Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakkumine vahekorra tulemusena Ideoloogia- kogum ideid mis juhivad inimeste poliitilist tegutsemist Industriaalühiskond- ühiskkond, mille aineline ja kultuuriline heaolu tugineb peaasjalikult tööstuse saavutusel Töölisklass- inimesed kes töötasid vabrikutes ja said selle eest palka Imperialism- suurriiklik poliitika, mille eesmärk on saavutada maailmas võimalikult suur mõjujõud Kodakontsus- ühiskonna keskkiht: linnades elavad ametnikud, ettevõtjad ja haritlased
läks Prantsusmaal paremini. 3. Anna hinnang rahvarinde valitsuse tegevusele Prantsusmaal. Reformid. Võeti puhkuse seadus vastu, lühendati töönädalaid. 1938. a Rahvavõim lagunes kommunistide tõttu. 4. Vasta õpiku teksti ja lk 35 oleva reklaami alusel Millised maailma piirkonnad kuulusid Briti Rahvaste Ühendusse? Suured maa-alad Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Vaikse ookeani saared. Mil moel kajastub reklaamis brittide suurriiklik maailmavaade? Nende kaupu saab osta peaaegu igaltpoolt. 5. Kas edward VIII ja Wallis Simpsoni lugu põhjustaks skandaali ka tänapäeva maailmas? Põhjenda oma arvamust! Üsna tõenäoliselt küll, kuna seadused ja ühiskonnakord pärineb suuresti tollest ajastust.
IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja...
2) Rockefelleri grupp Standard Oil ( nafta ) Kiire arengu põhjused: ·maavarad · põllumajandus mitmes kliimavöötmes ·uut tehnikat rakendati kiiresti ·ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus) ·kodanlik demokraatlik revolutsioon ·lai siseturg ·välismaise tööjõu rakendamine ·vanuseliselt soodne struktuur · pool saj. polnud Ameerikas sõdu Kahepartei süsteem: 1. vabariiklik - Vabariiklik Partei - suurtöösturid ·suurriiklik vallutuspoliitika ·tugev keskvõim ·kõrged tolli tariifid Lubasid kulda. 2. demokraatlik - Dem. Partei - farmerid ja kaupmehed ·kritiseerisid suurt vallutuspoliitikat ·nõudsid vabakaubandust ·kritiseerisid monopolide ülemvõimu Lubasid hõbedat. Poliitika loodushoiu alal loodusressursside meeletu raiskamine ja hakkas selle piiramine. Trustide vastane seadus keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu ja aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgestamiseks.
Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu...
sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. 11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides: Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia. 12) Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku
kiidetud heaks valitseja poolt, mis vallandas ülestõusud ja seetõttu saadeti Rahvuskogu jõuga laiali. 7. Kolonialism ja imperialism. a. Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on vähem arenenud või nõrgemad maad oma asumaadeks muuta, et nende rikkusi ära kasutada. Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva
Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin Vennad Wrightid esimene lennuk Guglielmo Marconi esimene raadiosaade Titanic 3. Rassism, antisemitism, sovinism Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism (marurahvuslus, suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. 4. Sotsialistlike õpetuste levik. Töölisliikumine Tundus, et 20.sajandi alguses liiguvad kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorrani, kuid siiski olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud.
tulevikus NATO ja Euroopa Liiduga (milles nähti julgeolekugarantiid võimaliku idast tuleneva ohu vastu). · 1994.a. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused (tekstina ja tabelina) Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus)
üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa
tuleneva ohu vastu). · 1994.a. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu 2 puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes. 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi %20Eesti%20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi %20Eesti%20ajaloos.doc Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused:
valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks I maailmasõja aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane).
üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks
1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis 6 >Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta, vastutasuks Ruhri alad okupeeritakse =>Saksamaa majanduse kokkuvarisemine, 1923. a hüperinflatsioon 1926. a võetakse vastu Rahvasteliitu >oluline roll teiste riikide usalduse võitmisel oli G. Stresemannil *demokraatia suur pooldaja *eesmärgiks taastada Saksamaa suurriiklik positsioon *tema saavutuseks Prantsusmaa Saksamaa vaheline lepitus (tunnustati Nobeli preemiaga) ülemaailmse majanduskriisi mõju >majandus oli kosunud tänu USA laenudele, mis nüüd lakkasid, reparatsioone pidi endiselt tasuma >ettevõtted ja talud pankrotti =>tööpuudus =>inimeste silmis langes süü suuresti valitsusele ja parteidele =>kasvama toetus natsidele 30. jaan 1933 Hitler kantsleriks
õnnetust). Assimilatsioon aga ei ole integratsioon. Soovimatus samas riigis elava suure rahvusgrupi olemasolu tunnistada tähendab edasise lõhestumise jätkumist. Vastandamise strateegia jätkub Ei olnud raske arvata, mis juhtub ühiskonnaga, kui ausamba suhtes, mis kolmandikule sellest ühiskonnast on religioosseks sümboliks kujunenud, vaenutegevust alustatakse. Aga kiirelt saadud poliitiline cash tuli panna intresse teenima. Nasi komissarid on muidugi koomilised ning eks ole seegi üks suurriiklik etendus. Pühalik-tõsised kostümeeritud võitlejad ennastsalgavalt tungimas vastase tagalasse. See on Timuri ja ta meeskonna tänapäevane edasiarendus, mis külvab põnevust ja patriotismi paljudesse noortesse. Samal ajal on vene noored saanud endale väärilise vastase, kes pakutud luuremängu kõhklematult ning sama suure innuga vastu on võtnud. Ma ei oska anda hinnangut, kui suurt riski Eesti Vabariigi rahvuslikule julgeolekule kujutavad nood telkmantlitesse mässitud vinnilised
vahel sõda, mis haaras suuremat osa Euroopat ning laienes ka väljapoole selle piire. Venemaal puhkesid seepeale huraaparootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist sõjas kahel rindel. Eestlased seevastu said aru, et Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendas eestlaste olukorda: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt A) Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi (suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile) kasv. B) Saksamaa või oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu teotati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks
................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45 Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 09.08.1945).............................................. 47 MAAILM XX SAJANDI ALGUL IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma. Imperialismile iseloomulikud jooned: 1. tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine 2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt
Nad ei ole seda ka praegu, kuna uued peremehed on nüüd Lääne-Euroopa, USA, NATO ja Euroopa Liit.62 Dmitri Rogozin kirjutab, et alles pärast seda, kui Vene kroon võttis tagasi (возвращая) Baltimaad, avanes kohalikel hõimudel võimalus saada haridust emakeeles, tänu millele tekkis läti ja eesti rahvas. Stalini ajal olevat Eestile ära antud niisugused põlised Vene maad nagu Narva ja Jurjev (Tartu). Ent väike- rahvalik šovinism osutus palju hullemaks kui suurriiklik. “Parteinomenklatuur muutis uued “suveräänsed riigid” väikesteks õelateks impeeriumideks, kus rõhu- takse venelasi ja teisi rahvaid.” Tallinna ja Riia venelased, kes toetasid iseseisvust 60 Gratšov, A. Gorbatšov, 244–245 jm. 61 Гайдар Е. Т. Гибель империи, 296, 300, 370–376. 62 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 243. 149
Suuresti seisneb kriitika ka selles, et miks on mõni teos saanud mingi olulise tähelepanu osaliseks ja mõni teine mitte. Lisaks, kes seab kaanonit kokku (kriitikud, kirjandusteadlased, õpetajad). Kas mingi teos on väärt kuuluma kaanonisse? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip on kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega. Maailmakirjanduse kaanon esindab valget rassi, meessugu, Euroopa päritolu, seega peetakse seda rassistlikuks, imperialistlikuks (suurriiklik) ja patriarhaalseks. 20 Eurotsentristlik vs avatud kaanon multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanikke, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teosed. AGA kaanon on mitme eri tasandi normide ja tegurite rühm, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne rase ja nende haakuvus ajast aega
hiiemetsadega. Panus. Järgnevad mõisted ja materjalid assotsieeruvad sageli maastikuga seotud kujundusega, mis arenes klassikalise Rooma ajastu jooksul, kuigi seda leiab mõnikord ka juba varasematest kultuuridest: · võlv · betoon · tee, akvedukt ja teised insenerlahendused maastikus · võlvkäik · telg · ruumi piiramine · piiratud vaade Rooma muljed. Suurriiklik suhtumine, kaunistuselemendid kogu maailmast. Aiad nagu antiikkunsti muuseum. Genius loci. Ruumiline arhitektuur. Oluline oli rütm. Arhitektuur domineeris looduse üle. Rooma aiad: Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 29 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
