9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive. Elusolendite kujutamisel püüti edasi anda liikumist. Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe. Raamatukunst (muutused, kujundusmotiivid, näited) Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud
kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta
teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks
1. keiser Justinianus I valitsemine 6. saj 2. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui
Seda lähenemist on kasutatud maalikunstis, arhitektuuris, mööblidisainis, graafilises disainis, ehtekunstis, keraamikas, mettallitöötluses, tekstiilis ja skulptuuris. Kunstiteosteks tehti ka reklaampostereid. See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst). Iseloomulikud jooned Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille- ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme. Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides. Standardselt kasutatigi ohtralt dekoratiivseid sujuvalt voolavaid jooni, omavahel põimunud lilli ja vääte. Vastandudes masinatoodangutele eelistas art nouveau käsitööd, aga ka uute materjalide kasutamist.
sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m). Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga. Maalikunst. Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte. Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad
Vaasimaal · 40 erin. vaasitüüpi. Tuntumad: hüdria( 3 käepidemega veenõu), amfora(2 sangaga nõu veini hoidmiseks), krateer( lai nõu, milles segati vett ja veini), lekythos( kultuse, salvi- ja kosmeetikanõud), kantharos (jooginõu) Geomeetriline stiil · 8. saj eKr · kasutati lihtsaid korduvaid kujundeid · Meandrid - geomeetriline muster. · vaasid väga elavavärvilised · Kasutati ka taimemotiive - palmette Mustafiguuriline stiil · Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale · al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse · Inimesi kujutati realistlikumalt · Naisfiguurid maaliti valgena · Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr · Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva · Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks
Dekoratsioonides väga palju kohalikke lilli. Värvitoonid mahedad, looduslähedased. 11. Geomeetrilise ja maalilise juugendi tunnused. Charles Rennie Mackintosh ja Hill House iseloomustus. Josef Hoffmann ja Villa Stocklet` iseloomustus. Victor Horta ja tema loomingust paar näidet koos iseloomustusega. Pearõhk sisekujundusel, looduslikud materjalid, uudsed raudbetoon materjalid. Dekoratiivset juugentit isel eeskuju loodusest, kus püüti jäljendada voolavust ja elulikke taimemotiive, iseloomulik kaaremotiiv, lehtede ja puuvõra kujundus. Geomeetriline juugent- sirge joon, toonitatakse konstruktsiooni musta joonega, kasutatakse ümmargust kuuli liitekohtades. Märksõnad: space, color, line, patten, light Hill House- hall ja sile seinapind iseloomustamaks taevast, selged ringi ja ruudu motiivid, paksud seinad, asümmeetriline kujundus, aknad ruudu ja ristkülikukujulised. Interjöör hubane, soe, eksootiline, hoolikalt dekoreeritud. Kasutusel tume puit, millele on
kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik
,,ha-ha"- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu.
rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu.
Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega .Tarbekunsti tulid juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, ehtekunst. Postimpressionism Postimpressionistid on kunstnike seltskond, kes kokkupuutest impressionismiga valis oma hilisema arengusuuna
[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a jardin(pr.) aed juugendstiil 19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. kaskaad vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. klassitsism (< ld.), üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). knot garden (< ingl.), inglisepärane parteraed (renessansiajal), põhines lookleva või põimitud lindimotiivi kasutamisel, sel viisil kujundati ka vappe ja omaniku initsiaale
Miniatuurmaalis loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus (Bütsantsist pärit meistrid). Miniatuurmaal mitte otseslt illustratsioon, vaid initsiaalide kujundamine, sageneb siiski inimeste ja loomade kujutised. Taaselustub püüe modelleerida kehasid valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja isegi maastikku. Figuure ümbritseb rooampärane raamistik. Paelornamentika ja põimmuster ei kao, kuid pole ka enam valitsev. Abstraktse ornamentika kõrval näeb samasuguseid looduslähedasi taimemotiive nagu antiikkunstis. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Evangelistid meenutavad oma poosida ja rõivastusega antiikfilosoofe või varakristlikel sarkofaagidel kujutatud tegelasi. Eriti saranane vana roomlasega on evangelist Matteus. Evangelist Markust kujutav pilt on täis liikumist. Tema riided näivad vibreerivat ja taustaksolevad taimed painduvad tuules.
kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (1873-1950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (1870- 1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle
Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega .Tarbekunsti tulid juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, ehtekunst. Postimpressionism Postimpressionistid on kunstnike seltskond, kes kokkupuutest impressionismiga valis oma hilisema arengusuuna
tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik.