Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine, seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liigendub tahtmatuks või tahtlikuks tähelepanuks. Tahtamatut tähelepanu tuleb kindlasti õppimises rohkem ette, sest tahtlik vajab rohkem tahtepingutusi. Näiteks kui keegi tuleb õppimise ajal külla, siis tekib ikka tahtmine minna teise tuppa ja õppimine pooleli jätta. Kõik oleneb inimesest endast, kas ta suudab nii põhjalikult end teadmiste saamisele pühendada. Muidugi oleneb see ka ärritaja tugevusest, kordumisest ja kontrastist. Mina isiklikult lasen end väga tihti ebaolulisel segada, kuid kui asi/õppeaine, mida õpin on minu jaoks huvitav, siis ei suuda mind miski häirida. Sellisel juhul muutub tahtlik tähelepanu tahtmatuks.
materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul
kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; 3.tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); 4.ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;5.loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; 6.mõni teema muutub valdavaks; 3. Meeldetuletamine talletatud materjali uuesti esiletoomine. Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Mälu omadused: 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2. Täpsus tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega. 3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4. Valmisolek väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel
4. Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5. Info muutub isikupärasemaks 6. Loogikavastane info ununeb 7. Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolud 8. Mõni teema muutub valdavaks[3] Äratundmine- meeldetuletamise ajendist on ülesandes meeldetuletava koopia antud. Konversioonis on üleandes tarvis hinnata tuttavlikkust [2]. Objekt millega oleme varem kokku puutunud [3]. Meenumine- Materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed [3]. Meenutamine- Eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida [3] Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- Talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu [3]. Kui järjestada meeldetuletamise viise efektiivsuse järgi, oleks neist parim äratundmise, seejärel meenutamine ja siis meenumine [3].
vähem efektiivne on meenumine. · Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida. · Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. · Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad
parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess . Üldjuhul kaob
Mälu protsessid on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning on üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. 13 · Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi. Sageli kutsutakse see esile juhuslike vihjete poolt. · Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. (10) 2.2 Mälu liigid Olenevalt materjali mälus seismise ajast, salvestamise viisidest, informatsiooni liigist jne eristatakse erinevaid mälu liike (vt. tabel 1). Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu
- Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). - Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). 3. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) - talletatud materjali uuesti esiletoomine. - Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. - Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. - Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. - Näiteks esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui ta tähelepanu suunduks hetkeks muudele asjadele. Mälu omadused 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem
- Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on Inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu liigid: 1) Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objetkile või tegevusele. On püstitatud eesmärk olla tähelepanelik (NB!), teeme tahtepingutusi. 2) Tahtmatu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eeesmärki olla tähelepanelik. - Tahtmatu tähelepanu põhjused: 1) välisärritaja iseloom ärritaja tugevus või intensiivsus. 2) välisärritaja kontrastsus erinevus foonist. 3) välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele. 4) tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu. 5) huvi 6) ootused Tähelepanu omadused:
omandatud materjal kohe korrata). o Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). III Meeldetuletamine (reprodutseerimine) talletatud materjali uuesti esiletoomine. o Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. o Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. o Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Mälu omadused 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2. Täpsus tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega. 3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4
Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: · heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). · Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. · Eneseusund. · Takistavate välismõjude ületamine. · Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel).
või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. Eneseusund. Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). Eesmärgiseisundi ettekujutamine.
IV loeng Tunnetusprotsessid, tähelepanu, mälu · Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu liigid: o Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele. On püstitatud eesmärgile olla tähelepanelik Teeme tahtepingutusi o Tahtmatu - see tekib juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik. Iseeneseslik o Põhjustajad: Välisärritaja iseloom ärritaja tugevus või intensiivsus Välisärritaja kontrastsus erinevus foonist. Välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele nt. veega sulistama, purskkaev, kui sul on janu äratab tähelepanu. Valu
psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. · Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- st talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine- tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed Meenutamine- eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida. Mnemotehnika- mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.
vähem efektiivne on meenumine. · Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida. · Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. · Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad
Väärtuste uurimisele pööratakse suurt tähelepanu nii majanduses kui poliitikas. See on vajalik valijate või tarbijate käitumise ennustamiseks, sest väärtuste alusel teevad inimesed valikuid. Väärtuste abil võib prognoosida valikuid nii pikemas perspektiivis kui lühemaks perioodiks. Juhtimises aitavad väärtused mõista inimese käitumise sügavamaid põhjusi ning neid võib vaadelda kui motivatsiooni allikaid, sest oma ideaalide poole püüeldes teevad inimesed sageli suuri tahtepingutusi ning see protsess kui ka tulemused annavad inimesele võimaluse enesest lugu pidada. Eksamiülesanne 8 Palun analüüsige järgnevat juhtumist petturluse kolmnurga (joonis 2.6) valguses. Näide Rokeachilt: Küsitleti ühe firma 131 naistöötajat. Neist 39% tagastas kirjutamiseks antud pliiatsi ja 61% ei teinud seda. Leiti erinevusi ka uuritavate väärtushinnanguid kajastavates vastustes. Pliiatsi tagastajad olid ausust tunduvalt kõrgemalt hinnanud kui ülejäänud
annaabi.ee 
