Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12. 9. Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest? Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastupidised, pärifreesimisel aga samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus 0max, pärifreesimisel aga max0. Vastufreesimisel tahab vertikaalne lõikejõu
terase lõikamisel 6...10 kraadi · malmi lõikamisel -5..6 kraadi · mitteraudmetallide lõikamisel 10...20 kraadi 2) Peataganurk nurk peatagapinna ja lõiketasandi vahel mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Kui peataganurga väärtus oleks null, siis hõõrduks materjal (lõikepind) lõikamisel tugevasti vastu peatagapinda, st tekiks suur hõõrdetakistus, suur võimsustarve, kõrge lõiketemperatuur. Mida suurem on taganurk, seda väiksem on hõõrdumine treitera ja tooriku vahel. Samas, kui taganurk on liiga suur, siis teriku tugevus ja soojusmahtuvus vähenevad, mistõttu taganurgal on alati mingi optimaalne väärtus sõltuvalt lõikeinstrumendimaterjalist, töödeldavast materjalist, töötlemisviisist. Tavaliselt on kõvasulamtreitera taganurk piires 6...8 kraadi, kiirlõiketerasest treitera korral mõnevõrra suurem (ca 10 kraadi).
eemaldamine, kuid puur nõrgeneb. Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus
Eelised : Odav hind . Pikikiudu saagimine : Okaspuu 1 ; 1 ; 35 ; 40 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 25 ; 50 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 20 ; 40 ; 30 ; 90 . Põikikiudu saagimine : Okaspuu 2 ; 1 ; 0 ; 40 ; 50 ; 45 . 2 ; 2 ; -25 ; 50 ; 65 ; 45 . Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste
(läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel? nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm. 10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga: 43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks?
Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdulise täpsuse ja pinnakareduse.
KÜLGEPANEK: Tuleb keevitusega karbid kergelt külge punktida aga nii, et vajadusel saaks vähese vaevaga lahti kuna vana karbi eemaldamisel on uksed eemaldatud. Selleks tuleb panna need nüüd paika tagasi ning reguleerida. Keevitades tuleb kasutada keevitusmask, sädemekindlaid tunkesi ning keevitamiseks mõeldud kindaid. Edasi peab kontrollima karpide kaugust uste alaäärtest mis on eelnevalt pildistatud pildid. Vaata, kas esi-ja taganurk jooksevad tiibade-uste suhtes ilusasti. Kontrolli karbi kallet vertikaalis ning seda, et uksevahedes ei oleks karbi kalle sissepoole. Kui kontrollimised klapivad, siis võib asuda tõsisematl keevitustööde kallale. Edasi juba maalritööd: krundid- pahtlid-krundid-värvid. Kokkuvõte Nagu keretööde käigus ikka, kujuneb vahetatava pleki kogus ilmselt suuremaks, kui pelgalt karp ise
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5
Kääridega lõikamisprotsess seisneb metalli tükeldamises ühe paari lõikenugade surve mõjul nende liikumise suunas. Mõlemad kääriterad muljuvad metalli pinda, seejärel aga tükeldavad selle lõikeprao moodustumise tõttu . Kääriterade teritusnurk on olenevalt metalli kõvadusest; pehmete metallide (vask, alumiinium) korral 65 0, keskmise kõvadusega metallide korral 700, kõvade metallide korral 800. Hõõrdumise vähendamiseks tehakse kääri lõikepindadele taganurk mille väärtus on 2...30. Puhta lõike saamiseks on vaja ülemiste ja alumiste kääriterade vaheline lõtk m õigesti valida.Väikese lõtku korral lõikepragu ei lange ühte lõikega ja lõikepind tuleb kare. Suure lõtku korral saadakse lõikepinnal suured kraadid. Kääriterade vaheline lõtk oleneb lõigatava metalli paksusest, kuid ei tohi ületada 0,5 mm. Käsikääridel on see lõtk tavaliselt 0,1...0,2 mm. Selleks, et lõikamiseks kulutatav töö
lõikumiskohas. Ta võib olla terav, ümardatud või faasiga. Et saavutada Iõiketera vajalik lõike- võime, detaili töötluse täpsus ja pinna kvaliteet ning suur tööviljakus, tuleb valida õigesti teriku kujundus- nurgad. Põhilised neist on (vt.joon.): taganurk α, teravdusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Peale selle määratakse veel (vt.joon.) lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. Treiterad võivad olla mitmesuguse ehitusega. Sõltuvalt ettenihke suunast eristatakse parem- ja vasakpoolseid teri (vt.joon. a, b). Parempoolse teraga treitakse paremalt vasakule, s. o. tsentripuki poolt spindlikasti suunas, vasakpoolsega vastupidi. 9
abitagatahu lõikejoonel. Tera tipp on pea - ja abilõikeserva lõikepunkt. Ta võib olla ka ümardatud. Treitera nurgad. Treiterade nurkade määramiseks on kasutusel mõisted lõiketasapind ja põhitasapind. Lõiketasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on puutujaks lõikepinnale ja läbib tera lõikeserva. Põhitasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on paralleelne tera piki - ja ristettenihkega ja millele toetub treitera. Treitera peanurkadeks on taganurk , teravusnurk, esinurk ja lõikenurk.Neid nurki mõõdetakse pearisttasapinnal. Pearisttasapinnaks on tasapind, mis on risti pealõikeserva ja põhitasapinnaga. Taganurgaks (alfa) nimetatakse nurka treitera peatagatahu ja lõiketasapinna vahel, see vähendab tera ja tooriku vahelist hõõrdumist.
Tera materjalist Terituse kvaliteedist Tera nürinedes raadius suureneb Tegeliku kõverpinda isel. Teratipu kõverusraadius Terav tera – raadius 4…6 um Nüri tera – raadius 40….50 um Teratipu kõverusraadiusest sõltub : Töödeldud pinna kval. Lõikejõud ja lõikevõimsus Kulunud lõikeserv – muutnud on esi- ja tagatahu kuju Esitahule tekib nõgusus – esinurk suureneb Tagatahule tekib faas – taganurk väheneb ,. Lõikeliikumised, lõikekiirus ja etteandekiirus:D Puidu masintöötlemisel lõikab puitu pöörleva lõikeinstrumendi küljes olev kiilukujuline tera . Lõiketöötlemise viisid masintöötlemisel : Lõikeliikumised Puidu lõikamine toimub töödeldava materjali ja lõikuri omavahelise liikumise tulemusena : Lõikeinstumendi liikumine mööda oma liikumise trajektoori ehk pealiikumine
saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 53. Treitera esinurk Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. -teravusnurk, -taganurk, - + 54. Elektrokeemiline töötlus Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse metall elektrokeemilisel teel. Elektrolüüsi ajal tooriku pinnal olevad konarused lahustuvad ja tekib sile, poleeritud pind. Tootlikkus ei sõltu töödeldava materjali kõvadusest. Võimalik on töödelda keerulise geomeetrilise kujuga pindu. Tööriist praktiliselt ei kulu. Ei ole võimalik töödelda teravaid nurki ja väikese raadiusega (0,3 mm) sisenurki
Kääridega lõikamisprotsess seisneb metalli tükeldamises ühe paari lõikenugade surve mõjul nende liikumise suunas. Mõlemad kääriterad muljuvad metalli pinda, seejärel aga tükeldavad selle lõikeprao moodustumise tõttu (joon. 107). Kääriterade teritusnurk on olenevalt metalli kõvadusest; pehmete metallide (vask, alumiinium) korral 650, keskmise kõvadusega metallide korral 700, kõvade metallide korral 800. Hõõrdumise vähendamiseks tehakse kääri lõikepindadele taganurk mille väärtus on 2...30. Puhta lõike saamiseks on vaja ülemiste ja alumiste kääriterade vaheline lõtk m õigesti valida (joon. 107).Väikese lõtku korral lõikepragu ei lange ühte lõikega ja lõikepind tuleb kare. Suure lõtku korral saadakse lõikepinnal suured kraadid. Kääriterade vaheline lõtk oleneb lõigatava metalli paksusest, kuid ei tohi ületada 0,5 mm. Käsikääridel on see lõtk tavaliselt 0,1...0,2 mm. Selleks, et lõikamiseks
summaarne lõikamise takistus. Vahetut laastu eraldamise protsessi nim lõikamiseks. Lahtilõigatud laastu liikumist tööorganil või tööorgani sees ning tema ees koos lõikamisega nim kaevamiseks, mille käigus toimivad tööorganile lisaks lõikamise takistusele veel mitmed teised takistused ja mida on hakatud nim summaarseks kaevamistakistuseks. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on a) lõiketera taganurk α, mida mõõdetakse tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel b) lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk c) lõiketera esinurk γ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel d) lõiketera lõikenurk δ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel. 6. Ettevalmistustööde masinate otstarve ja liigitus. ettevalmistustööde masinad on esimesed
3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad 4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on (vt joon 3.2): lõiketera taganurk, mida mõõdetakse lõiketera tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel; 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ?
Väiksem metallikulu, toote paremad meh omadused, puudub vajadus kraadi äralõikeoperatsiooni järele. Võimalik stantsida ka väheplastseid metallisulameid. 15. Valandi gaasikoosluse põhjused? Võivad tekkida gaasitühikud. 16. Hallmalmi survetöötlemine? Ei saa surevtöödelda, pole piisavalt plastne 17. kuumpragu Külmpargu 18. Poolautomaatne MAG keevitus? Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus) 19. Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel 20. Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest 21. Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu. Saamisviisid: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soolalahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 22. Rotatsioonvormimine e koolutamine? Saadakse tasapinnalisest toorikust
13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob. 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on: taganurk ( ) 10- 12° teritusnurk ( ) 25- 40° esinurk ( ) 45- 55° Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel. Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s, kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s. Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm. Siluval treimisel on see orienteeruvalt 0,25-1 mm
optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja hoidma ketiviili saeteega täisnurga all asuvast mõttelisest joonest (joonisel 2.2.1 on see mõtteline joon tähistatud tähega y). Kui teritaja hoiab viili nõutud nurga all, kujuneb külgtera lõikenurgaks 60º (90º miinus eesnurk 30º) ja teritusnurgaks 58º (lõikenurk 60º miinus taganurk 2º). Põhjatera nurkade suurused erinevad külgtera nurkade suurustest. Kaasaja Lääne saekettide höövelhamba põhjatera taganurga suurus on 7º. Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º. Meil enimkasutatavate Lääne mootorsaagidega töötades on saetee laius 8 mm. 6. Puude langetamise olemus. Puude langetamiseks nimetatakse kasvava puu tüve läbilõikamist maapinna lähedalt,
annaabi.ee 
