tähekuju ja tähesuurust Kui tekst ei mahu ühele slaidile ära, siis tee mitu slaidi (nt 6.1 paljunemine, 6.2 arenemine jne) Kui lisad linke videolõikudele, siis pead enne ettekannet proovima, kas need töötavad Salvesta ettekanne soovituslikult .ppt failina (võib ka lisaks veel .pdf failina) Natukene vähemoluline, kuid siiski oluline Slaidid peavad olema kergelt loetavad ei soovita tumedal taustal heledat kirja Kirjasuurus peab olema lugeja jaoks nähtav Joonistel on allkirjad, tabelitel pealkirjad Igasugustesse eriefektidesse tuleks suhtuda mõistlikult (mitte üle pingutada) jne Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata 2. Iseloomulikud tunnused Siin kirjeldad looma peamisi ja huvitavaid tunnuseid 3. Levik ja arvukus Siia pane võimalusel kaart, kus on näidatud looma levikualad 4. Elupaik ja viis Siia kirjutad, milliseid elupaikau loom peamiselt eelistab 5.Toitumine Millest toitub? Kuidas toitub? Kas vastsed toituvad teistmoodi? 6. Paljunemine
tagajärjed hinnata punktides ja siis kokku arvestada. Punktitabeli koostamisel lähtutakse põhimõttest, et võrdse tasemega tagajärjed erinevatel aladel saaksid ühepalju punkte. Raske on leida kriteeriumi, mille põhjal võiks tagajärgi eksimatult võrdseks lugeda. Esimestel, 1912. ja 1920. aastal Rootslaste poolt koostatud ja rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt kehtestatud tabelitel olid aluseks olümpiarekordid. Sellal kehtiv olümpiarekord andis 1000, nõrgem või parem tulemus andis vastavalt kas siis vähem või rohkem punkte. Esijalgu kasutati lineaarseid seoseid, hinnates tagajärge paranemist mõõtühiku võrra alati ühesuguselt, arvestamata saavutuse taset. Järgmistes tabelites, mis kehtestati 1934., 1950. ja 1960. aastal, lähtuti maailma edetabelite statistilesest töötlusest ja võeti kasutusele niinimetatud progressiivne hindamissüsteem
· Formaat A4 · Kiri Times New Roman · Kirja suurus 12pt · Reavahe 1,5 · Teksti servad mõlemalt poolt joondatud 2,5 cm ülalt ja alt 2 cm paremalt Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. 3-4 cm vasakult · Pärast pealkirja algab ainult esimene lõik taandreaga · Lõikude vahel tühi reavahe · Lk. nr. all keskel või paremal (v.a. tiitelleht) · Tabelitel on läbi töö nummerdatud pealkirjad (Tabel 1. Autori poolt antud nimi) Näide: Tabel 1. RVG lõpetajate teejätk 2010 2006 kõrgkoolis 31 23 rakenduskõrgkoolis 6 10 kutsekoolis 6 14 tööl Eestis 14 4 tööl välismaal 1 2 õppimas välismaal 1 0 sõjaväes 2 2 kodus 2 1
maatselt kõigil järgmistel sama astme pealkirjadel sama tuleks. Sisukord - Sisukorras näidatakse pealkirju kuni kolmanda astmeni. - Sisukorras on iga järgneva madalama astme pealkiri taandega (vt käesoleva doku- mendi sisukorda) - Ära unusta tööd lõpetades sisukorda tervikuna ja/või lehekülgi uuendada. 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal 2.3.1 Joonised ja tabelid Joonistel on reeglina allkirjad ja tabelitel pealkirjad. Joonised ja tabelid nummerdatakse, numeratsioon (tabelitel oma, muul graafilisel materjalil oma) on kogu teksti läbiv. - Mahukama töö ja rohke illustreeriva materjali puhul võib numeratsioon lähtuda ka peatükkidest, st I peatükis on joonised 1.1, 1.2 jne. Joonistele ja tabelitele tuleb tekstis viidata. Joonis/tabel asetatakse, sõltuvalt suurusest, kas teksti järele, kus sellele esmakordselt viidati, või siis järgmisele lehele.
värvuse järgi ja muude tunnuste järgi (sarvilised, närilised, puudel ronijad jne.). (15 min.) Edasi hakkame mängima mängu, kus saan kontrollida kas lastel on ikka metsloomad selged. Selleks kasutan mängu ,, Maailma loomad" pilte ja tabeleid. Muidu selles mängus on must- valged tabelid must-valgete looma piltidega. Eraldi on ka kõik täpselt samasugused värvilised pildid, mis tabeliski. Ja mäng seisnebki selles et värviliste piltide hulgast on vaja otsida tabelitel olevaid pilte ja sinna peale laduda. Aga mina annan lastele ülesande otsida piltide hulgast ainult metsloomade pildid. Selleks jagan lapsed nelja gruppi. Annan igale grupile kaks tabelit ja vastava koguse pilte. Igal grupil on täpselt ühesugused tabelid ja pildid. Hiljem kõik koos kontrollime kas leidsime ikka kõik metsloomad ülesse. (10 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt kasutab värve ja pintslit. Trükib pintsliga sügislehti
Kukruse pargi valitsejaks on Ida- Virumaa Keskkonnateenistus. Kaitset korraldab LKK Ida-Viru regioon. 3. Puistud Kukruse mõisa pargis on fikseeritud 1335 numbrilist üksikpuud ja 18 loodusliku uuenduse läbi tekkinud eraldist. Loodusliku uuenduse läbi tekkinud puud ei ole nummerdatud, kuid on eraldi kirjeldatud puistu inventeerimise tabelites. Samuti ei ole pargis laialdaselt levinud põõsastele antud numbreid. Kõik nummerdatud puud on kantud inventeerimisplaanile. Sellel plaanil ja tabelitel põhineb otsus teha raieid pargi korrastamiseks. Põlispuudeks on pargis loetud puid, mille rinnasdiameeter on vähemalt 60 cm või suurem. Mõisapargis on 279 puud 1335 -st ehk kokku 22,3% pargipuudest selle jaotuse alusel suuremõõtmelised põlispuud. Kukruse mõisa park on käesoleval ajal suhteliselt liigivaene (5 liiki okaspuid, 21 liiki lehtpuid). Domineerivad puuliigid on harilik vaher (22,9%), harilik tamm (22,4) ning lehis (21,9%).
Sel juhul taanet lõigu alguses ei ole. Lõigu pikkus peaks olema vähemalt neli tekstirida. Ühe- ja kaherealised lõigud ei ole soovitatavad. Teksti paigutatakse joonised, skeemid, tabelid, pildid, fotod jms juhul, kui neil on teksti seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata. Teksti paigutatavad joonised, skeemid jm tuleb eraldi numereerida (nt Tabel 1). Joonistel ja tabelitel peab olema pealkiri ja all viide allikate kohta (kui ei ole oma koostatud tabel või joonis). Tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal on soovitav paigutada töö lisadesse. Järgmisena on esitatud nii tabeli- kui ka joonisenäidis. Tabel 5. Kooliraamatukogud, 1995/96, 2000/01, 2002/032004/05 1995/96 2000/01 2002/03 2003/04 2004/05 Raamatukogud 549 516 523 512 474
Tekst peab olema täisjoonduses; Kõik töö leheküljed peavad olema nummerdatud (ühtses stiilis ja tavaliselt alla keskele); Töö tiitellehel lehekülje numbrit ei ole; Töö põhiosa pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega rasvases kirjas; Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata, pealkirja lõppu ei panda punkti; Kui töös on kasutatud palju jooniseid, skeeme, mis paiknevad lisades, siis tekstis tuleb neile viidata; Tabelitel peavad olema pealkirjad, joonistele allakirjad; 18 Tabelid ja joonised nummerdatakse. SISSEJUHATUS Teema valiku põhjendus; Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine; Ülevaade peamistest allikatest; Ülevaade töö alaosadeks jaotamine põhimõtetest; Heaks tooniks on kõigi töö valimisele kaasa aidanud isikute tänamibe
2.4. Lisad Materjalid, mis võivad huvi pakkuda ainult probleemiga põhjalikult tutvuda soovijatele ja mille puudumine töö sisust ei kahjusta selle terviklikkust (algandmed, tabelid, fotod, arvutiprogrammid, graafikud), esitatakse lisadena. Lisadesse paigutatakse ka suured ja mahukad tabelid ning joonised, mis tekstis esitatuna liialt tükeldaksid töö sisu. Lisad nummerdatakse (Lisa 1, Lisa 2 jne) ning varustatakse pealkirjadega (pealkirja nõuded on samad, mis tabelitel vt alapeatükk 2.1.4.1). Igale lisale tuleb töö põhiosas viidata. Lisad on paigaldatud neile viitamise järjekorras. Näide: Nimetatud meetodit kasutades saadud algandmed on esitatud lisas 1. Kui lisad on liialt mahukad (ületades koos töö muude osadega ettenähtud maksimaalmahtu) tuleb need paigutada digitaalsele andmekandjale ja lisada ümbrikuga töö tagumisele sisekaanele. 3. Viitamine, kirjanduse loend
pealkirja lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused. Näide: Märkused: r korrelatsioon; SKP sisemajanduse koguprodukt. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt teksti sees omaette reale viimata. Võrdsust ja võrratust väljendavad valemid ning võrrandid esitatakse omaette real paigutatuna soovitavalt selle keskele. Pikad valemid ja nende teisendused paigutatakse mitmele reale
pealkirja lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused. Näide: Märkused: r korrelatsioon; SKP sisemajanduse koguprodukt. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED 10 Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt teksti sees omaette reale viimata. Võrdsust ja võrratust väljendavad valemid ning võrrandid esitatakse omaette real paigutatuna soovitavalt selle keskele
19 MS Word tekstitoimeti Tabeli ruudujoonte kuvamine või peitmine Ruudujooned moodustavad lahtripiirid ja neid ei prindita. Vaikimisi on kõigil tabelitel must ½ ühekordne pidevääris, mis prinditakse. Selle äärise eemaldamisel jäävad ruudujooned alles, kuni need peidate. Klõpsake menüü Table käsku Hide Gridlines või Show Gridlines. Tabelilahtrite ühendamine üheks lahtriks Võite ühendada kaks või enam samal real või veerus asuvat lahtrit üheks lahtriks. Näiteks võite ühendada mitu lahtrit horisontaalselt, luues tabeli pealkirja, mis ulatub läbi mitme veeru. Valige lahtrid, mida soovite ühendada.
millest igaüks vastab reeglitele. Seda nimetatakse dekomponeerimiseks (kasutatakse operaatorit projektsioon). Väiksemad tabelid peavad rahuldama järgnevaid tingimusi: - Kadudeta ühendamine. Esialgse tabeli saab loodud tabelite põhjal täpselt taastada (st. protsess on pööratav). - Sõltuvuste säilitamine. Esialgsele tabelile seatud piirangud saab jõustada ka normaliseerimise tulemusel loodud tabelitel. 33 Tabelite väiksemateks osadeks jagamine võimaldab hiljem kasutada relatsioonilisi operaatoreid, et päringutes andmeid kokku ühendada (kasut. operaatorit join). Relatsioonilistes andmebaasides peavad andmestruktuurid olema viidud vähemalt esimesele normaalkujule, sest vastasel korral pole andmeid võimalik organiseerida tabelite vormis. Kui tabel on normaalkujul N, siis on ta ka normaalkujudel N-1, N-2 jne
vastama. Päringu abil: · valitakse vajalikud väljad ja nende järjestus väljundtabelis · valitakse antud tingimustele vastavad kirjed · sorteeritakse kirjed · ühendatakse mitme tabeli väljad ühte väljundtabelisse · arvutatakse summad, keskmised jm · koostatakse aruanded ja koondtabelid, mis sisaldavad ainult valitud kirjeid · koostatakse diagrammid · loetakse eemal asuvast andmebaasist vajalikud andmed. Nagu tabelitel, on ka päringutel kaks vaadet: kujundusvaade ja andmetabelivaade. Kujundusvaates saab andmebaasisüsteemile Access öelda: · milliseid välju näha soovitakse · millistest tabelitest need pärinevad · kriteeriumid, mis peavad olema tõesed, et kirje päringu tulemusse ilmuks. Päring toimib järgnevalt: · päring ei säilita andmeid ta lihtsalt toob andmed tabelitest esile, et neid saaks vaadata
Sissejuhatus, eesmärgid 1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest. 2. Uurimistöö eesmärk ei saa olla mingi uurimismeetodi omandamine. Uurimismetoodika 1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega. 2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? 55 Graafikud, joonised, tabelid, lisad 1. Illustratsioonidel, tabelitel ja joonistel puuduvad kommentaarid. 2. Joonis ei ole iseseisvalt loetav. 3. Joonistel puuduvad allkirjad ja viited. 4. Joonis, diagramm jne ei täienda teksti. 5. Graafikud on vähe informatiivsed ja kohati isegi eksitavad. 6. Fotod on töös väga head, kuid on jäänud arusaamatuks, kas need on autori erakogust või mitte. 7. Kõik tabelid täiendavad, mitte ei dubleeri ega varja teksti. Tulemused, analüüs ja järeldused 1
loetakse iga erinev sünniaasta omaette plokiks. Tahtes sünniaastat ka ennast näha, tuleb ka see SELECT´i järele tulpade loetellu kirjutada. Grupeerimisfunktsioonide puhul tohibki vastusesse küsida väärtusi vaid nendest tulpadest, mille järgi grupeeritakse. Muidu tekiks ju segadus, sest kui tahaks võtta väljundisse ka pikkust, aga iga sünniaasta juurde võib kuuluda lapsi ja seega ka pikkusi mitu, siis ei tuleks vastus tabeli kujuline ning seetõttu ei sobiks relatsioonilise ehk tabelitel põhineva andmebaasi juurde. Kui aga sünniaasta järele grupeeritakse ja viimane ka ilusti näha on siis püsib kõik korras. Pigem tunduks imelik, kui näidataks küll loendamise tulemusi 1, 3 ja 3, aga poleks näha, millise aasta juurde milline arv käib. Sarnaselt nagu võib ridu kokku lugeda, saab ka teisi grupeerimisfunktsioone kasutada. Siin leitakse iga sünniaasta kohta sealsete laste keskmine pikkus.
13.1. Määratlege selgelt iga lingi siht. 13.2. Pakkuge lehtedele ja saitidele semantilise teabe lisamiseks metaandmeid. 13.3. Pakkuge teavet saidi üldise kompositsiooni kohta (nt koostage saidi plaan või sisukord). 13.4. Kasutage navigeerimisvahendeid järjekindlalt. Kui Te kasutate tabeleid (prioriteetsusaste 2) Jah Ei Pole kohaldatav 5.3. Ärge kasutage kompositsioonis tabeleid, kui tabelitel ei ole lineariseeritult mõtet. Vastasel korral, s.t kui tabelid ei tundu mõttekad, pakkuge alternatiivset ekvivalenti (mis võib olla lineariseeritud variant). 5.4. Kui Te kasutate kompositsioonis tabeleid, ärge tehke struktuurseid märgistusi visuaalse vormindamise otstarbel. Kui Te kasutate freime (prioriteetsusaste 2) Jah Ei Pole kohaldatav 12.2
annaabi.ee 
