NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu
........................................... 9 4.2. Söödahoidla.............................................................................................. 9 4.3. Allapanutarve........................................................................................... 9 4.4.Allapanuhoidla......................................................................................... 10 4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus.............................................................10 4.6. Sõnnikuhoidla......................................................................................... 10 5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED...............................................................11 5.1. Söötmine................................................................................................ 11 5.2. Sõnnikukoristus...................................................................................... 13 5.3. Allapanulaotus..........................................................
Farmist saadav ööpäevane sõnnikukogus on 35 · 351 = 12285 kg. (4.7) Farmist saadav aastane sõnnikukogus on 12285 · 365 = 4484 tonni. (4.8) Poole aastaga farmis tekkiv sõnniku kogus on 4484 : 2 = 2242 tonni. (4.9) Poole aastaga toodab veisefarm ligikaudu 2242 tonni sõnnikut. 4.6. Sõnnikuhoidla Sõnnikuhoidlat tühjendatakse kahel korral aastas. Seega peab sõnnikuhoidla mahutama pool lehmade aastasest sõnnikukogusest. Sõnniku mahumass on 800 kg/m3 [1, lk. 15] . 2242 tonni sõnniku maht on leitud VS = 2242000 : 800 = 2802,5 m3. (4.10) Loomadearvule vastav sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 2803 m3 sõnnikut. 8 5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED 5.1. Söötmine
perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Nitraaditundlik ala § 263 Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust
üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. Alus: Veeseadus § 261 lg 41 Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Alus: Veeseadus § 261 lg 5 Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab
kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab toitainete kao, on käärinud sõnnik toitaineterikkam.Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü). Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku (sea- ja linnusõnniku puhul 10 kuu). Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine 40. Rapsi ja rüpsi väetamine 41. Lina väetamine 42. Kartuli väetamine 43
temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab toitainete kao, on käärinud sõnnik toitainete rikkam. Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü). Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku (sea- ja linnusõnniku puhul 10 kuu). Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa. Poolvedel sõnnik Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega (kuivaine sisaldus 8…14%). Tahesõnniku
Arukas väetamine on ka üheks looduse kaitse abinõuks taimede viljakuse hoidmisel. Eelkõige mullaviljakuse kaitse et ei langeks viljakus. Vastutustundetu kasutamine võib põhjustada loodusreostust. Eelkõige halvenevad mulla omadused. Liig väetamine põhjustab veekogude reostust. Sõnnikule lubatud anda haritava 1 ha maa kohta keskmiselt 170 kg N aastas. Sõnniku säilitamine - sõnniku hoidla peab olema kõigil loomakasvatajatel hoonetel , kus üle 10 lü. Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Virtsahoidla 10 kuu sõnnikut. Hoidla tuleb ehitada nii, et see ei põhjustaks põhja- või pinnareostust ja ka sademed ja pinnaveed ei tohiks sattuda hoidlasse ja sõnnik ei pääseks sealt välja. Sõnnikuhoidla võib hoida 1 aastase sõnnikukoguse aga ainult talvesõnnikut. Maapind peaks olema tasane ja mitte suurveest üleujutatud. Vedelsõnnikut ja virtsa ei tohiks anda 1.09-31.10. Ja kasutatav kogus ei tohiks ületada
a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: · loomade liigist, vanusest ja arvust; · hoiustamisperioodi pikkusest; · pidamistehnoloogiast; · allapanu liigist ja kogusest; · laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast; a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. b) Tahesonnikuhoidlad. c) vedelsõnnikuhoidlad
korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: • loomade liigist, vanusest ja arvust; • hoiustamisperioodi pikkusest; • pidamistehnoloogiast; • allapanu liigist ja kogusest; • laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast; a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. b) Tahesonnikuhoidlad. c) vedelsõnnikuhoidlad
Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ. Lillevälja seafarm on spetsialiseerunud põrsaste tootmiseks, mistõttu seal puudub nuumaosakond. Farm on osaliselt rekonstrueeritud tänapäeva nõuetele vastavaks. Kasutusel on 1650 emiskohta ning aastatoodanguks on 36 300 põrsast. Tekkiv sõnnikukogus (vedelsõnnik) on arvutuslikult 5950 m 3, mille mahutamiseks on farmi territooriumile ehitatud sõnnikuhoidla mahutavusega 6000 m 3. Farmi laiendamise ja täismahus kasutamise kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine 2008. aastal keskkonna konsultatsioonifirma ELLE (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment) poolt, mille aruanne on heaks kiidetud Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt. Vedelsõnniku äravedamiseks ning laotamiseks on farmi omanik sõlminud lepingud. Pikknurme veisefarm. Pikknurme veisefarm paikneb Pikknurme külas Tallinn-Tartu maantee lähedal ca 100 m
rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Sätte eesmärk on ennetavalt nõuda rajatise mittepüstitamist, mis võib tekitada keelatud mõjutusi kinnisasjale (nt tuulegeneraator, võimas raadiosaatja, sõnnikuhoidla jne) Tuleks nõue esitada mitte ainult maaomaniku vastu, kelle maale seda hakatakse püstitama või on püstitatud, vaid kõigi seadeldisega seotud isikute vastu (vastasel juhul isegi kohtuotsuse puhul võib selle täitmine võimatuks osutuda). Varisemisohtlik ehitis (AÕS § 145) (1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. (2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1
Virtsa ja vedelsõnnikuhoidlad peavad olema ammoniaagi lendumise vähendamiseks kaetud kergkruusa, hekselpõhu, rapsiõli kihiga, membraankattega, õhutihe telkkatusega või muu kattega. Hoidla mahutavus sõltub loomade liigist, vanusest ja arvust, hoiustamisperioodi pikkusest, pidamistehnoloogiast, allapanu liigist, niiskusest ja kogusest, lauta tuleva reovee hulgast. Veeseaduse järgi peab laudal, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutaks vähemalt 8 kuu sõnniku- ja virtsa. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad ning olema ehitatud nii, et sademed ja pinna ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ammoniaagi lendumise vähendamiseks peab vedelsõnniku- ja virtsahoidla olema kaetud. Aunas tohib hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Maapind, millel sõnnikuaun paikneb, peab olema tasane ja
Hajukoormuse mõju vähendamise meetmed. Veekogumitel, mille puhul on tuvastatud veekvaliteedi osas mittehea seisund, ja millel ei ole silmapaistvalt olulisi punktallikaid, on seisundi põhjustaja hajukoormus. Hajukoormuse peamiseks allikaks loetakse põllumajandust ning selle kõrval ka asustusest tulenevat koormust (ühiskanalisatsiooniga liitmata piirkonnad) ja metsamajandust. Peamised valdkonnaga seotud meetmed: · sõnnikuhoidlate olemasolu ja keskkonnanõuetele vastavuse kontroll; · sõnnikuhoidla olemasolu kohustusega seotud loomühikute künnistaseme karmistamine (veeseaduse muudatus); · suurfarmide keskkonnakompleksloa nõuete üle vaatamine ja vajadusel karmimate nõuete seadmine; · (suur)farmide keskkonnamõju hindamine lubade taotlemise protsessis veekeskkonna taluvusvõime selgitamiseks; · täiendav keskkonnanõuete (pinna-ja põhjavee kaitse meetmed) täitmise järelevalve loomakasvatushoonetes; 40. Tuuleenergia ressurss EL-s
..35 cm · Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks · * Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut · Sellises laudas saavad loomad liikuda kahel alal: söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal · Söömiskäigu laius on 3...4 m. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 1...2 korda aastas · Lauda sügavallapanuala ise on nagu katusega sõnnikuhoidla, mis peaks mahutama kogu talveperioodi sõnniku · Talveperioodil kasvab sügavallapanukiht 1,2...1,5 m paksuseks (põhu kogus 10 kg looma kohta päevas) · Lauda sisekõrgus valitakse lähtuvalt sõnnikuseadmete töökõrgusest (harilikult 5...6 m) · Külmlauda planeerimisel on soovitatav söötmiskäik ehitada hoone lõunakülge · Sellisel juhul võib söötmiskäigu välisseina ära jätta või katta see tuulevõrgu või ülestõstetava kardinaga
Aiandustaludes toetuse määr sõltub viljeldavast kultuurist, olles avamaa köögiviljade korral 1980 FIM/ha ja 2880 FIM/ha marja, puuviljade ja taimede korral. Toetuse saamise eelduseks on saagi koristamine. Kohustuslikele abinõudele lisaks iga maaviljeleja peab valima lisaks ühe järgmistest lisaabinõudest:*täpisväetamine,*maaviljeluse mitmekesistamine, *talvel peab olema põld taimedega kaetud,*kergmaaharimine.*talu tootmise mitmekesistamine.Lisaks loomakasvatustalus sõnnikuhoidla katmine, sõnniku juhtimine mahutisse altpoolt, sõnniku ladustamine koos turbaga, sõnnikugaaside kogumine, loomade elutingimuste parandamine, piimaruumide pesuvee puhastamine töötlemine.Aiandustalus lisaabinõud võivad olla väetamisvajaduse toitainete seirealusel, lämmastikuga väetamise reguleerimine, väetamisvajaduse täpsustamine lahustunud lämmastiku määramise abil, katte kasutamine mitmeaastaste kultuuride umbrohutõrjeks. 57. Miks on vaja kuivendada asulaterritooriumi?
välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni tagajärg. Ökoloogilist tasakaalu võivad muuta nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsiooni arvukus ökosüsteemis kasvama või kahanema. Veekogu lähedale väetisehoidla, sõnnikuhoidla rajamine nii, et sealt ei pääseks vette mineraal või orgaanilisi väetisi on teadmisi ja raha nõudev. Kui kumbagi ei ole ja puudub kontroll, võib hoidlast vette sattuda väetisi, mis panevad vohama taimekooslused. Ökoloogiline tasakaal on rikutud. Vetikate vohamine vähenda vee läbipaistvust, ning veekogu hakkab suvel õitsema. Taimede arvukuse kasvule ei järgne kohe loomade arvukuse kasvu see on lihtsalt aeglasem ja kõdunevad taimed vajuvad veekogu põhja
mõjutuse tema kinnisasjale. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Sätte eesmärk on ennetavalt nõuda rajatise mittepüstitamist, mis võib tekitada keelatud mõjutusi kinnisasjale (nt tuulegeneraator, võimas raadiosaatja, sõnnikuhoidla jne) Tuleks nõue esitada mitte ainult maaomaniku vastu, kelle maale seda hakatakse püstitama või on püstitatud, vaid kõigi seadeldisega seotud isikute vastu (vastasel juhul isegi kohtuotsuse puhul võib selle täitmine võimatuks osutuda). Varisemisohtlik ehitis (AÕS § 145) (1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. (2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1
..35 sm. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. · Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut Sellises laudas saavad loomad liikuda kahel ajal: söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäigu laius on 3...4 m. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 1...2 korda aastas. Lauda sügavallapanuala ise on nagu katusega sõnnikuhoidla, mis peaks mahutama kogu talveperioodi sõnniku. Talveperioodil kasvab sügavallapanukiht 1,2...1,5 m paksuseks( põhu kogus 10 kg looma kohta päevas). Lauda sisekõrgus valitakse lähtuvalt sõnnikuseadmete töökõrgusest (harilikult 5...6 m). Külmlauda planeerimisel on soovitatav söötmiskäik ehitada hoone lõunakülge. Sellisel juhul võib söötmiskäigu välisseina ära jätta või katta see luulevõrgu või ülestõstetava kardinaga
annaabi.ee 
