Kreeka iseseisvumine Eellugu: Türgi võimu all 19.sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine.
saj sattus Rooma riik sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia, sõdurkeisrite aeg.Rooma sõjavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist, kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu allakäik,linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem, Aleksandria, Antiookia, Rooma, hiljem Konstantinoopol
lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis vasallile kasutada maatüki ja kaitses teda sõjaliselt ja kohtus. Feodaalkorraga hakkasid talupojad üha rohkem sõltuma suurmaaomanikest. Talupoegadel keelati maalt lahkuda, ehk nad muudeti sunnismaisteks. Selliseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. Kolm seisust esiteks vaimulikud, kes palvetasid ja suhtlesid jumalatega. Teiseks sõjamehed, kes kaitsesid riiki ja rahvast. Kolmandaks töötegijad, kes oma tootva tööga kõiki ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus paavsti tähtsus hakkas suurenema keisrivõimu nõrgenemisega Lääne-
Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad ehk nobiliteet. Keisririik: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased. 6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus.
Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim 1.3 Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon
Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. 1.1. Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon
Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühiskonna üldilme Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist ja ka vallutatud aladel soodustasid roomlased linnade tekkimist ning nende kui majandus-, kultuuri- ja halduskeskuste arengut. Rikastest inimestest, sealhulgas ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas ja selle nõukogu ametnikud korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine sa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu
ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas
3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida
3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida
Senaatoriseisus hakkas laienema, keisrid hakkasid senaatoriteks määrama esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraate. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. Ühiskond: Linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskused. Rikastest inimestest, ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Kõrgelt hinnati oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla kreeka keel, kirjandus, kombed ja uskumused. Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused:
Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja
benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad). c) Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine, palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal).
Guomindangi rahaline seis hakkas tasapidi paranema. Venemaalt said ka toetust. 1924. Aastal Huanghus asutati sõjaväe akadeemia. Tihe seos rahvusparteiga. Akadeemia juht Moskvas õppinud Chiang Kaishek(Jiang Jieshi). Tema võttis endale eesmärgiks luua rahvuslik revotsiooniline armee. Guomindang püüdis kommunistide toetusel korraldadae streike, mida rohkem populaarsust võitis, seda suurem oli surmaaomanike, töösturite ja ka kaupmeeste pahameel. Alguses väga paljud kaupmeestest ja suurmaaomanikest toetajad. Lootes, et tuleb jälle kord majja, kuid vasakpoolsuse populaarsus hakkas neile mingi hetk närvidele käima. 1925 suri Sun Yatsen Vähestest kujudest, kes populaarne nii Hiinas kui Taiwanil. Riigi isaks nimetatakse. Teda leinas terve Hiina. Sellega hakkas tasapidi tulema teine ajajärk. Oma tegevustes idealistlikum. See hakkas ära kaduma. Juba aasta enne 1924 tekkis guomindangil ja komparteil ühendatud ringkonnas plaan alustada
Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast. Caesaril ei õnnestunud võimu haarata, tema uuendused ebaõnnestusid. Ta tahtis diktatuuri, mis ei vastanud Rooma traditsioonile ja viis keisri surma-senatis. Gaius Octavianus- pani aluse riigi uuele põhikorrale, oli caesari sugulane. Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus
Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast. Caesaril ei õnnestunud võimu haarata, tema uuendused ebaõnnestusid. Ta tahtis diktatuuri, mis ei vastanud Rooma traditsioonile ja viis keisri surma-senatis. Gaius Octavianus- pani aluse riigi uuele põhikorrale, oli caesari sugulane. Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus
otsuseid mis oleks rahvale kasulikud. Gracchus kutsus kokku rahvakoosoleku ja nõudis seal, et see tagandaks Octaviuse seda ka tehti. Moodustatakse siis komisjon mis seda uut maaseadust pidi ellu viima hakkama. Gracchusel oli ka hulk muid reforme mis ta tahtis läbi viia: kohtureform kohtunike omavoli vastu, kontroll asevalitsejade üle jm. Kui Gracchuse aeg sai läbi, siis ta kandideeris uuesti rahvatribuuni kohale. Valimiste päeval aga suurmaaomanikest senaatorid korraldasid talle atentaadi sellega pandi reformid ajutiselt seisma. Aastal 123eKr valiti rahvatribuuniks tema noorem vend Gaius Sempronius Gracchus, temal õnnestus maareform läbi suruda koos hulga muude seadustega: kontroll provintside haldamise üle. Tema eestvõttel hakati ka vastele kodanikele müüma odavalt vilja. Tema oli rahvatribuun kaks korda, kandideeris ka kolmandal korral aga see ei õnnestunud. Tema saatus oli sarnane tema vanema venna saatusega,
väliskaubandus algas siis, kui Punaarmee oli täielikult lahkunud nin Antandi riigid võtsid majandusbloki maha. Kuna puudus usaldus marga vastu, oli tehu põhiliselt vahetuskaubaga. Maareform: põhjused; esimesed sammud; Põhiseaduse loomise kõrval oli see teine oluline. See tulenes majanduslikest, poliitilistest ja sotisiaalsetest teguritest. Reformi otseseks põhjuseks oli valitsev maanälg- ligi 2/3 maaelanikest oli maata palgatöölised. Sinna lisandus ka sotsiaalne aspekt, sest enamik suurmaaomanikest olid baltisakslased, väiketalunikud, maatöölised aga eestlased. Ümberkorraldused algasid juba 1918 lõpus, mil vallaomavalitsused võtsid oma kontrolli alla mõisamaad ja nendele kuulunud ettevõtted, põlluministeerium alustas peremeheta jäänud mõisate ülevõtmist ja valitsus lubas anda Vabadussõjas olenutele tasuta maad. Maaseadus – ettevalmistamine, väitlused, vastuvõtmine, põhijooned; Maaseaduse valistöötamise koha pealt esines mitmeid raskusi. Kõik olid nõus, et seda on