3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks ja teda võib samastada
(332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Atmosfäär- Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik,
.. 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel juhul paistab ühtlase tumeda struktuuriosana. Terased süsinikusisaldusega üle 0,8% on üleeutektoidsed ja nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T"). Sekundaarne tsementiit leidub üleeutektoidsetes terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Malmid Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%)
Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon
(109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330 000 korda suurem kui Maa mass). Päike asub Galaktika keskmest 25 000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeselaigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit, niinimetatud granulatsiooni). 4 Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline
· Koostis : raud, hapnik, räni, mangaan jt · Kui meteoriidi mass, mis langeb maale, on üle 100t, tekib kokkupõrkel plahvatuskraater(Eestis Kaali kraater Saaremaal) 12.Asteroid · On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad · Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel · Kujult ebakorrapärased 13.Päike · On täht · Kaugus Maast 150 milj. Km · Päikesel on laigud(päikeseplekid) ning suurendusel on näha võrkjat mustrit ehk granulatsiooni · Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb · Kindel pind puudub, sest on gaasiline keha · Fosfäär-valgust tekitav sfäär · Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist : kromosfäär ja kroon · Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest · Päike mõjutab Maad nii kiirguse kui laetud osakeste voogudega · Siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem
Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava
KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosnevad peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. GRANULATSIOON - ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PÄIKESELAIK - ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. NOOVA - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 1015 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endise tähesuuruse võrra (104106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht.
plahvatustest tingitud röntgenkiirguse ja osakeste voog kahjustaks osoonkihti ja radiatsioonitase Maal ületaks ohutu elamise piiri. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit - nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust
17. Peensoole motoorika Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub) 2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt
km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Pimestavalt heleda päikese vaatlemine teleskoobiga ei tule kõne alla, seepärast kasutatakse Päikese uurimisel erivahendeid ja isegi spetsiaalseid päikeseteleskoope. Amatöötastronoomias projekteeritakse Päike suurendatud kujul ekraanile, kus ta paistab heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi( Päikese laike); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit ehk ranulatsiooni. Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikese laigud - tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas. Laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus muutuma pidevalt väljapoole vähenedes
imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB! Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles!) maohape neutraliseeritakse!
6. Mis on mikroskoobi lahutusvõime ja kuidas seda leitakse? Lahutusvõime all mõeldakse minimaalset kaugust preparaadi kahe punkti vahel, mille kujutist võib antud mikroskoobi abil selgesti eristada. Mida väiksem on see kaugus seda suurem on mikorskoobi lahutusvõime. 0,61 See on leitav ka valemi abil: d= A1 + A2 7. Mis vahe on mikroskoobi lahutusvõimel ja mikroskoobi suurendusel? Mikroskoobi suurendus näitab, kui palju suuremana me mikroorganismi näeme. Lahutusvõime määrab minimaalse kauguse preparaadist, mil me näeme kujutist. 8. Kuidas saab mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Mikroobi lahutusvõimet saab tõsta mikroskoobi numbrilise apertuuri suurendamise teel. 9. Millal kasutatakse immersiooniõli? Miks? Immersioonõli kasutatakse siis, kui kasutame objektiivi x100 ehk suurte suurenduste korral
METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas. GRANULATSIOON-ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. TÄHESUURUS-taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. ASTRONOOMILINE ÜHIK- p ikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.
Foto 2. Marvet Junior Dissolved oksümeeter Elektrijuhtivust ehk erijuhtivust mõõdeti konduktumeetri ORDIOR Cond 330i (foto 3) ja pH määrati ORDIOR pH 330i (foto 4) abil. 28. augusti veeproovi saatis autor täiendava informatsiooni saamiseks Eesti Maaülikooli Võrtsjärve Limnoloogiakeskusesse. Proov fikseeriti formaliini lahusega. 3 ml proovist sadestati loenduskambris ja analüüsiti invertmikroskoobiga Zeiss Axiovert S 100 suurendusel 10 x 40. Täpsema info saamiseks veehoidla tekkeloo kohta pöördus autor ka järvede rajamise juhtiva spetsialisti Vello Sulakatko poole, kellele edastati väike küsimustik (lisa 2). Foto 3. Elektrijuhtivuse mõõteriist ORDIOR Cond 330i 6 Foto 4. pH-meeter ORDIOR pH 330i 7 2. UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED
punktis 2 (ringjoon kuvatakse korrapärase kõõl-hulknurgana) ringjoone leidmist ei toimu). 1 2 m m Ø 1 Circle zoom percent = 100 Circle zoom percent = 1000 Vasakul: ringjoone (Ø1 mm) ≈ 75-kordne suurendusel paistab see ringjoon kaheksanurgana, paremal: käsu VIEWRES abil muudeti tunnusarvu Cirle zoom percent ja ringjoon kujundati sujuvana (kui hoolega vaadata ja uuesti suurendada, on jällegi näha lähend-hulknurka. Kriipsjoon – ringjoone matemaatiline kujund. . Ringjoone ja kõikide kõverjoonte kuvamise sujuvust reguleerib käsk VIEWRES, mis alul
G H Kiht Abi on sellele ja järgmistel joonistel külmutatud. Kriipsjoonega on näidatud aken, mida suurendame jooniselt: Arvuti küsib suurendusakna diagonaalide otspunkte ja punktide E ja C ümbrusest suurenduse tulemus: E C Suurendusel punktide E ja C lähikonnast on näha liitjoone sirge ja kaarja osa ühenduskohtades iseloomulikud „kidad”, mille kaldpind on suunatud kaare keskpunkti. Töö 3 Klamber 17 Kidadest lahtisaamiseks on vaja liitjoone üksikosad – kaared sirglõikudest lahutada – esmalt rakendada käsku EXPLODE kogu liitjoone kohta (jaotab selle nullilise laiusega üksikosadeks):
Sügisesed proovid ajavahemikul 03. 09. 22. 10. 2003 a. ja kevadised proovid ajavahemikus 12. 02. 26. 04. 2004 a. Kalad môôdeti ja hinnati nende üldist seisukorda. Vanus määrati hiljem otoliitide järgi Mereinstituudis MSc Tenno Drevsi poolt. Uurimisel vaadati järgnevaid organeid: nahk ja uimed, lôpused, silmad, kehaôôs, maks, neerud ja seedekulgla. Parasiite uuriti ja määrati binokulaarse mikroskoobiga kolmel eri suurendusel: 16X-4X, 16X-10X ja 16X-40X. Nematoode töödeldi enne uurimist vajaduse korral glütseriiniga. Parasiidid fikseeriti 70%-lises etanoolis. 11 2.2. Uurimisala Proovid vôeti neljas etapis, Hiiumaa pôhjaosa rannikumere kahes erinevas piironnas (joonis 1). Nendeks olid Suuresadama ümbruse rannikumere (ala I) ja Kôrgessaare sadama ümbruse rannikumeri (ala II). Soolsus nendes piirkondades sügavusel 0-40
kehal häirib hingamist ning vereringet, mis põhjustab kala hukku mise. Haiged kalad muutuvad rahutuks, kogunevad tiigi sissevoolule, hüppavad sageli veest välja ning neid võib jääaukudes ja tiigi sissevoolul püüda käega. Episootiaid soodustab ka tiigi halb hüdrokeemiline reziim, eriti vee madal pH.Diagnoosimiseks tuleb mikroskoopiliselt uurida kala kehapinnalt ja lõpustelt võetud kaabet. Hilodonelloosi diagnoosi võib panna siis, kui mikroskoobi vaateväljas (suurendusel 7 × 8) on vähemalt 2030 hilodonellat ning ei esine massiliselt teisi parasiite. Hilodonelloosi tõrjel on suur tähtsus profülaktikal. Sügisel talvitustiiki paigutamisel tuleb kõik samasuvised karpkalad vannitada 5%ses NaCllahuses 5 minutit ja mittestandardsed isendid välja praakida. Talvitustiike on vaja ka hoolikalt desinfitseerida. Selleks peab need suvel tühjad hoidma ja põhjad kustutamata lubjaga üle puistama (2530 ts/ha)
Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine
Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine
Hallitusseente samastamine Erinevaid süstemaatilisi klasse (Zygomycetes – seigseened, Ascomycetes – kottseened, Basidiomycetes – kandseened, Hyphomycetes – avateisseened) iseloomustavad erinevad mikromorfoloogilised tunnused. Peamiselt samastataksegi hallitusseeni mikromorfoloogiliste ja kultuuritunnuste põhjal. Mikroskoopilise preparaadi valmistamiseks on otstarbekas vaadelda kultuuri esmalt binokulaarmikroskoobis väikesel suurendusel. Petri tassi ei avata täiesti vältimaks eoste lendumist. 54 Seente valgusmikroskoopiaks võib kasutada 0,9% NaCl lahust, 1-10% KOH lahust või spetsiaalseid mikroskopeerimislahuseid. Preparaadi võib teha ka läbipaistvat kleeplinti kasutades, nagu kirjeldatud dermatofüütide samastamisel. Immunoloogilised uuringud invasiivsete seeninfektsioonide diagnostikas
annaabi.ee 
