Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil ,,It's easy to miss something you're not looking for" ( awareness test) TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS Objekti esiletõstmine/eristuvus foonist nt agressiivsuse määr A. Agressiivne reklaam kui objekt mitteagressiivsete reklaamide kui kui fooni taustal B. Reklaami pinnal jõuliselt eristuv toode Tähelepanu on sõltuvuses esitatud onfo suutlikkusst esile kutsuda mõttetegevust. Kõrge
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest,
võib vaadelda koloniaalmaade eneseteadvuse tõusu. Kultuur on omane igaühele. 2 3. Kuidas erineb kultuuri käsitlemine süsteemi ja tegevusena? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 22–23] Käsitledes kultuuri süsteemina võrdleme me seda tekstida, struktuurse süsteemina. Need on kokkuleppelised reeglite kogumid, hierarhilised struktuurid, märgisüsteemid ja tähendusloome mehhanismid. Kultuur on selles käsitluses piiritletud, sidus tervik. Uurija fookuses on kultuurilise tähenduse stabiilsed, etteantud, reguleerivad vormid ja koodid. Käsitledes kultuuri tegevusena on ta praktiline nende süsteemide realiseerimine või muutmine. Me saame kultuuri võrrelda rituaalsusega, etenduslikkusega, õpitud käitumisega, argite või pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on
koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome · tähendusloome kui kodeerimine (selektsioon ja kombinatsioon, teatud pädevused ja eesmärgid) · tähendusloome kui dekodeerimine (selektsioon, teatud pädevus ja taust) · (saatja) kodeerimine ->tekst<-dekodeerimine(vastuvõtja)
Gilles Fauconnier (1985, 1997) arendas selle teooria. Gilles Fauconnier ja Mark Turner arendasid seda teooriat edasi ja sealt arenes välja konseptuaalse segunemise teooria. Koos need teooriad üritavad tegeleda sageli tähelepanuta jääva tähenduloome kontseptuaalse poolega. Nende teooriate põhiseisukoht on, et keel pakkub vaid ebatäpseid viiteid tähendusloomeks konsteptuaalsel tasandil. (Fauconnier, Turner 2002; viidatud Evens jt 2007: 18) Fauconnier leiab, et tähendusloome algab mentaalse ruumi loomisest ja siis nende vahede kaardistamisest. Kaardistamine on alati seotud kindla diskursusega ehk siis tähendusloome on alati kontekstiga seotud. Selle teooria idee on, et mentaalne ruum jaotab tähendused konkreetseteks kontseptuaalseteks osadeks või ,,pakikesteks" kui me räägime ja mõtleme. (Fauconnier, 1997; viidatud Evens jt 2007: 18 järgi ) Evens jt järgi on vaadatakse lingvistilisi ühikuid kui tähendusi mitte omavaid viiteid. See tähendab,
tarbijaid, seda parem ja tugevam on bränd. Ja mida rohkem on tarbijaid, seda kallim ja väärtuslikum on bränd. Bränd kui füüsilise ja emotsionaalsete elementide süntees. Sõna ja pilt peavad omavahel kokku minema. Kõige üllam eesmärk on siis see,et tuleb hoida ja tõsta brändi väärtust. Brändi väärtuste ehitamine on selle sidumine kogemusega, emotsioonidega, hoiakutega, elustiili ja lojaaldusega. Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Me ise, tarbijad, loome ise kogukondi, milles kaubad omandavad tähenduse. nt Apple. Brändi, ettevõtte, organisatsiooni taju Ratsionaalne infotöötlus: hinnangudm arvamused, mainefaktorite tulem BRAND NAME KAUBAMÄRK NB! KAUBAMÄRK ON VAID MÄRK Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigsest kaubast või teenusest. NB kaubamärgiseadus! Kaubamärgiks olekut tähistab registreid, TM, R
Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust. Me võime seostada asju konventsionaalsel viisil- tänu keelevõimele
Brändi mittemateriaalsed tunnused – logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus Tarbija eelistab sellist, mille puhul tema hinnangul on tegemist kõige parima kombinatsiooniga st suurima väärtusega (võrreldes konkureerivate brändidega). Kollektiivne kauba kogemus. Brändi reklaami ja kogu sellega seotud promotsioonitegevuse peamine eesmärk on tõsta brändi VÄÄRTUST.( arvamuste ja tunnete kogum). Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, milleabil genereeritakse “väärtuse kood”. Kaubamärgiseadusega kaitstud bränd esindab tänapäevases kapitalismis olulist mittemateriaalset vara. Brändii identiteet. • Bränd kui toode • Bränd kui organisatsioon (toodet on kergem kopeerida kui ettevõtet v organisatsiooni)
tõlgendatavuse ja eristab seda üheselt mõistmiseks mõeldud kujutistest nagu liiklusmärk või dokumendifoto. Kunstiline kujund võib olla ka otsesemalt näiteks ajakirjandusfotos või dokumentalistikas keskne tähendust loov objekt või objektirühm mingis omavahelises seoses, mis esindab laiemalt mingit seisukohta, olukorda või probleemi. Kunstilise kujundi tõlgendamine teose enda ja ümbritseva (asukoha, olukorra) kontekstis on tähendusloome protsessi kõige olulisem osa. Mis on kunstiteose analüüs ja mille alusel teost analüüsida? Kunstiteose analüüs tähendab visuaalse objekti, selle grammatiliste võtete, kunstiteose eesmärgi ja tähenduse väljendamist sõnadega, seostatult ja põhjendatult. Iga teost on võimalik analüüsida erinevaid tasandeid aluseks võttes. Samuti on nii võimalik väga erinevas ajalises ja ruumilises keskkonnas loodud teoseid seostada ja võrrelda. (Vaata Indrek Raudsepa artikli
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu.
on tegemist strateegilise positsioneerimise tulemusena sõnastatud ja visualiseeritud konkurentsieelisega Brändi reklaami ja kogu sellega seotud promotsioonitegevuse peamine eesmärk on tõsta brändi väärtust (brand equity) – s.o. arvamuste ja tunnete kogumit, mida kannavad endas nii tarbijad, edasimüüjad kui ka konkurendid. Brändi väärtuse ehitamine on selle sidumine kogemustega, emotsioonidega, hoiakutega, elustiiliga ning lojaalsusega. Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Arvidsson: „Võib väita, et tarbijate vabatahtlik tegevus loob majanduslikku ressurssi. Brändi võib käsitleda kui kapitali vormi.“ Bengtson, A. and Östberg, J.: „Mingis ulatuses loovad tarbijad ise ja ilma (tootva) organisatsiooni kontrolli ja juhtimiseta brändi eeliseid.“ Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse “väärtuse kood.”
MUUSIKA Kõrgus ja vältus Tämber ja dünaamika Hiina keel on nt sekundaarse omadused välja arendanud primaarseteks. Molesi kommunikatsiooniahel:saatja-sidekanal(ruum)-vastuvõtja. Tähendus võib isikuti erinev olla muusikas ning nõuab leidlikust. Muusika suudab rääkida tõtt, siis kui sõnad seda ei suuda. Keelestruktuurist võib ka välja lugeda tähendusi isegi kui ta on semantikavaba. Järeldus:1)Tähendusloome on võimalik ka infokanalita;2)Lauseseehitus ja semantika on vaadeladavad eraldi. Naom Chomsky-poola päritoluga ameeriklane, uuris keelesüntaksit. Tahtis luua programmi arvutile, mis kirjutaks keelestruktuuriliselt õigeid lauseid olles samal ajal asemantilised. Pindstruktuur ja süvastruktuuri(igas lauses peavad olema elemendid nt:tegusõnad, nimisõnad)kasutamine. Heinrich Schenker-uuris muusikasüntaksit. Tema analüüs taandas kõik dominant-toonika järgnevusele. 5
võimusuhteid ühiskonnas. Tegevusuurimus (action research) on uurimustegevus, mille eesmärgiks ei ole pelgalt uute faktide avastamine või teooriate loomine, vaid konkreetsete probleemide lahendamine uurimisprotsessi kaudu. Narratiivne lähenemine uurib ,,lugusid", sealhulgas elulooline lähenemine: näiteks mingi spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest andmetest induktiivsel moel selgitava teooria loomine. Teoreetilise küllastumispunktini korduv andmekogumine -> tõlgendus -> andmekogumine -> tõlgendus. VALIMI MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED KVALITATIIVSES UURIMUSES Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku
vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik teadmiste saamisele kõigest, mis meid kõige rohkem kõigega sarnane ja teada ei saa midagi. puudutab; parimast, mida on mõeldud ja öeldud Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline maailmas, pöörates värske ja vaba mõttevoolu oma arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: mõistete ja harjumuste kogumile. K ehk tsivilisatsioon Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest on laias etno-graafilises mõttes see kompleksne tervik, tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või mis sisaldab teadmised, uskumused, kunsti, moraali, seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. seadused, kombed ja kõik muud võimed ja harjumused, Esialgu eristame kaks liiki märke. mille inimene on omandanud kui ühiskonna liige. 1. Meelepõhised märgid
uhkeid ja kauneid sõnu); ja kui me olime neid pisut oma käte vahel soojendanud, siis nad sulasid kui lumi ja me tõesti kuulsime neid, kuid me ei saanud neist aru, sest see oli barbaarne loba. (Rabelais, 1890, lk. 511) Mõtlemise ühikute ehk märkide määratlusi on mitmeid, neist mõjukamad Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. Esialgu eristame kaks liiki märke. 1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt
prekognitiivsed!), emotsioonidega seotud protsessid 3 (Meenutuseks: Aju, MacLeani mudel: Aju tüvi ja limbiline aju aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu), aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome)) · 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) hoiaku muutus otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti
Tööandja bränding: protsess 1 (ettevõtte hindamine), protsess 2 (määratleda sihtrühm), protsess 3: kommunikatsioon Tajumehhanismide arvestamine reklaamikujunduses Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (seks, ellujäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid (aju tüvi “tõmbab selle käima” Ajukoor – “mõtlev aju”, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) • Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: – Tähelepanu – Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine – Mäletamine • Disainer ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid inimeste teadvust. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus.
annaabi.ee 
