./ . / ./ s_g _ t x ?l a t,t c>- tr.)l r-l-l * 3 -fl I a.u.07 Tdiendadakatuse rddstajooneanfud Tulefadaanfud kafuserddsfajooneplaanil katuse plaani kafuse fahkudeldikejoonfega fahkudeldikejoonedeeldusel,ef fahkudel I ja 3 eeldusel,et' kafuse kdiqil fahkudel on vdrdnekaldenurk rp, ja tahkudel 2, /+ja 5 on on sana kaldenurk. vdrdnekaldenurkrp". t5 Tiiiendada kat'userddsfajooneanfud plaanikatuse fahkudeldikejoonfegaeeldusel,ef kafuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk. /r, o3.oV Tuletadaantud kafuse rddsfajooneplaanil Tdiendadakatuse r1|stajoone antud plaani katuse fahkude ldikejoonedeeldusel,et katuse tahkude liikejoontega eeldusel, et
,: i ;-i Joonestada vdljaku profiil A-A. Tiiiendada kafuse rddsfajoone ant'ud Tulefada anfud kafuse rddst'ajoone plaanil kafuse plaani kafuse fahkude l1ikejoonfega tahkude l6ikejooned eeldusel, et' fahkudel I ja 3 eeldusel, et katuse kdigil tahkudel on vdrdne kaldenurk g, ja tahkudel 2, 4 ja 5 on on sdna kaldenurk, vdrdne kaldenurk cp,, t5 Tdiendada kafuse rddst'ajoone ant'ud plaani kafuse fahkude ldikejoont'ega eeldusel, et' katuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk, ---i> t5 Tulet'ada antud kafuse radstajoone plaanrl Tdiendada kafuse rddsfajoone anfud plaani
,: i ;-i Joonestada vdljaku profiil A-A. Tiiiendada kafuse rddsfajoone ant'ud Tulefada anfud kafuse rddst'ajoone plaanil kafuse plaani kafuse fahkude l1ikejoonfega tahkude l6ikejooned eeldusel, et' fahkudel I ja 3 eeldusel, et katuse kdigil tahkudel on vdrdne kaldenurk g, ja tahkudel 2, 4 ja 5 on on sdna kaldenurk, vdrdne kaldenurk cp,, t5 Tdiendada kafuse rddst'ajoone ant'ud plaani kafuse fahkude ldikejoont'ega eeldusel, et' katuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk, ---i> t5 Tulet'ada antud kafuse radstajoone plaanrl Tdiendada kafuse rddsfajoone anfud plaani
K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt. PbS oktaeedril. M astmeline T 7,5 habras Kuubiline kristallid; teralised massid Sfaleriit Tetraeedrilised Kollane, pruun Mittemetaln L täiuslik! K 3,5 4 HT ZnS, lisand Fe kristallid, tahkudel must e teemandi T 4! Kuubiline viirutus; teralised massid Kinaver Teraliste Erepunane, Matt, L täiuslik K 2,5 , habras Madaltemp. HT HgS massidena, punakaspruun kristallidel T 8,1 heksagonaalne kirmetena teemantläig e
deformatsiooni väljendada osanihete summana. Seda summat nimetatakse du suhteliseks nihkedeformatsiooniks ehk nihkemoondeks. εx = dx Kui tahame teada saada mingi varda, mis on sellele rakendatud jõusüsteemi mõjul tasakaalus, mingis kindlas punktis mõjuvate pingete suurusi siis võime sellest punktist eraldada elementaarristtahuka. Vardale mõjuvad pinged väljenduvad elementaarristtahuka tahkudel, ning kuna see tahukas on lõpmata väikese suurusega, mistõttu tema tahud on vaadeldavast punktist lõpmata väikese kaugusega siis võime öelda, et need pinged, mis õjuvad elementaarristtahuka Joonis 4 tahkudel, ongi vaadeldavas puntkis esinevad pinged. Joonis 5. Peapingeks nimetame Joonis 3 peapinnal mõjuvat Elementaarristtahukas
Mõnedel jämedateralistel kivimeteoriitidel kondrid puuduvad ja neid nimetatakse akondriitideks. Raudmeteoriidid koosnevad 5-15% niklit sisaldavast ehedast rauast. Mineraloogiliselt iseloomustab raudmeteoriite mitmete, ainult neile omaste mineraalide olemasolu. Näiteks kamasiid, teniid jne. Kiviraudmeteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaate. Tavaliselt on need meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Tahkudel võib esineda madalaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte.
Elulookirjeldus ehk biograafia Elulookirjeldus ehk biograafia on isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Enamasti avaldatakse see essee või raamatu vormis või mõnel muul kujul, näiteks filmina. Biograafia jutustab inimese lugu, peatudes mitmetel tema elu tahkudel, sisaldades tihti ka intiimseid detaile ja iseloomu analüüsi. Tavaliselt on tegemist mõne tuntud, meeldejääva või mõnel teisel moel silmapaistva karakteriga, kelle eluloo jäädvustus võiks inimestele huvi pakkuda ning korda minna. Elulookirjelduse lugejateks on inimesed, kes tahavad kirjeldatava isiku elu ja tegemiste kohta põhjalikku ülevaadet saada. Olgu lugejaks siis mõni lähikondlane või võhivõõras inimene - igal
normaalpingeks ja lõikepinnal asetsevate telgede sihilist komponenti tangentsiaalpingeks. 9. Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus. Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem. taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded: · keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) -- jäiga keha mehaanika · siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga. Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad. Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine. 12. Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid. 1) kõik kehad on absoluutselt elastsed
Tugevast materjalist, (harilikult olumiinium või malm) monoliitne. KÖÖGIKÄÄRID – Kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel ja lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. RIIV – Köögiviljade, puviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. SÕEL – Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanšeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist
2 tahkude pindalad on, [m ]: väändetasapinnas (vertikaalne) A0cot; kaldtasapinnas A0/sin; · eeldatakse, et kõik pinged lõiketasapinna põikjõud Q1 = A0 ; laotuvad lõigatud väändetasapinna põikjõud Q2 = A0 cot pingeelemendi tahkudel kaldtasapinnas: ühtlaselt sisejõudude resultandid saab avaldada, [N]: normaaljõud N = A0 / sin ; põikjõud Q = A0 / sin
Püriit Kuju: kuubilised, pentagoondodekaeedrilised kristallid; massiivsed teralised kristallid Püriit Kõvadus: 6 – 6,5 Värvus: kollane, kriips must Läige: metalne Iseloomulikud tunnused: tahkudel viirutus, vasaraga löömisel annab sädemeid ja on tunda väävlilõhna Esinemise vorm ja koht: esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Haloidid fluoriit Fluoriit Fluoriit (halogeenid) haliit ehk Kuju: kuubilised kristallid kivisool Kõvadus: 4
Sinine (värske kala) Pruun (juurvili) Punane (toores liha) Kollane (küps liha) Roheline (salat ja puuvili) Valge (leiva- ja piimatooted). Eeltöötlusvahendid. Lihavasar Liha kobestamiseks ja vormimiseks enne kuumtöötlust. Tugevast materjalist, harilikult alumiinium või malm, monoliitne. Riiv Köögiviljade, puuviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. Eeltöötlusvahendid. Sõel Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanzeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. Kastmesõel Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne Kurn
I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E) 2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S, mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi vulkaniseerimisel jm. Teemant C. Värvusetud vesiselged C-d on keemiliselt puhtad, läbipaistmatutes on lisandiks SiO 2,
3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale. Kuni viimase ajani olid meteoriidid ainsad vahendid kosmiliste tahkete kehade keemiliseks uurimiseks. Üldjuhul on meteoriidid ümara kujuga. See on sellepärast, et teravad nurgad ja üksikpaladel olevad servad on atmosfääri läbimisel osalise sulamise tõttu ümardunud. Tahkudel võib esineda hästimärgatavaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte. Kooriku värvus on tavaliselt pruunikas või must, harvem aga sinakas, valkjas või klaasjas. Tumepruuniks muutub meteoriit siis kui ta on õhu käes oksüdeerunud. Sageli arvatakse, et need langevad Maale hõõguvatena ja ka tulistena. Tegelikkuses see nii ei ole. Õnneks ei saa nad ka sel juhul tulekahju tekitada, sattudes ka kergsüttivale pinnale. Kui meteoriidid Maa poole kihutavad on nad soojad ja tulised
Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB
kohupiima peenestamiseks. Püreeveski terad Juusturiiv 22 Mandliriiv Muskaadiriiv, kasutatakse terve muskaatpähkli riivimiseks, samuti võib riivida ka teisi Kalasoomuseriiv, kasutatakse kalalt soomuse eemaldamiseks. kõvemat tüüpi aineid nt. pähkleid, kõva shokolaadi ja kookospähkleid Püramiidriiv Seda riivi on mugav käsitseda, selle erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. Riivid võivad olla valmistatud roostevabast terasest või tugevast pastmassist. 23 Kartulipress, kasutatakse keedetud kartuli ( ka teiste keedetud aedviljade ) peenestamiseks. Küüslaugupress, kasutatakse küüslauguküünte peenestamiseks. Pudrunui, kasutatakse keedetud kartuli purustamiseks. LÕIKURID Juurviljalõikur, kasutatakse aedviljade viilutamiseks
kujuline, suur, * Pungad vaigused (Eestis * Pungad kuhikjad, * Pungad väga väikesed ja särav-helepruun ja vaiguta. kasvavatest vaid euroopa tavaliselt vaiguta. vaiguta. nulul - A.alba'l vaiguta). * Okkad kas 4-tahulised * Okkad lamedad, 0,5...2 * Okka allküljel, vahel ka (õhulõheribad kõigil cm pikad, allküljel 2 laia pealküljel õhulõhed. tahkudel) või lamedad õhulõhedetriipu. (õhulõheribad vaid allküljel) KUUSKEDE MÄÄRAMINE OKASTE, VÕRSETE JÄRGI KUUSK - Picea Okkad: 4-tahulised (varjus lamedad), kõigil tahkudel õhulõheread Lamedad, pealt rohelised, all 2 valkjat õhulõheriba
paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. Kääriterad on tihti hammastatud, et vältida toodete libisemist tükeldamisel. Sageli on terades ka väikesed kaarjad väljalõiked, et vältida nt linnukontide libisemist kääriterade vahel. Käepideme sisepinnad võivad olla kummikattega, et paremat haaret saada. 12. Riiv - Köögiviljade, puuviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. 13. Sõel - Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanžeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. 12 14. Kastmesõel - Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne. 15
vedellahuse. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites Toatemperatuuril on kõikide rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril (üle 727 °C) lisandub neile ka austeniit. Ferriit (F) - α-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel α- raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse, ja eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust, on süsiniku lahustuvus α -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus
o. aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/8-ga võreelemendile, aatom serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga, aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/6-ga võreelemendile jne. Nii on ruumkesendatud kuupvõre baas n=2 (8 aatomit võre sõlmpuktides tippudes x 1/8 + 1 aatom ruumis), tahkkesendatud kuupvõre korral n=4 (8 aatomit tipus x 1/8 + 6 aatomit tahkudel x 1/2), kompaktse heksagonaalvõre baas n=6 (12 aatomit võre sõlmpunktides tippudes x 1/6 + 2 aatomit põhitahkudel x 1/2 + 3 aatomit ruumis); 3) võre koordinatsiooniarv (k) (lattice coordination number), s.o. võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel: nii tähistame lihtsat kuupvõret koordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6, ruumkesendatud kuupvõret K8,
raamatu lisast. Et ei jääks muljet, et kõik püramiidid on nelinurksed, võiks lastele näidata erinevaid püramiide (nelinurkseid, kuusnurkseid jne). Järgnev arutelu toimub aga näitvahendi ja tööraamatus oleva pildi põhjal. Püramiidi vaatlemisel leitakse vastused järgmistele küsimustele. Mitu tippu on sellel püramiidil? Mitu serva on sellel püramiidil? Mitu tahku on sellel püramiidil? Millise kujuga on selle püramiidi põhi? Mitu nurka ja külge on püramiidi teistel tahkudel? Kolmnurgal on kolm külge ja kolm nurka. Mitu kolmnurkset tahku on püramiidil? Kolmnurkseid tahke nime- tatakse püramiidi külgtahkudeks. Geomeetriliste kujundite komplektist lõigatakse välja kolmnurgad, mida kasutatakse ülesande 3 lahendamisel. 10 Egiptuse püramiidid Maailma kõige kuulsam püramiid asub Aafrikas Egiptuses. See on Cheopsi püramiid, mis on ehitatud umbes 2650 eKr. See ehitis on 137 meetrit kõrge. Silinder Tööraamat lk 12 ja 13
Raua moodustab süsinikuga ka mehaanilisi segusi, mis ei kuulu faaside alla (Le, P, B). a)Tardlahused (F, A, M) Ferriit(F) on süsiniku tardlahus -rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurse ferriidi (- ferriidi) ning kõrgtemperatuurse ferriidi(-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temeperatuurivahemikus 0°C...911°C, teine 1392°C...1539°C (tabel 2.2 lk 68). -ferriit- on sisendustardlahus, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsiniku aatomite läbimõõdust (tühikute maksimaalne läbimõõt 0,062 nm, süsiniku aatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0.02%, toatemperatuuril ainult 0.01%. Feriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60-90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab
Cu = = = 8,98Mg / m 3 = 8,989 g / cm 3 v 4,70 10 - 29 m 3 Eksperimentaalselt leitud tihedus vasele Cu = 8,969/cm3. Teoreetilisest natuke väiksem eksperimentaalne väärtus on tingitud kristalldefektidest materjalis (vakantsid, dislokatsioonid, kristallide vahelised piirpinnad). Kristalldefekte vaatleme lähemalt järgmises peatükis. 4.8.2. Planaarne aatomehitus (joonis 3.33). Sageli on vajalik määrata aatomtihedused erinevatel kristalli tahkudel. Seda nn. planaarset aatomitihedust on võimalik arvutada aatomite arv mille tsentrid paiknevad antud pindalas pl = vaadeldava pindala suurus Joonisel 4.26 on esitatud (110) tasapind RTK kristallsüsteemis ja vastavad aatomite poolt hõivatud alad antud tasapinnas elementaarraku lõikes. Arvutusnäide Arvutame planaarsete aatomite tiheduse pl 110 tasapinnas RTK -rauas ühikutes aatomit/mm2. -raua võrekonstant on 0,287. Lahend
Pingete kogumit kõigil elementaarpindadel, mis läbivad y yz zy konstruktsioonielemendi antud punkti, nimetatakse pinguseks z y z (pingeolukorraks) antud punktis. x Kui elementaarristtahuka tahkudel esinevad ainult normaalpinged, siis neid nimetatakse peapingeteks, pindu aga, millel nad mõjuvad, nimetatakse peapindadeks. Peapingeid tähistatakse 1, 2 ja 3. Seejuures suurim peapinge (arvestades märki) on 1, vähim peapinge on 3. 1 1 1 3 2 2 2 2
annaabi.ee 
