eesmärk: Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta). 1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline
Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on
1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel
Pinge hargnemata osas kui ka hargnenud osades on ühesugune. U = U1 = U2 Voltmeeter lülitatakse alati tarvitiga paralleelselt. Voltmeetri enda elektriline takistus on suur, et temast läbiks võimalikult vähe elektrivoolu. 9 3.2.2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. R V A Joonisel on kujutatud takisti R, milleks võib olla mingi elektritarviti. Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget
positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1.Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000. 2. Elektreedid on sellised ferroelektrikud, mis on suutelised säilitama kord omandatud polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt. Elektreedid on kõvade ferromagneetikute dielektrilised analoogid. Neid kasutatakse mikrofonides. 3
Ohmi seadus üldkujul : I = / ( R + r ) - vooluallika elektromotoorjôud (emj.) (V) R - (juhtmete) välistakistus (). Takistus on 1 oom, kui pingel 1V läbib seda voolutugevus 1A. r - vooluallika sisetakistus () Emj. on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teevad mitteelektrilised jôud positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis. = Ak/ q ( 1V = 1J/1C) Juhtme takistus sôltub tema materjalist, pikkusest ja ristlôike pindalast. Igal juhtmel on oma eritakistus. Mida suurem see on, mida pikem ja peenem on juhe, seda suurem on tema takistus. R = . l / S () (roo) - eritakistus näitab, kui suur on antud materjalist juhi 1m pikkuse ja ühikulise ristlôikepindalaga juhtmelôigu takistus ( .m; .mm2/m ) l - juhtme pikkus (m) S - juhtme ristlôike pindala (m2; mm2) Takistus sôltub ka temperatuurist. Enamusel juhtidel takistus temp. tôustes kasvab. Seda iseloomustab takistuse temperatuuritegur . See näitab takistuse suhtelist muutumist temp
R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 3.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at
muuta oma keha vooluringi osaks. 6 Koduses majapidamises rakendub kaitse üsna tihti ka tarvitite lisamisel. Kaasaegsed tarvitid on suure võimsusega. Maja või korteri peakaitsme maksimaalse voolutuge- vuse iga ampri pealt tuleb aga elektrienergia müüjale maksta maksu. Seetõttu püü- takse omada suhteliselt väikese rakendusvooluga peakaitset. 5.5. Takistus ja eritakistus Voolu tekkeks on vajalik elektriväli ja seega ka pinge. Põhjuslikku seost voolutuge- vuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: U I=GU või I = . R Võrdetegurit G selles seoses nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks
Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne deformatsioon on keha pikkuse muutumine l. Suhteline deformatsioon on keha pikkuses muudu ja pikkuse suhe. l/l. 29.Millest sõltub biokoe elastsus? Võrdle elastiini ja kollageeni elastsust. Sõltub valkainest, mis tagab nende tugevuse ja paindlikkuse. Kollageen-rakuväline valk, pehmete ja kõvade loomkudede põhiaine. Leidub sidekoes. Elastsustegur on keskmine E= 6×10 9Pa, mittelineaarne sõltuvus. Elastiin-on lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus?
Laineperiood - aeg, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus - näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus - on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus - näitab,kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Reflektsioon peegeldumine. Refraktsioon murdumine. Difraktsioon paindumine. Interferents liitumine. Dispersioon lagunemine. Disperisoon - aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne
............................................................................................ 11 2.5. Täiturmehhanismide valikukriteeriumid ........................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne .................................................................................................
62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet. =Eo/E; E-elektrivälja tugevus dielektrikus Eo-elektrivälja tugevus vaakumis 63. Kondensaatori mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest C= oS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F] o-elektriline konstant -dielektriku dielektriline läbitavus S-plaadi pidnala ; d-plaatidevaheline kaugus Mahtuvus sõltub plaatide mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Suurem plaadipaar seob enam laenguid. Teineteisele lähemal asuv plaadipaar seaob laenguid tugevamalt. 64. Kondensaatorite jada ja rööpühendus. Elektrivälja energia. Jada: U=U1+U2+U3 1/C=1/C1+1/C2+1/C3 I=const Rööp: U=const C=C1+C2+C3 I=I1+I2+I3
....................... 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv
Joonisel 1.8 on toodud räni ja germaaniumi P-N-siirete pinge-voolu tunnusjooned, P-N-siiret võime vaadelda ka kui muutva takistusena elementi, mille takistus oleneb rakendatud pingest (joonis 1.9). Päripingel on siirde takistus väike, vastupinge korral aga suur. I F Läbilöögi Pinge. U BR 9 JOONIS 1.8. R JOONIS 1.9 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) Nagu eespool märgitud, on lisanditeta pooljuht absoluutsel nulltemperatuuril dielektrik. Lisanditega pooljuht on aga ka sellises olukorras küllaldase juhtivusega. Seetõttu võiks P- N-siire töötada väga madalatel temperatuuridel. Tehnoloogilistel ja konstruktiivsetel põhjustel loetakse enamiku pooljuhtseadiste alumiseks töötemperatuuripiiriks -60 C°. Temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ja omajuhtivus suureneb.
..............................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest................................................................................................................. 9 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown)..............................................................................................................................9 2. POOLJUHTDIOODID (Diodes)..............................
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku- miste amplituud ühe perioodi jooksul. = T ja = ln [A(t) /A(t+T)] . Dekrement on arv (astendaja) ning tal ei ole ühikut. Eksponentsiaalne sõltuvus kahe füüsikalise suuruse vahel (nt. A(t) = A0 e - t = A0 e -t/) tekib siis, kui taga- järje rollis esineva suuruse (funktsiooni) muutus (siin dA) on võrdeline põhjuse (argumendi) muutu- sega (siin dt) ja võrdetegur sisaldab funktsiooni algväärtust A (diferentsiaalvõrrand dA = - A dt). Lühidalt: eksponentsiaalne sõltuvus tekib siis, kui muutus on võrdeline algkogusega. Protsessi kiirust
10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 26 Rein Oidram _____________________________________________________________________ t 1. 2. 3. 0 Jooni 6.1 Metalli tõmbetugevuse sõltuvus temperatuurist Jn 6.1 kujutatud tõmbetugevuse vähenemine võib viia elektrit juhtivate konstruktsioonide lagunemiseni vibratsioonide ja elektrodünaamilise jõu löökide mõjul. Ülalkirjeldatud kolmest mõjutegurist on kestval kuumenemisel kõige olulisem teine, s.t kontaktidele lubatud temperatuur ja seetõttu lubatakse ka voolujuhtivatele lattidele jaotlates suurimaks püsitemperatuuriks lub 70 C (6.1)
annaabi.ee 
