(Jüripäevast 23 aprill Mihklipäevani 29 sept oli suvine aeg mil tehti põllutöid ja kari käis väljas) 15. Nimetage olulisemad liikuvad pühad rahvakalendris ja kirjeldage neid lühidalt. Kuidas käib nende arvutuskäik? Lihavõtted 22 märts ...26 aprill-värvitakse mune,see tähistab uut elu ja kestvust. Algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lihavotted.php Vastlapäev 8veebr...7märts-lastakse liugu Noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php Emadepäev 8 mai Maikuu teine pühapäev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-emadepaev.php Isadepäev 13 nov Novembrikuu teine pühapäev http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-isadepaev.php Advent 1dets Kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-advent.php 16
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Veel on rannas, kus algas kalasöömine, pandud 19. sajandil lapsed soola peale põlvili ja naljatamisi virkust soovides vastu pükse pekstud. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- tuhkapaev.php) KORJUSEPÄEV - 12. märts. Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline. Soomes ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja. Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja
Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/jyri/kiigeERMljyripaev.jpg 4. Allikad 1) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 2) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php 3) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-naaripaev.php 4) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php 5.
Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Keht...
• Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip %C3%A4ev
Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, ...
Jõulu- ehk näärisokk Jõuluhani - maskeeritud pereliige, kes tuli pahasid lapsi karistama. Jõulukuusk pandi seisma, kas toapõrandale või lauale. Kingitused Jõuluvana (jõulutaat, näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J
estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal. Viited: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 7 3.Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll
poolest • 19. sajandil lauldi jaanitulel juba palju uuemaid laule, ringmängulaule ja populaarsemaid viise • Peamine oli laulmine ja üsna loomulik oli ka eelistada vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse PILDID KASUTATUD MATERJAL • https://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev • http:// www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Rahvakal ender/Jaanip%C3%A4ev.pdf • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php • http://www.puhkaeestis.ee/et/et/avasta-eestimaad/kultuur/jaanipaev • AITÄH KUULAMAST!
Rohkem me tapsusada ei joudnudki, mida ta selle all motles, sest too pidi kuskile jubedalt kiirustama. Kogudes julgust, keplesime edasi Maxima poe juurde, kus oli tol hetkel usna suur rahvamass valjumas. Nemad olid end korralikult ette valmistamas vabariigi aastapaevaks. Toidupoest valjuti suurte toidukottidega. Loomulikult tundsime huvi selle vastu ning suundusime rahva poole. Kui kuuldi kusimuse esimest poolt, hakati juba suure naeruga jutustama, et vabariigi aastapaev on uks tahtsaim tahtpaev nende elus. Kusisime loomulikult, kuidas nemad seda siis tahistavad ning tuli vurinal pikk vastus proua Lindalt(75.a), mida iga inimene oleks voinud oelda, nimelt, tema arvates tuleb kokku kutsuda terve enda suguvosa, istuda uhiselt lauda ning tuleb kindlasti vaadata ulekandeid telekast, eriti oli massi seas mainitud paraad. Esines ka lahkarvamusi. Kui Arvid oli maininud, et kindlasti ka vaike naps ei teeks paha, siis ulejaanud 7 inimest olid alkoholi tarbimise vastu.
AIRA KAAL referaat Koostaja: Kuressaare 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 5 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Minu valituks sai eesti kirjanik Aira Kaal. Aira Kaal sündis 7. Novembril aastal 1911 Saaremaal Uuemõisa vallas Mui külas Tiidu talus paljulapselises peres. Ta õppis Tornimäe ja Uuemõisa algkoolis,1925-1930 aastal õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1931 aastal Aira Kaal alustas õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kuid ta pidi selle raha puuduse tõttu katkesta...
❖ ei sobi tööde alustamiseks, reisimiseks ja pulmadeks ❖ vanasti inimesed uskusid, et reedel alustatud tööd ei tule hästi välja Pildid Mida teised teevad? ❖ näiteks inglased istutavad aedvilju ja panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa pühal päeval istutatut ja külvatut kahjustada ❖ hoiduti pesu pesemisest ❖ küpsetati kooki ja leiba Kasutatud kirjandus ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_reede ❖ http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suurreedepaev.php ❖ google pildid ❖ http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20program m/HEV/Rahvakalender/Suur%20reede.pdf Tänan vaatamast!
lastega aega veeta, enamasti tähistavad lastega töötavad asutused nagu koolid ja lasteaiad. 4 Kasutatud kirjandus Soopalu, Virve 2012. Vastlapäev meie lasteaias Värvuke. – Võnnu valla infoleht, 02.04.2012. Tamjärv, Maret 2009. Vastlapäeva traditsioonidest. – Maaleht, 05.04.2009. Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php (04.04.2014) Laagri Leivatuba, Vastlakuklite tellimine on alanud. http://www.leivatuba.ee/2012/01/vastlakuklid.html (04.03.2014) 5 Lisad Lisa 1. Vastlakuklid 6
· Vastlapäeval käidi ka palju külas, et koos pidutseda. · Seda päeva peeti rohkem naiste pühaks, sest naistetööd olid keelatud. Naised said siis ka kõrtsi minna. · Vastlaliug oli vanasti au sees. Vanasti sai mõõta liu pikkuse järgi linade võimalikku pikkust, tänapäeval on see lihtsalt tore komme. ? , , . , , , . , , , , , , . , , . Kasutatud materjalid http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- vastlapaev.php http://festival.1september.ru/articles/410943/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=5363 http://www.toidutare.ee/aabits.php?g=1810 http://eva.ru/fun-and-fun/articles/maslenitsa-game http://maslyanica.ru/node/1 http://www.folklore.ee/Berta/index.php http://tahtpaevad.weebly.com/vastlapaumlev.html http://www.passportmagazine.ru/article/196/ Meetodid · Individuaal- ja grupitööd · Filmide vaatamine
küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1. Eisen, Matthias Johann. ,,Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995 2. Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko". Keel ja kirjandus 1975-03, lk 166-173 3. Masing, Uku. ,,Eesti usund". Ilmamaa 1998 4. Viires, Ants. ,,Vana Eesti rahvaelu". Ilo 2004 5. http://www.estonica.org/et/pildid/Peko/ - 08.03.2016 6. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-nelipuhad.php - 08.03.2016 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa - 08.03.2016
selle päeva nimetus ning selle päevaga seotud tavadest. 8 Lisa 1 Kasutatud materjalid Sihvart, Anneli 2000. Tähtpäevi läbi aastasadade, Targu Talita, Maalehe raamat: Tallinn lk 34- 35 Vahtre, Lauri 1991. Maarahva tähtraamat. A/S «MIX» lk 18- 19 Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Eesti Raamat, lk 153- 160 http://et.wikipedia.org/wiki/Volbrip%C3%A4ev 18.11.14 http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php 18.11.14 http://www.crestinortodox.ro/files/image/sfanta-walburga14.JPG 18.11.14 9 http://www.bauhof.ee/media/wysiwyg/l_ke_500x500px.jpg 18.11.14 10
selle päeva nimetus ning selle päevaga seotud tavadest. 8 Lisa 1 Kasutatud materjalid Sihvart, Anneli 2000. Tähtpäevi läbi aastasadade, Targu Talita, Maalehe raamat: Tallinn lk 34- 35 Vahtre, Lauri 1991. Maarahva tähtraamat. A/S «MIX» lk 18- 19 Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Eesti Raamat, lk 153- 160 http://et.wikipedia.org/wiki/Volbrip%C3%A4ev 18.11.14 http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php 18.11.14 http://www.crestinortodox.ro/files/image/sfanta-walburga14.JPG 18.11.14 9 http://www.bauhof.ee/media/wysiwyg/l_ke_500x500px.jpg 18.11.14 10
Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, tal...
puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php) 5. MARDIPERE Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude
püha. Mujal Euroopas hakati emadepäeva pühitsema Esimese maailmasõja ajal või selle järel, eeskätt aastal 1913. USAs sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga. USAs said ju umbes sellel ajal alguse muudki uued pühad. Kasutatud kirjandus http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-emadepaev.php (10.02.14) http://et.wikipedia.org/wiki/Emadep%C3%A4ev (10.02.14) http://sekretar.ee/article/2008/05/05/Emadepaeva_ajalugu_ja_tanapaev (10.02.14)
ÜLE SOO JA ÜLE RABA, LÄBI PIKA PEERUMETSA, LÄBI LAIA LEPAMETSA. KADRI SOLKSAS SOODA MÖÖDA, KASTEHEINAD KARVU MÖÖDA, VESI VILKSUS SÄÄRI MÖÖDA... KADRIL KASKNE HOBUNE, TOOMINGASTA LOOGAKENE, PIHELGANE PIITSAKENE... LASKE KADRIL SISSE TULLA, KADRI KÜÜNED KÜLMETAVAD, KADRI VARBAD VALUTAVAD... KADRILAUL KULLAMAALT Kasutatud allikad 8 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/kadripaev/kadripev1.htm 2. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrip%C3%A4ev 9
käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Oli ka tava loomadele lauta leiba viia ja neid tervitada saabuva aasta puhul. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 7 KASUTATUD MATERJAL: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvakalender 2) http://www.nadka.pri.ee/portaal/index.php?option=com_ 3) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php 8
täna taas ja laseme sel mälestusel täita kurbust suurt mis valuna me hinge koormab... Kasutatud kirjandus Hingedepäeva luuletus http://www.idamia.net/blog/2010/11/hingedepaeva-kuunlaleek/ 11 Hingedepäeva kohta http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php Uno Sikemäe luuletus http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/hingedepaev/hingedepaev_sikemae.htm Teised tradidsioonid http://alkeemia.ee/artiklid/Surnute-hingede-austamise-kombed-laias-maailmas/l-126/c-409/ Esivanematekultus http://et.wikipedia.org/wiki/Esivanematekultus Teised luuletused Õpetaja käest 12
Kokkuvõte Kokkuvõtlikult saab öelda , et hingedepäeva tähistatakse siia maani . Nii traditsioonid on muutunud kui ka tavad. Paljud ei tähista enam nii nagu vanasti , kaeti lauda ja jäeti uksed lahti.Hästi paljud inimesed tänapäeval panevad ainult küünla põlema , nii kodudes kui ka tuttavate haual. Usun ,et hingedepäeva tavad ja kombed ei kao ning jäävad kestma . 14 Kasutatav info: (22.10.2012) http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php (22.10.2012) http://foorum.usk.ee/index.php? PHPSESSID=655712107a0c9aa4eeee91e257838af4&topic=17 47.0 (22.10.2012) http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/hingedepaev/hingedep.htm (22.10.2012) http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/hingedepaev/ hingedepaev_sikemae .htm (23.10.2012) http://www.postimees.ee/335337/rahvakombed-hingedeajal-jooksid- mulgimaal-hingesandid/ (23.10.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Hingedep%C3%A4ev 15 16
Vastla kotti ajamine Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela. Kasutatud allikad: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php http://www.folklore.ee/tagused/nr32/sedakova.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev http://www.google.ee/search?hl=et&q=vastlap %C3%A4ev&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=
maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. XII hoida toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual. 11 Kasutatud materjalid 1. Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud 2. Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php 3. Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm 4. Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed 5. Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. 6. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. 7
tööülesanded töölepingusse panna; tööülesanded peavad olema antud õigeaegselt; ametijuhend muudel juhtudel v.a. avalik sektor, EI OLE KOHUSTUSLIK - ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajarg - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis(kas kuupalk, tunnitasu, tüki töö), maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg(palgapaev; tahtpaev kindel kpv, tahtaeg selleks ajaks peab olema; tsiviilseadustiku üldosa seaduses kirjas), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed - muud hüved, nt: auto kasutamine(muutub hüveks siis kui töötaja saab autot isiklikeks sõitudeks ka kasutada, mitte ainult töösõitudeks) -> varaline vastutus (süüst tulenev ja süüst sõltumatu vastutus) - tööaeg-> seadusega satestatud normaalne tööaeg 40h nadalas/8h paeva/ 7 paeva jooksul
annaabi.ee 
