eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF- tähed on väga kuumad nende pinnatemperatuur on 25 000 K-nist kuni 50 000 K-nini. Enamustel tähtedest on spektril olemas neelavad ribad, mis on tekkinud üleliigset energiat neelavatest ainetest, mis neelavad energiat vaid kindlatel sagedustel
Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk. Ruum kaardub niivõrd tugevalt, et teatud raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse, mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele tasemele, nimetatakse eruptiivseteks muutlikeks tähtedeks. Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust välja ja püüdes tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima. Pulseerivad tähed jaotatakse kaheks: miriidid (pikk pulseerimisperiood, aga heleduse muutus suhteliselt suur) ja kääbustsefeiidid (pulseerimisperiood kiire, heleduse muutus väike).
Mis on meteoor ? Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all Vaatlemine Millal vaadelda ?
Elektromagnetlainete sagedusvahemik: punane Punane on kõige pikema lainepikkusega valgus, mis on nähtav inimsilmale. Samuti on ta peamine värv valguses. Tema lainepikkus on u 620-760 nm. Loodus: Kuna me punast värvi valgust näeme, siis järelikult ta läbib atmosfääri. Kui valgus jõuab Maa atmosfääri ning pinnale, siis valguskiired peegeldub maapinnalt, veelt, kividelt jt objektidelt. Atmosfääri läbimist takistavad osoonikiht, pilved. Astronoomias tõlgendatakse spektriklassi tähti ,,punasteks tähtedeks". Marssi nimetatakse punaseks planeediks täna raudoksiidi tõttu tekkivale punakale pinnale. Astronoomiliseed objektib, mis liiguvad jälgijast eemale näivad punase nihkena. Jupiteri pind näitab ,,Suurt punast laiku" planeedi ekvaatorist lõuna pool, mida arvatakse olevat tormiks. Oksüdeerunud veri paistab punasena tänu oksüdeerunud hemoglobiinile. (http://en.wikipedia.org/wiki/Red#In_nature ) Läbi ajaloo on punast värvi saadud põhiliselt oo...
Tänapäeval kuulub vene tähestikku 33 tähte: А, Б, В, Г, Д, Е, Ё, Ж, З, И, Й, К, Л, М, Н, О, П, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Щ, Ъ, Ы, Ь, Э, Ю, Я. Soome tähestik Soome tähestikus on 28 (+ 3) tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö. Kolme tähte "Š", "W" and "Ž" ei peeta iseseisvateks tähtedeks ja nende tähtedega algavad sõnad järjestatakse vastavalt "S", "V" ja "Z" alla. Tähte "Å" kasutatakse vaid rootsi nimede kirjutamiseks. 1 Tähti "C", "Q" ja "X" kasutatakse vaid võõrnimedes. Tähti "B", "F" ja "G" kasutatakse võõrhäälikute märkimiseks. Hiina tähestik A 诶 ēi
langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa.
Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti. Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud
ABCD f=A'B'C'D'+A'B'CD'+AB'CD'+A'BCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC'D+ABC'D+A'B'CD +A'BCD+ABCD g=A'BC'D'+ABC'D'+A'B'CD'+AB'CD'A'BCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC'D+ABC'D+ AB'CD+A'BCD+ABCD Kui lõpuks kõik valemid olemas, oleks lihtsam need lihtsustada Electronics Workbenchis ja sellise aparaadiga nagu on seda Logic Converter. Selles Logic Converteris kõigepealt teeme tähed numbriteks 1 ja 0 ja seejärel alles lihtsustame nad tagasi numbriteks, kuna lihtsustamine käib numbritest tähtedeks. Lihtsustatud valemid saime: a=A'C'+A'D+B'C'D+ACD'+BD'+BC b=ABD'+A'C'+B'C'+AB'D c=B'C'+AB'+AC'+C'D+CD' d=A'C'D'+A'BC+B'D+AB'C+ABC' e=A'C'+A'B+BD+CD f=A'B'+A'C+B'CD'+C'D+BD g=A'B'CD'+AD+BC'+C'D+AD Nüüd kui kõik selline töö tehtud, tuleb hakata tegeme dekoodrit ennast Electronic Workbenchis. Kõigepealt tuleb valmis ehitada lülitus, mis minul näeb välja selline: Seejärel tuleb hakata tegema valemite järgi a-g'si. a: b: c: d: e: f: g:
Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema massiga tähtedes ei toimu tuumareaktsiooni ning seega nad ei kiirga valgust, kuid soojust küll. Sellisteks tähtedeks on pruunid kääbused. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles tekib uusi tähti ning neid on võimalik hästi vaadelda. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate,
Luunja Keskkool Eve Tuvi 12 klass Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt pärinev taevakeha Koosneb: jääst tahkest süsinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised kome...
Põhjamurret meänkieli räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Keelesugulus uurali keeled, soomeugri keeled, soome-saami keeled, läänemeresoome keeled, soome keel. Soome tähestik põhineb ladina tähestikul ja selle saksa ning rootsi täiendustel. Soome tähestikus on 28 (+ 3) tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (S), T, U, V (W), X, Y, Z (Z), Å, Ä, Ö. Kolme tähte "S", "W" and "Z" ei peeta iseseisvateks tähtedeks ja nende tähtedega algavad sõnad järjestatakse vastavalt "S", "V" ja "Z" alla. Tähte "Å" kasutatakse vaid rootsi nimede kirjutamiseks. Tähti "C", "Q" ja "X" kasutatakse vaid võõrnimedes. Tähti "B", "F" ja "G" kasutatakse võõrhäälikute märkimiseks. Kasutatud materjalid: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 10 R HIGH SCHOOL MUSICAL Retsensioon Paide 2010 9. aprillil 2010. aastal, algusega kell 19.00 toimus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis Walt Disney High School Musical ehk Keskkoolimuusikal. Noortemuusikal põhineb Emmyga pärjatud samanimelisel telefilmil. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et ...
edenesid esmalt jõudsamalt meie lähimate naabergalaktikate, kui meie oma tähesüsteemi puhul. Juba 1916. aastal märkas Sears, et paljude korrapärase kujuga taevaste udulaikude, mis hiljem osutusid Linnuteega sarnasteks tähesüsteemideks, välisosad on märgatavalt sinisema varjundiga, kui keskosad, mis tundusid punakad. 1923. aastal õnnestus Edwin P. Hubblel, kasutades Mount Wilsoni observatooriumi 2.5 meetrise peegliga teleskoopi, lahutada kahe sellise udu (M31 ja M33) välisosad tähtedeks, mis osutusid sarnasteks meie Galaktikas Päikese ümbruses leiduvate heledaimate tähtedega. Andromeeda udu (M31) tsentraalosa õnnestus tähtedeks lahutada aga alles 1944. aastal, mil Walter Baade leidis, et need piirkonnad koosnevad välisosadele iseloomulikest sinistest hiidudest nõrgematest punastest tähtedest. Toetudes oma avastusele, võttis Baade kasutusele tähepopulatsioonide mõiste, nimetades esimeseks
Tähed kui ka galaktikad saavad kujuneda ainult, gaasipilvest gravitatsiooni jõu toimel. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga. Galaktikad on väga keerulise ehitusega. Esimesed galaktikad tekkisid, kui Universum oli alla ühe miljardi aasta vana. Esialgu tekkinud süsteemid. Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega.Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte, tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki. http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4509 http://opik.obs.ee/osa4/ptk06/tekst.html http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%208%20-%20Galaktikate%20teke%20ja %20evolutsioon.pdf http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-spiralgal
Neid nimetatakse Magelhesi Pilvedeks. Esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi veedeldavaid udukogusid. 1771. a. Koostas C. Messier esimese udukogude kataloogi. Seda täiendasid omalt poolt perekond Herscherid. Kokkuvõttes oli nende poolt aastaks 1864 kataloogidesse kantud 5079 objekti. Ühtki neist ei õnnestunud tol ajal tähtedeks lahutada. Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutuselevõtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-spektriklassi tähtede spektritega. Asjaoludega, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega. Möödunud sajandi lõpuks jõudsid astronoomid üsna üksmeelsele veendumusele, et tegemist on kaugete tähesüsteemidega
arvutamine kasutades taevakaarti. 1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja, Kaljukits jne). Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased. Tähtede värvus on tingitud nende pinnatemperatuurist. Mida soojem, seda valgem. 3. Tähesuurus iseloomustab täheöt Maale jõudvat näilist valgusenergiat; tähtede heledust. Kõige heledamaid tähti nim esimese tähesuuruse tähtedeks. Kõige nõrgemaid palja silma nähtavaid nim kuuenda tähesuuruse täheks. 4. Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär. Maailma põhjapoolus P punkt teavasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale Maailma lõunapoolus P' maailma põhjapooluse vastas olev punkt Seniit punkt taevasfääril vaatleja pea kohal Nadiir seniidile diameetriliselt vastav olev punkt Horisonditasand vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega Maailmatelg sirge, mis
Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. . . Kogu etenduse sündmustik tiirleb ümber East High Schooli nn kampade, mis pole kuni Cabriella ja Troy suhteni kunagi omavahel suhelnud, nüüd hakkab see aga muutuma. Kogu asjale lisab särtsu Sharpay sekkumine, mis sugugi head ei too.
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel ...
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
COBE satelliidiga kui ka temast hiljem orbiidile lennutatuga, tingnimetusega WMAP, määrati reliktkiirguse ülipeenstruktuur taevalaotusel. See oli eriti raske ülesanne. Tuli määrata kiirguse temperatuuri sajatuhandik kraadiseid hälbeid keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks. Hiljem andis sellele koondumisele täishoo gravitatsioon. Nende pisihälveteta poleks Päikest, Maad ega meid endidki. [2] UNIVERSUMI TEKKEST 7 Tekkis koos universumi tekkega. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni tänapäevani, üsna väikese keskmise tiheduseni. Tuumareaktsioonid varases Universumis said toota
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Päike. .......................................................................................................................................4 3. Päikesesüsteem. ......................................................................................................................5 3.2. Päikesesüsteemi koostis. .................................................................................................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 ...
heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti. Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega , spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki . Galaktika ei kujune gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seaduste järgi . Protogalaktika kokkutõmbumise ajal kaks populatsiooni: gaasiketas ja tähepilv . Nende suhe sõltub pöörlemisest ja kollapsi sümmeetriast . Tähepilv on enamjaolt väikeste mõõtmetega ning suure tihedusega . Sellepärast stabiliseerub ta kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul . Ketta väljaarenemine võtab aga hulga rohkem aega .
Toetudes sellele napile infole, õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma (Vaata lisa 1), mille optilised omadused ületasid kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» (1610). Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. Toscana suurvürsti matemaatiku ja filosoofina avastas Galilei 1613. aastal, et Veenusel on nagu Kuulgi faasid, mistõttu peab planeet tiirlema ümber Päikese, mitte ümber Maa. Pikksilmaga nägi ta ka seda, et Päikesel on laigud. Oma avastusi kasutas Galilei Koperniku teooria toetamiseks, kuid ta tegi seda nii, et teenis endale ohtrasti vaenlasi. Lõpuks hakkas teadlase tegevusest huvituma inkvisitsioon. 1616 edastati õpetlasele salajane ametlik hoiatus mitte toetada Koperniku teooriat
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel
Referaat Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine. Tartu Kunstigümnaasium 9.a Karmen Kingo & Kadi Tamberg 02.12.08 Aastast aastasse kordavad tähed oma igavest rändu taevavõlvil ja tuhandeid aastaid on tähtkujud püsinud samasugustena. Astronoomid aga teavad, et asi ei ole päris nii. Kõik tähed liiguvad ilmaruumis, mõned kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned lähenevad meile, teised jälle eemalduvad. Ka tähtede heledus muutub. Aeg-ajalt ilmub "uusi" tähti, tõsi küll, ainult lühikeseks ajaks (noovad). Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist...
rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu. 7. Kirjelda galaktika tekkimist ja arengut. V: Ellipsilise galaktika tekkimine on sarnane tähe tekkele. Kuigi erinevus tähe ja galaktika tekkimisel on nende suuruste vahe. Seetõttu, et galaktika on tähest ligi miljon korda suurem, suurendabki kokkukukkumise aega. Sellel ajavahemikul võib too gaasipilv jaguneda enne tema tipphetkeni jõudmist tähtedeks. Seepärast ei teki ka galaktikas sisemist rõhku. Kõik muu tekkimine on sarnane tähega- saavutab piisava kuumuse ja kiirte tugevuse kuni plahvatab läbi hajusaine maailmaruumi misjärel ta kiirgab. Hääbudes ja kustudes ta kas plahvatab vaikselt rahulikult või tugevalt. Seega galaktika tekkimise käigus tekkivad tähed ja gaasiketas. 8. Kirjelda universumi tekkimist ja arengut. V: esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
0076% Ränist: 0,0037% Magneesiumist: 0,0024% Väävlist: 0,0015% Kõigest muust: 0,0015% TÄHTEDESUURUS Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Mõnikord nimetatakse isegi meteoore tähtedeks, sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid nagu kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor) Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte ning sajal miljonil planeedil või tähel on
Galaktikate tekke algus jahtudes kokkutõmbuv gaasipilv Galaktikasuurune algne gaasipilv koosneb iseenda üldises raskusväljas küllalt kiiresti liikuvatest pisematest gaasipilvedest. Need pilved põrkuvad omavahel ja kuna pilvede omavahelised kiirused on hulga suuremad pilveaine soojuskiirusest, tekivad põrkumisel kindlasti lööklained.Lööklaine kuumutab pilveaine üles ja hajutab selle.teiselt poolt võivad aga lööklaine tekitatud tihendid ka kiiresti jahtuda ja muutuda tähtedeks. Kuna põrgetel hajub osa pilvede liikumise energiast, langevad põrkunud pilved protogalaktika keskme suunas. Tähed ei põrku omavahel praktiliselt kunagi, sellepärast jäävad nad pärast tekkimist tiirlema umbes sama kaugele orbiidile, kus pilvede põrge toimus.Galaktika keskosas, kus pilvi on tihedamalt, tekivad esimesed tähed varem ning sinna sajab pidevalt hajunud gaasi juurde. Et esimeste massiivsete tähtede eluiga on palju lühem kollapsi ajast, siis jõuavad esimesed tähed
meilt mõlemalt. 8 Lahkühtimine Sa oled mägi, mina veerev lumi. Sa oled laulev laine, mina vaht. Sa oled valvamine, mina uni. Ma olen leek ja sina toitev taht. Tark vaikus oled, mina kõmav kõne. Hell luule oled, mina jõhker tuul. Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne neist viljadest, mis küpsenud su puul. Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba. Sa oled tiib ja mina olen lend. Sel lakkamatul sööstul läbi taeva me sulgi tähtedeks on pudenend. Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda - näinud kõik. Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud, kui inimmõte üldse käia võib. Sa oled jõgi, mina olen kaldad. Sa sigined ürgelamuste soost. Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad, pean mina kohe varisema koost. Sa oled ese, mina sinu vari. Ma olen vaev ja sine oled troost. 9 Sind ahistan ma, oma kaitsjatari. ...
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Horvaatia end taas iseseisvaks ning 2. mai 1940 toimus esimene maavõistlus - Budapestis võideti Ungari 1:0. Iseolemise aeg jäi aga lühikeseks, sest peatselt okupeeris riigi Saksamaa ja seejärel sattus piirkond taas Jugoslaavia kontrolli alla. 1987. aastal tuli Jugoslaavia meeskond juunioride maailmameistriks ning selle meeskonna horvaatidest liikmetest tõusid tähtedeks Zvonimir Boban, Robert Prosinecki, Davor Suker ja Robert Jarni. 1991. aasta juunis sai Horvaatia taas iseseisvaks ning 1992.aastal astuti FIFA liikmeks. 1998. aasta MM-il Prantsusmaal, võitsid horvaadid veerandfinaalis Saksamaad 3:0, poolfinaalis jäädi alla Prantsusmaale 1:2, kuid pronksimängus võideti Hollandit 2:1. MM-turniiri edukaimaks väravakütiks tõusis Davor Suker 6 tabamusega. 2006. aastal ei läinud Horvaatial nii hästi ja nad jäid oma alagrupi 3 kohale, see tähendab seda
METEOORID Referaat Astrid Strandberg Meteoorid Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvat...
Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad. Plahvatuse käigus võivad puruneda tähe väliskihid, halvimal juhul puruneb täht täielikult. ( Oll, 2005) Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks. Aja jooksul heeliumi osakaal üha tõuseb. Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus. Iga täht tekitab tähetuult, mis tähendab pidevat gaasi ilmaruumi paiskamist. Enamiku tähtede jaoks on sellega kaasnev massikaotus tühine. Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. (Vikipeedia.ee, 2012)
See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galileo Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» mille ta kirjutas 1610 aastal. Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. 1614.a. hakkasid aga mõlemad Galileo Galilei tütred nunnadeks Florence lähedal asuvasse kloostrisse ja seetõttu lahkus tema naine Maria Paduast.1634. a Maria suri. Galileo Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galileo Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633
vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui rong mööda sõidab. Rongi poolt tekitatav heli kõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. 10. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtedeks nimetatakse isekiirgavaid taevakehi, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest. Tüüpiline täht on nt Päike. 11. päikesesüsteemi taevakehad- 1) Asteroidid e väikeplaneedid- tiirlevad päikese ümber. Asteroidide orbiidid on koondunud marsi ja jupiteri orbiidi vahelisele alale. 2) planeetide kaaslased ehk kuud- palja silmaga on jälgitav vaid maa kaaslane kuu. 3) Komeedid e sabatähed on piklikel orbiitidel
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni pole...
seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat: ,,Universumi raamatut "saab mõista alles siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta eksletakse kui pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi, olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesi...
Erinevad klassifikatsiooniskeemid Skeem Kriteeriumid Näited Hubble 1. ketta ja mõhna suhe; M87 = E1 2. varvalisus; M31 = Sb 3. harude avatus; M101 = Sc 4. harude lahutumine LMC = Irr I tähtedeks De Vaucouleurs 1. ketta ja mõhna suhe; M87 = E1P 2. varvalisus; M31 = SA(s)b 3. harude avatus; M101 = SAB(rs)cd 4. ringid ja s-kujulised LMC = SB(s)c moodustised Yerkes 1. valguse M87 = kE1
Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. METEOORKEHAD - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid. METEOORID - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. meteoor Meteoorid laiendasid Universumit ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks. Võimalik, et suurem sadu tuleb käesoleva aasta novembris
tingimust. COUNT - loendamine MAX, MIN - kõige suurem/väiksem LARGE, SMALL - n-s suurim/väikseim AVERAGE - aritmeetiline keskmine MEDIAN, MODE, GEOMEAN, HARMEAN - muud keskmised Palju muid 4 Tekstifunktsioonid & - tekstide ühendamine CHAR(n) - n-le vastav ASCII sümbol CONTENTS(cell) - lahtri sisu esitatakse stringina (tekstina) LEFT(string;n) - esimesed n sümbolit stringist RIGHT(string;n) - viimased n sümbolit stringist LENGTH(string) - stringi pikkus LOWER(string) - väikesteks tähtedeks UPPER(string) - suurteks tähtedeks VALUE(string) - stringi numbriline esitus FIND(string1; string2; n) – leiab positsiooni numbri, kust algab peale string1 tekstis string2 alates positsioonist n tekstis string2. Näiteks, funktsiooni =FIND("on";B53;1) tulemus on 5, kui lahtris B53 asub tekst: (1) See on üks pikk tekst LOWER(text) väiketähtedeks
9 10 9 10 18 20 27 30 36 40 45 50 54 60 63 70 72 80 81 90 90 100 1. Koostada rakendus teksti kodeerimiseks nihkekoodi abil. Funktsioonid: CODE(tekst) - sümbolile vastav kood (number) CHAR(number) - koodile vastav sümbol Kirjutage tabelisse tähthaaval oma pere- ja eesnimi (suurtähtedega) ja koostage valemid: - sümbolitele vastavad koodid, - koodidele liidetud nihe, - nihutatud koodid teisendatud tähtedeks. 2. Teha töölehest koopia, anda uuele lehele nimeks oma eesnimi. Asendada valemid väärtustega (vt. Paste Specal - Values) Nihe 1 Perenimi Eesnimi P_kood E_kood P_kood1 E_kood1 P_nihutatud L A 76 65 55 54 7 E R 69 82 55 56 7 P D 80 68 56 54 8 P I 80 73 56 55 8 E_nihutatud 6 8 6 7
toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika -- õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast
on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast
Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa) ja hiidplaneete (nagu Jupiter), on kiviplaneete (nagu Merkuur) ja gaasplaneete (nagu Saturn). Jõud, mis planeete ilmaruumis tiirutamas hoiab on Päikese võimas gravitatsiooniväli
Siiski vennastusid nad tuues ilmale Odini. Odinist kasvas hiidude tõe nuhtlus ja ta lõi kampa oma vendadega, et hävitada Ymer, kelle veresse pidid hiiud ära uppuma. 1 kaasade paar pääses ja põgenesid hiidude koju- Jötunheim'i. Kui see hävitustöö tehtud, võttis Odin koos vendadega käsile loomise. Ymer'i verest said veekogud, ihust maa, luudest mäed, koljust taevas. Taevavõlvi nurki seati üleval hoidma 4 tugevat kääbust- Põhi, Lõuna, Ida ja Lääs. Tähtedeks said Muspelli sädemed. Päike ja kuu pandi kaarikutesse, et nad sõidaksid lakkamatult üle taevakaare, nende kannul olid pandud jooksma 2 hunti Skoll(Vastikus) ja Hate (Viha), kes pidid maailma lõpus valgusallikad nahka pistma. Maailm füüsiliselt kujundatud, hakkasid Odin ja ta vennad asukaid looma. Esimesed asukad olid kääbused, kes Ymer'i mädaneval laibal puginud ussidest. Jumalad andsid neile mõttevõime ja panid nad maa alla kulda otsima.
Saku Gümnaasium TÄHED JA NENDE ERINEVAD LIIGID Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Kristo Veertee 9a klass Saku 2010 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 tähed ...................................................................................................................................... 5 Tähtede tekkimine.................................................................................................................. 6 Tähtede elukäik...................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...
peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja oma üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat, et Galilei oponendid (s.o jesuiidid) peavad loodusfilosoofiat ilukirjanduseks, aga Universumi raamatut "saab mõista ainult siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust, milleta oldaks kui hulgus pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta möirates naernud Galilei jesuiite torkavate väite peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks. Galilei vangistus ja surm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
