juunil 1991.a. Asub kirikumõisa pargis, kiriku lähedal. 3 KADRINA Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti sammast kolm päeva. Lõplikult ei suudetud seda siiski hävitada. Samba taastamisega hakkas tegelema Kadrina Muinsuskaitse Selts. Sammas taasavati 23.juunil 1990.a. Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas kujutab raudkividest laotud kaljut. Esi- ja tagakülg on kujundatud altariseinana. Samba tagaküljele on paigutatud I maailmasõjas langenute nimetahvlid ja tekstitahvlid. KANNASTIKU VIRU-JAAGUPI Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga. Töö organiseeriti koos teiste kohalike seltskonnategelastega
said isiklikult vabaks, kuid pidid maad hakkama rentima. 1856.a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Talupoja sõltuvus mõisast lõppes täielikult mõisamajanduse kokkuvarisemisega 20. sajandil. Leian, et see aspekt on mõjutanud Eesti ajalugu oluliselt, kuna talupoegade pärisorjuse kaotamisega hakkas tööstus kiiremini arenema ning tekkisid suured vabrikud tänu millele kiirenes ka majanduse areng. Tartu Ülikooli taasavati revolutsiooni mõjul. Vene tsaar Paul I kartis paaniliselt, et kui alamad käivad välismaal õppimas, levivad Prantsuse revolutsiooni ideed Venemaale. Ta keelas alamatel välismaal õppimise ning seetõttu taasavati 1802. aastal Tartu Ülikool. Arvan, et Tartu Ülikooli taasavamine oli oluline, kuna nii muutus kõrgharidus kättesaadavamaks ka vähemjõukamatele noormeestele, kuigi eestlaste arv ülikoolis jäi siiski väikseks.
...........9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena. Selle peahoone, Vana Anatoomikumi, tähetorni ja Toomemäele rajatud pargi kavandajaks oli Johann Wilhelm Krause (1757-1828), kes oli ka hea joonistaja. Linn hoonestati uute põhimõtete järele. Sirged tänavad, vaated, suured fassaadid, mis nummerdati 1809. aastast. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik
Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Arhitektid: Albert Caquot,Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju https://www.reisiguru.ee/lugu/149 Pildid: http://www.nrc.nl/wp-content/uploads/2014/01/ANP-25993028.jpg http://viajandonopacote.com.br/wp-content/uploads/2014/12/viajando_no_paco te_cristo_redentor_rio_de_janeiro.jpg TÄNAN KUULAMAST!
Loodi ja pandi tugev alus kutseharidusele Suurt tähelepanu põõrati eestikeelsele kõrgharidusele,ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Tartu ülikool 1920 aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ülikool id 1.detsembril 1919 taasavati tartu ülikool eestikeelse õppega. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika-ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Click to edit Master text styles Second level Third level ÄITAH Fourth level Fifth level Tänud kuulamast Kust info sain ? Lähiajalugu 1 osa ja google
taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank. Filme näidatakse aeg- ajalt kõrval asuvas kultuurimajas. Keila kino Saluut 1998. a kevadel. Sama hoone tänapäeval Kasutatud allikad: http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/enne-ja-nuud-keila-kino- saluut?id=65343502 http://www.wikiwand.com/et/Keila_ajalugu Raamat “Keila enne ja nüüd”
1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu lagunemine. 1989 Jaanuar 1989- võeti vastu keeleseadus. 24. veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17. märts 1991- Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit. 19- 21. august 1991- Riigipöördekatse Moskvas. 20 august 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus
1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool.
20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele. 4. aprill 2012 – peale põhjalikku renoveerimist taasavati legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22. Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel, siis on korruseid 60. (Teletornist järgi uuritud!). Lift sõidab alt-üles 49 sekundiga! Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise üheks olulisemaks sümboliks, kuna siin toimus rida olulisi sündmuseid, mis olid seotud 20. augustil 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6
Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919-1940) 1
Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. • 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks • 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842- kohaline kontserdisaal. • 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. KASUTATUD ALLIKAD • http://et.wikipedia.org • http://www.vanemuiseselts.ee
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda.
Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19
2. Mida muutis Aleksander I Venemaal? Tühistas Paul I reformid ning võttis Venemaa pealt tema Raudse Eesriide ning nüüd võis rahvas Venemaalt sisse ja välja rännata. Pehmendati tsensuuri ja anti luba asutada eratrükikodasid. Tühistati ka välismaalt raamatute sisseveo keeld. Viis läbi haridusreformi ning läbi aastate asutati Venemaale erinevaid ülikoole, hiljem ka gümnaasiume ning rahvakoole. 3. Kuidas mõjutas Aleksander I Eestit? Läbi oma haridusreformi, tänu millele taasavati 1802. aastal Tartu Ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides 1816. aastal Eestis Nikolai I 4. Kuidas valitses Nikolai I Venemaad? Täpselt nii, nagu dekabristid olid kartnud nagu hiiglaslikku sõjaväekasarmut. Nikolaid huvitas vaid kaks asja esiteks ja eelkõige see, kuidas Venemaal võim võimalikult kindlalt enda kätte haarata ning teiseks see, kuidas Venemaa territooriumi laiendada ning maid juurde vallutada. 5. Miks teda kritiseeriti?
· "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Isiklikku Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.
aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga karistasid. Seda konflikti kutsutakse Mahtra sõjaks. 1863. aastal kehtestatud uus passiseadus lubas talupoegi vabalt ringi liikuda. See vallandas suure väljarändamise Eesti- ja Liivimaalt. Jõukamaid eestlasi, kes häbenesid olla eestlased ja püüdsid end samastada baltisakslasega, hakati nimetama kadakasakslasteks. Tartuülikool taasavati 1802. aastal. Ülikoolil oli jätkuvalt 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Greorg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor. Wilhelm Struwe astronoom. Moritz Hermann Jacobi füüsik. Karl Ernst von Baer embrüoloogia rajaja. Estofiilid olid eestihuvilised isikud, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust ja asutasid mitmeid seltse.
1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. 1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater).. Oopereid on lavastanud Hanno Kompus, Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer Metsosopran Külalissolistid Helen Lokuta
Bulliga. Esimeses raamtus on Pelle kodukass, kelle omanikeks on Olle ja Brigitta, kuid kui Pelle suuremaks kasvab, siis hakkab ta elama koos Maja Gräddnosiga Pellel pole saba, kuna suur rott hammustas ta saba ära, kui Pelle oli ainult paari päeva vanune. Pelle sündis maal, kuid üks perekond Uppsalast adopteeris ta. Mõned kassid kiusavad Pellet, kuna tal pole saba. 4 PELLE MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak ehitati ja taasavati 2014. aastal, Inglise pargis. Mänguväljaku teemaks oli ‘’Pelle Maailm’’ Pelle mänguväljakul saavad lapsed mägida raamatust tuntud Pelle keldris, pööningul ning Måns’i kuuris. Lisaks seal on kiike, karuselle, ning palju teisi atraktsioone. KASUTATUD MATERJAL http://www.destinationuppsala.se/en/ 5 https://www.google.ee/search? q=UPPSALA&es_sm=93&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=is
Vaimuelu Eneli Järve Merili Post 11a Tartu ülikool 1796. a Keiser Paul I sulges riigipiirid, keelati ka Vene alamate õppimine 1802. a Tartu ülikool taasavati Tartu ülikoolis 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond 1850. a filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskond Õppetöö saksa ja ladina keeles Koolile ehitati peahoone, Toomemäle tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann
sai õiguse kaevata mõisniku peale sillakohtusse Need määrused tähendasid talurahva vahanemise algust ning talurahvaküsimuses vene riigivõimu ja Balti aadli rivaliteedi algust Liivimaa maapäev otsustas 1765 rahavada talurahva kihekonnakoolid ja uue koolitüübina suuremates mõisades mõisakoolid ehk külakoolid Külakoolid hakkasid vähehaaval tekkima ka Eestimaal Tartu ülikooli taasavamine 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikoolrüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool . Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks
keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid.
vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eestikeelne kirjasõna-valitseja ilmalik kirjandus-levitajaks kalender. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtsekirjakeele võiduleppääsu.
Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19
nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast.
aastal ehitati kolm uut saali, mis ühendasid omavahel Tretjakovi galerii peahooneid Nikola kirikuga. See on taganud järjepideva näituse korralduse. Muuseum hakkas arendama uue kontseptsiooniga näitust -- , . 1941 17 . 17 1945 . Teise maailmasõja esimestest päevadest algas näituse demontaaz, nagu ka teistest Moskva muuseumites. 1941.a suvel alustas teed rong 17 vaguni täie kollektsioonidega Novosibirskisse . Alles 17.mail 1945.aastal taasavati Tretjakovi Galerii Moskvas. K P 1986 1995 . . 1986-1995.a oli Tretjakovi Galerii suletud külalistele kapitaalremondi tõttu. - - , . -- . Tretjakovi galerii osaks on ka püha Nikolai kirik, mis on näide unikaalsest seosest muuseumi ja töötava kiriku vahel. Muuseumi kompleksi Lavrushinsky tänava nurgal kuulub ka Inseneri kompleks- hoone ajutisteks näitusteks. ( ) : - .., - . . , - .., - ...
aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas
Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja
sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja kreiskool(maakonnas e kreisis), lätlased. gümnaasium, ülikool; aadlikele lütseumid. Balti mõisnikud mõistsid, et senine Sõjaväereform: Ukrainas talupoegade olukord on neile sõjaväeasundused(väeteenistus+põllu- kahjulik.
Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik, 1919 Eestikeelne Tartu Ülikool taasavati · 6) EESTI II MAAILMASÕJA AJAL · (MRP, baaside leping, umsiedlung) MRP-23.august 1939.a ( vene, saksa) selle salajase protokolliga jagati omavahel ära ida-euroopa:vene huvisfääri läksid ida-poola, Soome , eesti, läti, bessaraabia. Saksamaale läksid ülejäänud Poola alad ja Leedu.Lõpuks sai Venemaa ka Leedu. Baaside leping-1939. a 28.sept, vene viis väed eestisse, kaotasime suveräänsuse.olulisim sündmus baaside ajal oli baltisakslaste lahkumine.
VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile.
See oli Gaudi esimene suurem projekt. See lisati 2005. aastal ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2007. aastal teatas üks Barcelona kinnisvarafirma, et nad on saanud õiguse müüa Casa Vicens'i. Hinnaks on 30 miljonit eurot. Paulu Güell (1885-1889) on Barcelonas asuv palee. Ka see ehitis on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2004. aastal suleti Paulu Güll külastajatele, kuna seda hakati renoveerima. 1. veebruaril 2008. aastal osaliselt taasavati Paulu Güll külastajatele. Seda maja on kasutatud ka filmis "The Passenger" Colònia Güell'i kirik (1898-1916) on üks Antonio Gaudi lõpetemata töödest. Algselt oli see mõeldud inimestele, kes elasid tööstuslikus äärelinnas Barcelona lähedal, jumalateenistuste pidamiseks. 2000. aastal parandas üks kohalik arhitekt Colònia Güell'i kiriku lagunenud krüpdi. Seevõttisagaehitiseltäratemalõppetamataloomuse. CasaCalvet(1899-1904) CasaBatlló(1905-1907)
odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise. Seda ei suletud küll otseselt enelaste poolt, kuid kool sulges oma uksed sõjategevuse tõttu 1710. aastal kui Vene väed võtsid üle Pärnu linna ja ülikool taasavati alles 1802. aastal. Me ei saa olla päris kindlad selles, kui palju oleks muutnud see kui kool oleks järjepidevalt kõik need aastad edasi tegutsenud, kuid võime arvata, et ehk oleks rohkem Eesti soost noormehi sinna õppima läinud ja sealt saadud teadmisi kasutanud oma rahva hüvanguks. Üldjoontes võib lõpetuseks väita, et Vene võim tõi eestlaste haridusellu positiivset kaalukalt rohkem kui negatiivset. Just sel perioodil kinnitati koolikohustus, tõlgiti põhjaeesti keelde nii
pärast oma isa - Karl XI surma. · Gustav II Adolf- lõi Talinnase esimese gümnaasiumi ja oli üks Tartu Ülikooli asutajatest. · Peeter I- oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser 31. jaanuarist 1721 kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. · Aleksander I- Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 18161819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool. · B. G Forselius- forseliuse seminar, kirikuõpetaja perest, hukkus 1688 · Anton Thor Helle- tõliks Eesti keelde esimese eesti piibli. · Abraham Lincoln- oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist. · Washigton- Ameerika esimene president, Iseseisvusdeklaratsioon.
punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda. Mälestusmärgi kolmas avamine toimus taasiseseisvunud Eestis võisupühal 1990.aasta. Ausamba asukohaks valiti Treieli mäe nõlv Tallinna-Tartu maantee ääres, sest samba algne asukoht jäi teeõgvenduste alla. Muudeti ka mälestusmärgi materjali ja välisilmet.
1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud LääneEuroopas õppida Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu,arsti,õigusja filosoofiateaduskond Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, ülikool sai peahoone, tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku
rahvuspargile. Kuju on koos pjedestaaliga 39,6 meetrit kõrge ja 635 kilogrammi raske ning on merepinnast umbes 700. m kõrgusel. Kuju kavandas kohalik insener Heitor da Silva Costa, kuid valmistas Poola-prantsuse skulptor Paul Landowski. Ehitamine võttis aega 9 aastat 1922 kuni 1931 ning kuju avati 12 oktoobril aastal 1931. Aastal 2008 tabas monumenti pikselöök tehes kahju sõrmedele, peale ja kulmudele. Kuju renoveeriti ning taasavati aastal 2010. 82 aastat Rio de Janeirol silma peal hoidnud Lunastaja Kristuse kuju on Brasiilia kristluse sümboliks ja rahusümboliks ning on ka üks seitsmest uuest maailma imest. Kuju:http://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju http://et.advisor.travel/poi/12462 Pilt:https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcS8jZ3Z5i8W8VLdTBx7c275Nsd_Ymm1TYKBDq8lo7m-DLJTOJyV 2.1 Iguazu joad
XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi
linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane. Puidu, -paberi, -keemia -ja laevatööstus. Kreenholm- Narva puuvilla manufaktuur. Tänu raudteedele hakkas arenema kaubandus, raudtee äärde tekkisid asulad ja jaamad. 13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees järjepideva ajakirjanduse algus. Talurahval tekkis rohkem vabaaega ning hakati looma seltse. 19. sajandil taasavati Tartu Ülikool. Struve- füüsik ja astronoom, kes esmakordselt mõõtis tähtede kaugust. Baer- embrüoloogia rajaja. 19. sajandil suurenes raamatute kirjutamine jms tänu seltsidele. J. Voldemar Jannsen on eesti kirjakeele rajaja, kes andis välja ajalehe. Toimus Eest esimene laulupidu, mis muutis rahva ühtsemaks. 14. Rahvuslik ärkamisaeg mõistena. Mis lõi pinnase Rahvuslikuks ärkamiseks? 19. sajandil aset leidnud valgustusajastu
Kui keegi tollases ühiskonnas keegi üldse olla tahtis, eeldas see seda, et sa olid haritud, sa oskasid saksa keelt ja sul oli staatus. Talupojast tavaliselt ikkagi aadliku ei saanud. Kogu Eesti kultuuri mõjutas suuresti Saksa kultuur, sest mõisnikud ja tähtsad inimesed olid saksa juurtega. Need olid inimesed kelle käes oli võim ja kes valitsesid eesti talupoegi. Baltisakslastel oli võimalus omandad kõrgharidust Tartu ülikoolis kuni 18. sajandi alguseni. Hiljem, 1802. aastal, see küll taasavati. Haridus ei olnud talupojale niivõrd kättesaadav kui ta oli baltisakslasele, sest see eeldas, et sul oli raha. Haridust seostati 18. sajandil peamiselt usuga. Luteri usu suundumus, pietism, tõi Eestisse kaasa hernhuutluse. Tänu vennastekoguduse tegutsemisele oskas üha rohkem ja rohkem talupoegi lugeda ja kirjutada. Tõsi, eestlaste ajalugu ei ole olnud kõige helgem ega parem, kuid sellest hoolimata oleme me püsinud jalgadel. Ajad olid rasked, kuid aja möödudes
1910. aastal Davosis tuberkuloosi, kui Konstantin Päts kandis 9- kuulist vanglakaristust Krestõ vanglas Peterburis (aastatel 1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. Mälestuste jäädvustamine 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. Tema järgi on nimetatud Tallinna retrotramm Konstantin Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
magasivilja müügist, trahvidest, maksudest, kulutas koolidele, vaeste hoolekandele jne. Vallad andsid isevalitsemise kogemuse (eeldus oma riigi tekele). 1874 sõjaväereform (hakkas ka Eesti aladel kehtima). Kõigist seisustest mehed muutusid sõjaväekohuslasteks alates 21. eluaastast (liisu tõmbamisel valiti u 25-30% osales sellest vanusest). Tegevteenistus kestis 6 aastat (kui olid saanud kõrgharidust siis sõjaväeteenistuse aeg 6-le kuule). Kultuur 19. Sajandi 1. poolel. 1802 ülikool taasavati keisri korraldusel. Parrot sai väga hästi läbi Aleksander 1. Ülikool sai laialdase autonoomia (rektori suhete tõttu). Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid).
Aga see ei ole ilmselt sellepärast, et vanalinn on nii ilus. Seal sa võid tutvuda veel Eesti kultuuriga või jalutada sõpradega ja vaadata vanalinna vaatamisvärsusi. Praegu ma tahan jutustada sellistest kohtadest, kus mulle kõige rohkem meeldis. Esimene koht, mis mulle meeldis on Katariina Käik. Vene ja Müürivahe tänavat ühendab Katariina käik, kus käigu põhjaosas saab näha Katariina kiriku säilinud osi. Ma tean, et Käik taastati ja taasavati 1995. aastal. Veel on seal käsitöökoda, kus iga sisseastuja võib näha, kuidas käsitöömeistrid oma igapäevatööd teevad. Teine koht on Raeapteek. Ma tean, et Raeapteek on Euroopa üks vanemaid tänaseni samades ruumides töötavaid apteeke. Lisaks kaasaegsetele ravimitele on müügil kuulus Klarett, martsipan, tinktuurid, salvid ja õlid, ürditeed ja palju muud. Järgmise koht on Raekoja Plats. Raekoja ees asuv plats on Tallinna vanalinna süda. Platsil on ajaloo
kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama
käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis suur osa Eesti kirikutest ja koolimajadest, mis olid tähtsateks hariduskeskusteks, seega pärast sõda paranesid olud aeglaselt ja rahva haridus peatus pikaks ajaks. Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest. Need üksikud eestlased, kes oleksid võimaldanud endale ülikooliharidust, ei saanud seda, sest ülikool puudus, kuid samas baltisakslased omandasid endale Lääne-Euroopas parema hariduse ja paljud neist tulid Baltikumi tööle tagasi, kus valitses suur puudus intelligentsetest pastoritest, juristidest, koduõpetajatest, ning see omakorda parandas Eesti- ja
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas eestlaste kui rahvuse mõiste
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid:
alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad.
Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa). 3 Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!".
Ära iial mind minema aja, Minu viimaseks laevaks jää. Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Abielu Juhan Smuul oli abielus; tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. !!! Tal ei olnud järeltulijaid. >>>Debora Vaarandi
annaabi.ee 
