Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus.......................................lk. 5 5. Miks on tähed meile olulised?...............................lk. 6 6. Kaugus ja liikumine................................................lk. 7 Kasutatud materjalid...................................................lk. Sissejuhatus Soojal suveõhtul taevasse vaadates võib sealt näha tuhandeid väikesi tulukesi- tähti.
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad
.....................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed...........................................................................14 Kokkuvõte.............................................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed;
........................9 3 SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas väikeste säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suuremana, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. 4 1
Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal
vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1%
(Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldub, et sobilikust algmaterjalist tekib tähti vaid teatud soodsate tingimuste olemasolul
...............13 KASUTATUD KIRJANDUS, ALLIKAD ...................................................................... 15 LISAD..........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad.
Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast
- saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km
Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni. Tähe läbimõõt väga suur ja täht muutub ebastabiilseks, sest ta ei jõua oma välimisi kihte enam hoida.Äkitselt paiskab täht oma välimised gaasikihid ära. Väga lühikeste hetkede jooksul toimub võimas plahvatus, mida kutsutakse supernoovaks. Kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Supernoova hetkel rebitakse tähe välimised kihid eemale ja täht kiirgab niisama palju valgust, kui terve galaktika. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokkutõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks". (Annaabi.com, 2012) Tähed on erineva suurusega. Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti, nagu Päike. Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu. Enne läbipõlemist lähevad nad aga tasakaalust välja ja tähtede suurus muutub nad paisuvad ja neist tekivad punased hiiud ja ülihiiud. Kui tähed sünnivad vaikselt, siis tähtede surmaga
1. Heliopaus............................................................................................. 34 8.5.2. Öpiku-Oorti pilv.................................................................................... 34 9. TÄHED............................................................................................................... 35 9.1. PÄIKE.......................................................................................................... 36 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS.....................................................................39 9.3. KAUGUS JA LIIKUMINE................................................................................. 40 9.4. MUST AUK................................................................................................... 41 10. TÄHESÜSTEEMID EHK GALAKTIKA...................................................................41 10.1. LINNUTEE – MEIE GALAKTIKA...........................................................
elukäik ja mis neid üksteisest eristab. Minu eesmärk on leida tähtede erinevaid liike ja neid kirjeldada. Eesmärgi saavutamiseks uurin vastavat kirjandust, analüüsin seda ja püüan teha sellest järeldused. Analüüsitava materjalina kasutan vastavat kirjandust ja internetti. Uurimustöö algab tähtede sünniga, läheb edasi nende elukäiguga ja lõpuga. 4 TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2)
TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada
Süsinikust: 0.030% Lämmastikust: 0.0084% Neoonist: 0.0076% Ränist: 0,0037% Magneesiumist: 0,0024% Väävlist: 0,0015% Kõigest muust: 0,0015% TÄHTEDESUURUS Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Mõnikord nimetatakse isegi meteoore tähtedeks, sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid nagu kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor) Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
................................................................................................................................ 13 Viited.............................................................................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks valisin tähed, sest nad on väga tähtsad taevakehad. Nad kiirgavad soojust ja valgust ning on olulised planeetidele. Kui tähti poleks, lendleksid taevakehad, mis on tavaliselt orbiidil, niisamuti ringi. Ilma ühe tähe – Päikeseta – poleks inimkonda ega elu maal. Samuti pean mainima, et tähtede all ei mõtle ma näiteks järgnevaid objekte: lendav täht, staar, kirjasümbol jne. Referaadis kirjutan tähtedest astronoomilisest, mitte astroloogilisest vaatepunktist.
Iga 11 aasta tagant on laikude arv Päikesel väga suur, seetõttu nimetatakse neid Päikese aktiivsuse aastaks, mil Päike on eriti suur ja aktiivne. See mõjutab nähtusi Maal. Laikude arv suureneb, kusjuures laigud vahetuvad poolustena. Laigud pöörlevad koos Päikesega. Kõige rohkem on laike keskmistel laiuskraadidel, kõige vähem aga poolustel. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1. Mis on tähesuurus? Tähesuurus on arvuline näitaja, mis iseloomustab Päikese heledust. Tähesuuruste klasse oli algselt kuus: 1 2 3 4 5 6 (visuaalsed suurused, millest 1 on kõige heledam ja 6 kõige tuhmim). 2. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem on tähesuurus, seda heledam on täht. Iga tähesuuruse täht on järgmisest tähesuurusest 2,51 korda nõrgem. Esimese ja viimase tähesuuruse vahe 100 korda. Tähistaeva kõige heledam täht on Sirius (tähesuurus: m = -1,45).
Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese pinnatemperatuur
..2 Kaksik- ja mitmiktähed........................................................................................................4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga.
Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale 2mlj C. 6)Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 7) Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade
liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära
· erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm · Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi
ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Kuuvarjutus saab tekkida vaid ajal, mil maa on kuu ja päikese vahel ning kuu liigub maa varju sisse.Varjutuse ajal muutub kuu tuhmiks.Vahel on tal tumepunane või pruun varjund.Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa, toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt. Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa
Nii on spektroskoobilised kaksiktähed vahendiks erisuguste tähtede liigituste (näiteks spektritüüpide) keskmise massi määramiseks, kuna üksikmasside määramiseks nad harilikult ei kõlba. Kui orbiidi tasapind moodustab väikese nurga vaatesihiga, võivad komponendid vaatesihist möödudes kattuda, tekitades maisele vaatlejale tõelist "tähtedevarjutust": tähe heledus kahaneb ajutiselt, siis tõuseb jälle endise tasemeni; täht kuulub sel juhul nn. varjutusmuutlikkude hulka. Heleduse muutusest on võimalik tuletada sel juhul orbiidi kalle ning spektroskoobilisest orbiidist komponentide tõelised massid. Sealjuures peavad aga mõlemad komponendid olema mitte liiga erineva heledusega, et mõlemate spektrijooned oleksid nähtavad. Kui heleduste vahe on suur, on nõrgema kaaslase spekter nähtamatu ning üksikmassi määramine osutub võimatuks. Üks eriti soodne juhus on, kui kaksiktäht on vaadeldav nii visuaalselt kui ka spektroskoobiliselt, nagu seda
Slide 4 Tähtede evolutsioon Tähtede eluiga ulatub miljarditesse aastatesse. Ometi on meie üürikese elu jooksul võimalik jälgida tähtede evolutsiooni selle täies ulatuses. Käesoleval ajal kustub meie galaktikas paar tähte aastas, kuid esialgu ei tähenda see galatktika järkjärgulist kustumist. Galaktiga on võrreldav inimkonnaga, kus inimesed sünnivad, arenevad, surevad ja asenduvad uutega. Galaktika vanema tähed on ühe vanused galaktika endaga. Täht ammendab oma kütuse vähem kui 10 miljoni aastaga. Galaktika vanus on aga vähemalt 10 miljardit aastat. Konkreetse tähe evolutsiooni uurimise teeb raskeks või võimatuks selle aeglane kulg. Tekkiva tähe uurimisega, eriti vaatlemisega, on vastupidi raskendavaks on nähtuse lühiajalisus. Tähtede tekkimine Tähed sünnivad suurtes tähtevahelistes pilvedes, mis koosnevad peamiselt gaasi aatomitest, kuid leidub ka molekule ja tolmu
ja jääd- 3. Kõigil neljal planeedil on rõngad. Kuu: Kuu on maakaaslane. Keskmine kaugus maast on 384000 km. Tiirlemine ümber Maa 27,3 ööpäeva. Pinna materjal: tumehall tsemendi taoline paakuv pulber. See on tekkinud meteoriitidega kokkupõrkel. Esimesena käisid kuu peal Apollo 11 1969 21 juuli, kell 02:56. Neil Amstrong, michel Collins ja Edwin Aedrin. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Galaktikad: Galaktika on tohutu tähtede kogum, kus võib olla miljardeid tähti. Galaktika tsentris on tavaliselt mustauk. Selle tohutu gravitatsioon hoiab tähed pöörlemas. Külgvaates on galaktika kese palju paksem ja ketta osa õhem. Galaktikad jaotuvad 1. Spiraal galaktikad- spiraal harudes võib olla väiksemaid mustiauke, mis on tekkinud massiivsete tähtede kokkusurumisel. 2. Varbspiraalne 3. Elliptilised (muna või kera kujulised) 4. Iseäraliku kujuga 5. Vankriratta galaktikad 6. Kääbus galaktikad
väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.
fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis,