tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed: Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur - täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Otsmikusagara pretsentraalkääru ülemine ja alumine osa (keha tahteline liikumine) ning paratsentraalsagarik (päraku, kusiti tahteline sulgemine). Otsmikusagaras paiknevad veel mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad. 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht:
omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste
hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme. Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine). Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus). Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. 30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, nägemiskeskus, naha ja lihastundlikkuse keskus.
Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata 26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu. 27. Dünaamiline stereotüüp on tingitud reflekside jada, kus iga eelnev refleks on vallandajaks järgnevale refleksile. 28. Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises. positiivne mõju - võimaldab standartsetes tingimustes sooritada kiiresti mingisuguseid ülesandeid.
Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl
21) Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Lähimälus olevat informatsiooni saab kanda püsimällu harjutamise teel (pähe õppimine). 22) Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne. 23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus. 24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs
näha. Mõhnkeha ühendab kahte suuraju poolkera, paikneb suuraju pikilõhe põhjas, selle abil liiguvad signaalid ühest poolkerast teise. 65. Suurajukoore mõiste, mõõtmed. Arvud olulised. Suurajukoor neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Suurajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, seega pindala suur umbes 2200 ruutcentrimeetrit. Suurajukoores on umbes 14 miljardit närvirakku, mis valdavalt paiknevad kuues kihis. Ajukoor on hallaine, närvirakukehad, kuni 5mm on paksus. Ajukoores kulgevad veresooned, mis toidavad aju. Aju pind on kortsus, et veresooni saaks kulgeda. Mõttetahte ja mälu elund on ajukoor, mida kaitseb nahk ja juuksed ja luu ja... Toiduks suudab kasutada vaid glükoosi. 66. Funktsionaalsed väljad suurajukoores(sensoorsed, motoorsed).
Käbinääre reguleerib öö-päevaseid rütme Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) Neerupealised- eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha) Kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur) Kilpnääre- eritab türoksiini (ainevahetud) Sugunäärmed- eritavad testosterooni, östrogeeni ja progesterooni 30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus, liigutuskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, nägemiskeskus.
kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1- 5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks püramidaalteed, mis suunduvad keha vastaspoole lihastesse, st paremast poolkerast antakse eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara
vanad tuumad 3. Nucleus dentatus (B7) hammastuum kõige lateraalemalt suurim ja uusim (neocerebellum) - Kõik tuumad on paarilised!!! KOOR - väikeajukoor – cortex cerebelli - 1 mm - 3-kihiline (väljast sisse) Molekulaarkiht (C8) Pirnrakkudekiht (C9) Sõmerkiht (C10) - Sõmerkihis on erakordselt palju närvirakke, mille arv kogu väikeajus on mõnedel andmetel koguni 200 miljardit (suurajukoores u 14 miljardit) - Kui projekteerida ühte tasandisse -> 1m pikkune ja 0,1 m laiune pind - Väikeajukoore pindala on ligi 50% suureajukoore pindalast, aga suuraju on väikeajust ligi 10x suurem KOORE PIKITSOONID - 3 pikitsooni, mis kajastavad koore eferentsete teede (pirnrakkude aksonite) projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse - vermis (D11) projetseerub nucleus fastigii’sse (D12) ja vestibulaartuumadesse (D13)
Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3
Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt 3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid:
sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt. Assotsiatsiooniväljad mood inimesel kuni poole ajukoore pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest
Hallaine põhimassi moodustavad multipolaarsete neuronite perikaarüonid ja neid toestavad gliiarakud Koores paikneb ligikaudu 12-14 miljardit närvirakku Suurajukoore e neokorteksi moodustavad rakkude kuju, suuruse ja paiknemistiheduse alusel eristuvad kihid: Molekulaarkiht Välimine granulaarkiht Välimine püramidaalkiht Sisemine granulaarkiht Sisemine püramidaalkiht Multiformne kiht Suurajukoores eristatakse radiaalkiude, interradiaalkiude, supraradiaalkiude, tangentsiaalkiude Koore pinnal on hulgaliselt käärusid ja vagusid, mis suurendab oluliselt hallaine hulka VÄIKEAJU KOORE EHITUS Väiksemõõtmeline aju osa, paikneb tagumises koljuaugus ning tagab tahteliste liigutuste viimistletuse ja koordineerituse Moodustab tugevalt liigendunud kääre – nendesse tungib lehekestena tsentraalselt paiknev säsi
Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorsed need alad, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Tundlikkuse alusel jaotatakse aju 52 väljaks. Sensoorne informatsioon jõuab suurajukoorde pärast ümberlülitusi ja töötlusi. Infotöötlusse seoses aistingute ja tajude tekkega on haaratud assotsiatsiooniväljad, millel ei ole domineerivat sensoorset ega motoorset funktsiooni. Motoorsed projektsiooniväljad koondunud otsmikusagara pretsentaalkääru piirkonnas. Siin
Prognoos: - Probleemid säilivad suures ulatuses ka täiskasvanueas - I.Lovaasi uuring 19 autistliku lapsega, 1987: individuaalne tegelemine varases lapsepõlves parandab oluliselt kohanemisvõimet, emotsionaalset ja sotsiaalset suhtlemist ning intellektuaalset arengut. Põhjused aju tasandil (OMIM) - Väikeaju o Purkinje rakkude vähesus väikeaju koores o Tagumiste sagarike (VI ja VII) ehituslikud iseärasused (hüpoplaasia), neid seostatakse tähelepanu iseärasustega - Suurajukoores o Geeniekspressiooni iseärasused - T sagara ülaosas ja prefrontaalkoores on piirkonnad sarnasemad kui peaksid olema - Amügdala e mandelkeha on lapsena suurem ja täiskasvanuna on neuroneid vähem - Hippocampus on lapsena suurem, hiljem kasv väheneb ning jääb alla normaalse Hippocampuse suurusele, puudutab paremas poolkeras olevat Hippocampust - Biokeemiliselt o ajus ebanormaalselt kõrge serotoniini tase, probleemid serotoniini tasemega ajus, see
vahendusel. Seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessidega. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorsed need alad, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Tundlikkuse alusel jaotatakse aju 52 väljaks. Sensoorne informatsioon jõuab suurajukoorde pärast ümberlülitusi ja töötlusi. Infotöötlusse seoses aistingute ja tajude tekkega on haaratud assotsiatsiooniväljad, millel ei ole domineerivat sensoorset ega motoorset funktsiooni. Motoorsed projektsiooniväljad koondunud otsmikusagara pretsentaalkääru piirkonnas. Siin asuvad närvirakud
annaabi.ee 
