türanniseerivad nõrgemaid ja näitavd oma üleolekut. Sellel võivad küll olla sügavamad psüühilised või perekondlikud põhjused kui pealtnäha paistab, ometi on see osa ühiskonna julmusest. Kõige eelnevale vaatamata on julmuse kõrval ka halastust, mida ehk nii palju tähele ei pane. On ju palju heategevusorganisatsioone, mille liikmed oma vabal tahtel on valmis teiste heaks midagi tegema ilma vastutasu saamata. See näitab kindlasti, et on olemas ka hea tahtlikkus. Heategevus on muutumas rikaste hulgas nagu mingiks uueks hobiks. Palju on näiteid kuulsatest lauljatest, sportlastest ja Holliwoody näitlejatest, kes annetavad suuri summasid heategevuseks. Siinkohal aga tekib küsimus, milleks seda tehakse? On kindlasti neid, kes teevad seda oma imidzi nimel, neid, kellel pole oma rahaga lihtsalt midagi muud peale hakata ning kindlasti ka neid, kes teevad seda lihtsalt heast südamest. Kuid niisuguseid inimesi on kahjuks vähe
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
1. Jagamine: asjade jagamine, kingituste tegemine 2. Abistamine: füüsiline või praktiline abi (nt koolitöös , õnnetusjuhtum) 3. Hoolitsemine : toetus, empaatia, lojaalsus, teise elu/asendi/seisundi mugavamaks muutmine 4. Kaasamine: sõbrunemine, teiste teretulnuks pidamine, isolatsiooni vältimine Prosotsiaalne käitumine saab liigitada nelja definitsiooni alla (bierhoff, 2002) 1. Planeeritud sersus spontaanne (tahtlikkus või mitte) 2. Tõsine versus vähem tõsine (abistava vajadus abi järele seoses probleemiga) 3. Otsene tegutsemine versus kaudne tegutsemine (abi andmise tüüp) 4. Personaalne versus anonüümne (abistaja identifitseerimise määr) Sotsiaalne toetus- erinevate sotsiaalsete agentide poolne abistav käitumine, mis on suunatud teisele inimesele, et tahtlikult suurendada tema tugevaid külgi ja
käimine, keeramine, hüppamine, ronimine jne). Afekt ja motivatsioon: tahtlikud liigutused esinevad spontaanselt ja neid on palju, kuid on samas eesmärgitud; afektiivne käitumine moodustab terviku, kuid on halvasti suunatud; termoregulatsioon töötab. Enese eest hoolitsemine: seob tahtlikud ja automaatsed liigutused piisavalt hästi, et lihtsas keskkonnas enese eest hoolitsemisega (joomine, söömine, teeleidmine) hakkama saada. Sellist rotti on raske normaalsest eristada. Kontroll ja tahtlikkus: teeb tahtlike liigutuste jadasid organiseeritud viisil; reageerib sensoorse stimulatsiooni jadadele. Moodustab objektide, sündmuste ja asjade vahelistele suhetele reageerimiseks ning kognitiivsete kaartide tekitamiseks närvi-vooluringe.
Värvuste tajumine. Terviklikkus ja analüütilisus (märgata detaile) võimaldavad mõistlikul viisil Mõtestatus - suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis määravad ära eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida 7plussmiinus2, kestus teadmised maailmast
2) Teo motiiv 3) Ajend 4) Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus Süüteokoosseisus tuuakse ka välja kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu. Tahtlus tähendab kavatsetust ehk tahtlikkust tegu toime panna. Tahtliku teo puhul on isik selgelt soovinud tegu toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot omastada, siis viitab see selgelt sellele, et ta on teinud selle teo tahtlikult. Tahtlikkus jaguneb veel omakorda kaheks: otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatu tegu on seevastu on juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel. Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise.
Intervjuus on aga kõik tähenduslik. 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs Oluline on tõlgendamise aspekt tekstist on vaja kätte saada seda, mis seal on. Selleks, et tõlgendada, on vaja teksti dekodeerida ehk meie mõistes siis pigem kodeerida. Analüüs kui terviku jagamine tükkideks, iga tükikese uurimine. Süntees kui tükkide uuesti kokkupanek mingil tasandil. Tekst teksti eristamine mittetekstist tekstiks olemise tingimused: · Seotus · Tähenduslkkus · Tahtlikkus · Informatiivsus · Vastuvõtmine (kellelegi suunatus) · Seos kontekstiga (situatiivsus) · Seos teiste tekstidega (intertekstuaalsus) Me ei saa mõista teksti, mille kontekstist me midagi ei tea. Mille poolest teksti loomine erineb üldse teistest lingvistilistest tegevustest? Miks me loome tekste? Kommunikatiivsetele eesmärkidel me ei loo originaalset teksti, vaid kasutame juba üldiseid lausungeid. Tekst seevastu on aga alati unikaalne ja seeläbi on seda raske analüüsida.
depressioon. Reaktsioonid võivad olla nii ... Need, kes aktiivset vastupanu osutuvad pärast vägistamist neile jäävad väiksemad psühholoogilised armid. Õhutatakse ,,KARJU APPI" . Aidatakse inimest tulevikus sellest raskest psüühilisest asjast üle saada. Naistel eitamine. Oleneb milline on vahetu reaktsioon Psühholoogiline aspekt: Ahistamine (harassment) tavaliselt peetakse silmas naiste ahistamist. Väärkohtlemine (abuse) KESKKOND Kahju TAHTLIKKUS füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine Aktiivsus KÄITUMINE lapse väärkohtlemine, lapse hooletussejätmine Suhted EMOTSIOONID minimaalne, keskmine, tõsine, eluohtlik 33 Vasakul peresisene ja paremal pereväline Agressiivse käitumise kolm komponenti J. Archer ja K. Kõiv, 2006 KAHJU lapsele kahju tekitamine
Isiksuse ebapüsivus Isiksus kujuneb ja vormub läbi kogu elu Elukäik mõjutab inimese käitumist – kas ka isiksus? Isiksus Ladina keeles persona – mask, roll teatris Kodanike õigused ja kohustused Mitteisiksused – orjad, loomad Juudi-kristlikus traditsioonis kujunes sellest hingega seotu – isiksus justkui asustab keha ja juhib selle tegevust Sisemine ja välimine Sellest eristusest hingeks ja kehaks tuleneb terve rida eristusi: Tahtlikkus mõttes, kavatsuses, mitte teos Mälu on sisemine, mitte tegevuses väljenduv Tunded on teada ainult inimese sisemaailmas Isiksuse fikseeritus Isiksus lääne mudelis seotud päritud joontega, mitte maailma paigutumise ja kujunevate suhetega Isiksus omandatakse vanematelt geneetiliselt Ometi seda isiksust täidetakse, kultiveeritakse ka õppides Õppimine Tim Ingold: - Õppimine ei ole edastamisprotsess, vaid oma keskkonna tingimustele häälestamine
Põhidelikti (tegevusdelikti) tuletised ja lähtudes nendest süütegude kvalifitseerimine (õigusliku hindamise andmine) Põhidelikt või tuletis? Põhidelikt on tahtlik toimepanemine. Vaatate, missugust õigushüve see tegu riivab (ei ole objekt, mille vastu otseselt on rünne, kuid on abstraktne, nt PS-s kirjeldatud ehk õigus elule, tervisele, varale jne). kuriteod on ammendavalt KarS-is kvalifitseeritud. Süüteo koosseis: objektiivsed asjaolud ja subjektiivsed asjaolud (tahtlikkus). Kui selgub, et nt on ettevaatamatus, järelikult selle skeemi järgi me edasi minna ei saa. Järelikult põhidelikti tuletis ongi, sest meie arvamus lähem mujale, nt ettevaatamatu süüteo juurde. Kas on see tegu kriminaliseeritud? Kriminaliseeritud on tahtlikud teod, v.a. kui seaduses selgesõnaliselt on kriminaliseeritud ettevaatamatu tegu. Tuletised võivad olla ka teised. Nt katse, toimepandud kas tegevuse või tegevusetusega (suvaline
Vähemtähtsatele enam tähelepanu ei pöörata. Agressiivse käitumise Vägivalda ei saa välja juurida, kui ei võidelda hoiakutega, mis puudutavad vägivalda suhtumist. Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest komponendist. 1. Käitumine 2. Emotsioon tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu. Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 1. Emotsioon 2. Käitumine 3. Tahtlik Emotsionaalne agressioon - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. Instrumentaalne agressioon 4. Liigitus
o Mõtestatus suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis teevad objektist just selle objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga teha saab. o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3
Nad ei ole rumalamad, neil on teine kultuuriline kogemus, nad mõtlevad teistmoodi. On sotsiaalse tähendusega. Nt meie kultuuris enamus ei arva, et kivil on hing. Kõrgemad psüühilised funktsioonid on tahtlikult kontrollitavad. Meie kultuuris lastel areneb võime tahtlikult kontrollida oma psüühilist tegevust. Meil on metatunnetusvõimed. Metatunnetus ja kõrgemate psüühiliste funktsioonide käsitlus ei ole üks-ühene, aga teatud sarnasus seal on. Tahtlikkus on seal oluline ja kultuuriga seostatud aspekt sinna juurde. See puudutab õpiraskustega lapsi. Võiks eeldada, et madalad psüühilised funktsioonid on ka nendel lastel olemas. Võime maailma tajuda, midagi maailma kohta mäletada ja võime seda infot kuidagi sünteesida ehk mõelda. Kuigi kõne areneb neil raskustega. Madalamad psüühilised funktsioonid võiksid olemas olla. Mida madalama IQ on tegemist, seda raskemaks osutub, kas ja kuivõrd ja mida
nagu tema teinud oli. Kui keegi näiteks murdis teise inimese käeluu, siis murti ka temal käeluu. 7.3.1. Karistuse liigid Varguse puhul olid raskendavatel asjaoludel karistuseks surmanuhtlus. Surmanuhtlus, Vigastavad karistused, häbistavad karistused, rahatrahv, ametist kõrvaldamine. Võlgade puhul teotöö, või tasumine saagist. 7.3.2. Karistust mõjutavad tegurid (süü, tahtlikkus, ettevaatamatus, kannatanu ja kurjategija sotsiaalne staatus). Babüloonlased tegid vahet teadliku ja süüta omandamise vahel vähemalt praktikas (§8). Sotsiaalne staatus mängis suhteliselt suurt rolli, kui näiteks oli kahe vaba mehe vaheline isikuvastane kuritegu, kehtis hammas hamba vastu põhimõte, kuigi oli ka seal rahalisi karistusi, aga kui üks oli madalama sotsiaalse staatusega, siis oli rahaline karistus.
edasi anda). Kirjutamine/lugemine sõltuvad konkreetsest keelest. Tekst sõltub keelest VÄHE. Hääldamise, sõnavara erisused, grammatika erisused. Tekstistruktuur sõltub pigem aga kultuurist. * Kõneüksus ja segmendid:Foneem on kõige häälikuline üksus. Kõneldes on kõige väikseim segment on silp. Kõnetakt on oluline! Nt maa-le . Mis on keelesüsteemi üksused ja kuidas need liigenduvad kõnes segmentideks? * küne teadlikkud ja tahtlikkus sõltuvalt õppest. Kas ma suudan tahtlikult valida, või... *tähendus ja mõte (semantiline ja pragmaatiline tähendus), Kas te võiksite: on tavaliselt ettepanek mitte küsimus.! *lapse kõne aregu seaduspärasused, mida saame nõuda teatud arenguetaps lapselt juba *kõnetegevuse ja psüühiliste protsessida seos: taju, mälu jne, Mida üks arengupuudega laps suudab ja võib suuta teha, nt kui toimetuleku laps oskab lugeda, aga midagi aru ei saa, mis siis sellest kasu on
läbib vanusele omased väljakutsed ja kuidas tema kasvatuse eest hoolitsevad täiskasvanud suudavad teda toetada tema ülesannetes. Sihiks on, et mänguea tulemusena areneb isiksuses positiivset algatusvõimet, huvi maailma vastu, julgust, õppimise, kogemise ja proovimise soovi ja usaldust. Mänguea põhijõud, tahtlikkus ja sihiteadlikkus juhivad lapse kooli. Koperdajast liikuvaks meistriks Jämemotoorika Kaheaastane oskab kasutada põhilisi jämemotoorika oskusi. Mängueas muutub liikumine sulavamaks, valitsetumaks, paindlikumaks ja tasakaal paraneb. Lapse liikumine mitmekesistub ja muutub kindlamaks. Väikelapse eaga võrreldes on liikumisel nüüd eriline tähendus. Sellest
annaabi.ee 
