.............................................................. 7 3.2 Toiduainetööstus............................................................................................................... 7 3.3 Meditsiinitööstus...............................................................................................................7 3.4 Elektroonikatööstus...........................................................................................................8 3.5 Tekstiili- ja rõivatööstus....................................................................................................8 3.6 Keemiatööstus...................................................................................................................8 4. Teenused................................................................................................................................. 9 4.1 Transport.....................................................................................................
Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-vanuseline koosseis 16 Energeetika 17 Energia tootmine 18 Põllumajandus 19 Majanduslikud eeldused 20 Põllumajanduse spetsialiseerumine 21 Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark)
fonde puudutava osas. Ametühingutesse kuulumise tase Prantsusmaal on madal, vaid ~ 8%, kuid tänu seaduses ette nähtud töötajate esindamise süsteemile on sotsiaalne dialoog tugev ning ühtegi seadusemuudatust ei võeta vastu sotsiaalsete partneritega konsulteerimata. Streikimine, nii tööandja kui valitsuse vastu, on levinud ametühingute nõudmiste läbi surumise viis. Tähtsamad tööstusharud · autotööstus · elektroonikatööstus 10 · masinatööstus · metallurgia · keemiatööstus · plastmassitööstus · farmaatsiatööstus 11 12 13 Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Praegune Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud
Jaapan tarbib ühe elaniku kohta energiahulga, mis on võrdne 4,13 tonni naftaga (USA-s 8,35, Saksamaal 4,13), naftat ennast kulub ühe elaniku kohta 2,09 tonni (USA-s 3,22 ja Saksamaal 1,60 t). Suurimad energeetikafirmad Jaapanis on Tokyo Electric Power (suuruselt 3. ettevõte; 2002. aasta käive 365 mlrd jeeni), Kansai Electric Power (8. ettevõte; 234 mlrd jeeni) ja Chubu Electric Power (10. ettevõte; 234 mlrd jeeni). Metallurgia Metallitööstus ja masinaehitus 2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini. Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud numeerilise kontrolli masinaehitusseadmete tootmise osakaalu, mis töötavad arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt
Hispaania on üheks EL riigiks, kus USA finantskriisist alguse saanud majanduskriis kõige tugevamalt tunda annab. Ehitus- ja kinnisvarasektor oli kuni kriisini majanduskasvu ,,mootoriks", kuna inimeste sissevool riiki aina suurenes ning nõudlus kinnisvara järgi kasvas. Paraku mindi sellega liiale ning seepärast ongi terve Hispaania Päikeserannik (Costa del Sol) täis tühje kasutamata kinnisvarahooneid. Lisaks ehitussektorile on kõvasti kannatanud ka autotööstus, kus müüginumbrid on vähenenud kuni 50%. Valitsuse liiga hilise reageerimise tõttu süvenes majanduskriis aastatel 2008-2010 veelgi. Analüütikute väitel on Hispaania majandus sügavast langusest välja tulnud, kuid ei toimi siiski veel efektiivselt. Finantsturud püsivad ikka nõrgana ning ei funktsioneeri täielikult.. Samuti puudub ka sujuv krediidivool majandusse. Sellele vaatamata on näha 2010.a. jooksul paranemise märke. Näiteks pärast kuut kvartalit
....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
