........................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Reaktiivliikumine Rektiivliikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus, mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, kuid see väide on vigane. Tegelikult on asi aga nii, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis.
Reaktiivliikumine Priit Tõnisson ja Karlis Hallik 10b 2010 Põhimõte Lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Oletus, et rakett liigub tänu tõukumisele õhu vastu, on vale. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Põhimõte Click to edit Master text styles Second level
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal
õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead. Need kujud olid viikingitele omavahel tunnusmärkideks, kuid peale selle pidid koletised rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona
55 punktmass-füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti 56 pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul 57 radiaan-pöördenurga mõõtühik, kesknurk, millele vastav ringjoone kaare pikkus võrdub ringjoone raadiusega 58 reaktiivliikumine-selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. 59 sekund-ühik aja mõõtmiseks, igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi 60 suletud süsteem-füüsika süsteem, millel on ümbritseva keskkonnaga energia-, kuid mitte ainevahetus, kehade süsteem, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemis väljas pool olevate kehadega 61 taustkeha-keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis 62 trajektoor-joon, mida mööda keha liigub
peegelrelaskoopi, väga lihtsat nurgasablooni või mõnda muud instrumenti, mis võimaldab Bitterlichi meetodil rinnaspindala määrata. Bitterlichi meetodi kasutamise eeliseks on suur töökiirus puistu rinnaspindala suuruse, ja seeläbi tagavara, määramisel 19. Puistu täius liitus, hõredus ja puude arv hektaril. Puude arv: Sammudega mõõta ära 11 puu vaheline kaugus ning jagada saadud pikkus 10-ga nt, L=2, siis N=2500 puud Täius: Suhteline tagavara võrreldes normaalpuistu tagavaraga Ühikuks täisprotsent T=puistu/ normaalpuistu*100 Täius(teine def)-Ühel hektaril kasvava puistu elemendi rinnaspindala suhe vastava normaalpuistu rinnaspindalasse annab puistu elemendi täiuse Liitus võrade suhteline katvus · Võrade liitus Näitab, mitu protsenti moodustavad puude võrade summaarne horisontaalne projektsioon puude alla jääva ala pindalast Võib olla ka üle 100%
8. Nimetage mõned multispektraalsed indeksid. 9. Millised neli komponenti on aluseks Li-Strahleri metsa heleduse mudeli tuletamisel? Valgustatud võrad, varjus võrad, varjus maapind.. 10. Miks taimelehed teatud suunast vaadates läigivad? Sama, miks vesi läigib, peegliline peegeldus lehepinnalt, fernelli valemid 11. Miks on lennukilt vaadates päikesepaistelise ilmaga lennuki varju ümber maapinnal hele oreool? Hotspot efekt me ei näe varjusid selles suunas. 12. Kas suurema tagavaraga puistud on heledamad või tumedamad kui väikese tagavaraga puistud? Tumedamad 13. Millises Landsat TM spektraalkanalis on rohelise taimkatte heleduse maksimum kesksuvel? NIR, SPOT 3. Kanal. 14. Millised TM spektraalkanalid on seotud vee neeldumisribadega? 15. Millisel teoreetilisel tõenäosustihedusel baseerub suurima tõepära meetodil õpetava valimiga klassifitseerimine? Normaaljaotus mitmemõõteline. 16
Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv Number näitab, mitu % PL on puistu koosseisust tagavara järgi Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: o Mä - mänd o Ku - kuusk o Ts - ebatsuuga o Nu - nulg o Lh - lehis o Jne Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik n.t 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse + Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku võrra Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega Reeglina on kultuurpuistul vanus teada, külvamise algusest, mitte
normaalpuistuga e mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Ehk: täius näitab metsa suhtelist tihedust. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20. 7. Kasvukohatüüp- Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses,
Koosseis puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Seda iseloomusttakse valemiga, mis määratakse igas rindes eraldi. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puitu koosseisust. Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Boniteet iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks. Täius on koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. 17. Metsamaterjalide mahu määramine. Ümarmaterjalid kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites. Virnmaterjalid maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena. Saematerjalid tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus). 18. Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb:
Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus aga tunduvalt väiksem. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m3/ha tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana V bon. puistu tagavaraga 30 m3/ha. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Ka endistel põllumaadel kasvavad puistud, kus
kördipiim, ivajook, rokk, taar või kali leiva peale rüüpamiseks loeti juba söögikorra eest. Kui leivale mõnikord ka võid peale sai või silku kõrvale võtta oli, polnud küsimustki toidu nappusest. ,,Silk sirutab ja kali kasvatab," trööstis vanasõna. Tugevama toidu korral, milleks peeti putru ja kaunviljadest paksu rooga, leiba kõrvale ei võetud, sest ,,oli patt süüa kahte kõrust korraga". [] Põhjamaistes looduslikes tingimustes tuli sügiseks kogutud tagavaraga üle talve ära elada, sest ,,ega kõik päevad ep ole saamapäevad, aga kõik on sööma-päevad". Seetõttu peeti toiduvarude üle ranget arvestust, et ots otsaga kokku saaks. Oli selge, et ,,kui sügisel suured söömad, siis kevadel keed kesised". [] 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID Pärast maaviljeluse keskseks elatusalaks kujunemist moodustasid põhiosa talurahva
peamiselt puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus tunduvalt väiksem. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600...700 tm/ha tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana V bon. puistu tagavaraga 50 tm/ha. Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikkud. Haiguste esinemine lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Ka endistel põllumaadel kasvavad puistud, kus mullaviljakus on tunduvalt kõrgem ja mullad on tihedamad, on haigustele,
Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad kõdude puhul) on oluline ajaline aspekt (suvi, huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal sügis, kevad). humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m 3 /ha Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks loomsete jäänuste lagunemissaadustest. tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana lagunemisastme alusel: Erinevalt mullateadusest mõistetakse V bon. puistu tagavaraga 50 m 3 /ha. 01 varisekiht- on lagunemata või lagundajate metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse
kasvukõvera alusel. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20 (varem kasutati täiuse iseloomustamiseks kümnendikke ja sel juhul oli erinevus 0,2). 7. Kasvukohatüüp.
Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Ts - ebatsuuga Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - sanglepp Lv - hall lepp Sa - saar Ja - jalakas To - teised okaspuud Tl - teised lehtpuud Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse + NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi võrra. NB!!! 4.Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele koostispuuliigile vanust märgitud, tähendab see, et koostispuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku
kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Normaalpuistu täius on 100%. Puistu täius (T, %) on protsent, mis leitakse puistu ühe hektari rinnaspindala või tagavara jagamise teel samasuguse kõrgusega normaalpuistu rinnaspindala või tagavaraga. Täius määratakse rinnete kaupa protsentides. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast T=M/MNORM b) hektari rinnaspindalast, T=G/GNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. 25. Mis on puistu rinnaspindala? Kuidas see leitakse? Rinnaspindala (m3) on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala (G, m3/ha) on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade
valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor. Valtspurustid on head oma lihtsa ehituse ja töökindluse, energia väikse erikulu ning ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime. 83) Liikur-purustusagregaadid Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga maardlates või tööde väikese, mahu korral. Need seadmed varustatakse veermikuga ning neid on kerge viia ühelt objektilt teisele. Teisaldatav seade koosneb standardsetest purustus-soreerseadmetest. Masin töötab kas ühe- või kaheastmelise purustamisega ning sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kogu seadmestik monteeritakse ühele või kahele teisaldusalusele. Purustus-sorteerseade töötab järgmiselt. Kivid laaditakse punkrisse 1, kust rennsöötur
annaabi.ee 
