Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taime- ja loomarakud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, rakk, rakutuum, tsütoplasma, ribosoomid, kompleks, organell, loomarakk, rakumembraan, rakutuumas, lüsosoom, põieke, rakukest, plastiidid, kloroplastid, ripsmed, organellid, tuumake, kromatiin, sileda, mitokondrid, taimerakk, taimele, taimerakus, vakuool, kromoplastid, fotosüntees, tsentriool, rakud, tsütoloogia, bioloogia, rakukstsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku
hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk
koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid.
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum
Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..................................................................................................................6 Rakukest....................................................................................................................7 Tsütoplasma......
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli
(N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened
RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus
alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku
ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus Kogu eluslooduse võib jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Väikseim üherakuline organism on mükoplasma ja suurim jaanalinnu muna. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine,energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Oluline on raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Mida suuem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Membraani liiga väikese suhtelise pindala korral häiruvad kõik nimetatud protsessid. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. 3.3 Päristuumne rakk
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. · Eeltuumsed ehk
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
2.) Teised anorgaanilised ained- soolad, oksiidid, alused, happed. Organism saab neid toidust. Toidus olevad anorgaanilised ained tuleb vees lahustada seedekanalis. Saadakse vesilahused ehk dissotseerunud kujul ioonid. NaCl-->Na, Cl. Sellisel kujul jõuavad nad rakkudesse, kus neid kasutatakse talitlustes või ehituses. Olulisemad organismile vajalikud ioonid- + laenguga ioonid on katioonid. Na-keedusoola puhul, Kaalium- olulised närvi impulsside moodustumisel, vere plasma koostises, tsütoplasma koostises. Raud- punastes vererakkudes erütrotsüütides hapniku sidumiseks. Kaltsium- luurakkudes tugevuse tagamiseks. Magneesium- oluline taimedel, fotosünteesi läbiviimiseks, nukleiinhapetes vajalik. Vesinik, OH rühm- tagavad PH taseme. - laenguga ioonid on anioonid J- kilpnäärme rakkudes PO4- makroergiliste molekulide moodustamisel. (ATP), liitlipiidides rakumembraani moodustamisel. 3.) Orgaanilised ained:
Rakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist
Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik
aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes. Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks: protistid, taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)
Organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid · Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tuuma asemel pärilikkusaine
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja
4.) Valgu ülesanded - Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5.) Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuum hõlmab umbes 10% raku kogu ruumalast ning sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev geneetiline materjal. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ning edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni. Rakutuuma katab tuumaümbris, mille välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. 6
1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke.
Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4
annaabi.ee 
