epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka üles ja külgmine pind lateraalsele Põselihas Ülalõualuul Suunurki ümbritsev Moodustab suukoopa külgmise purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab
Põselihas Alalõua-ja Suusõõrlihasele Puhumine, närimisele aitab kaasa ülalõualuust, oimuluu- alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka Ninalihas Ülalõualuu Ninaluu Tõstab ninasöörmete nurki, Mälurlihas* Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõuanurga Tõstab alalõuga, suleb suud, surub M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. levator Ülalõualuu Nina- Tõstab m. Sarnaluu Suunurk ja Tõmbab labii silmakoopaal huulevao ülahuult, zygomaticus külgmine ülahuul suunurka üles superioris une serv piirkonna laiendab pind ja lateraalsele nahk ninasõõrmeid Naerulihas Suunurgatõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m
1.2.6. Keelekell (7x) ,,Nüüd kui keeleke teab, mis üleval ja all lapsel puutuda taas kokteilikõrt enda suu oli, siis uudishimu kasvas. Tahab ta nüüd ees, et keeletippu teravaks teha. ka teada, mis paremal ja vasakul pool toimub. Teeme nüüd hästi aeglaselt keele tipuga. Kõigepealt puutume ühte suunurka ja siis teist nurka. Keele tipp on terav, see näitab kui uudishimulikud me oleme." Saame taaskord kokteilikõrrega aidata, kui 1.2.7. Ette keskele- taha (5x) ,,Nüüd tahtis keeleke veel ka uurida, mis keel ei tõuse hammaste taha saame sellega toimub hammaste ees ja hammaste taga
m. temporalis kokkupigistamisel) ja tõmbamine tahapoole külgmine ja keskmine kiilluu alalõualuu alalõualuu liigutamine ettepoole ja küljele tiiblihas kaelanahalihas suunurk, alalõualuu õlanuki, II, III roide tõmbab suunurka külgmisele ja alla; tõstab platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas)
superioris alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine zygomaticus -viib suunurga lateraalsele major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M. depressor mandibula linea alahuul -langetab alahuult + eversioon labii inferioris obliqua -viib alahuule lateraalsele M. mentalis mandibula lõug -kortsutab lõua nahka
Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazletoni skaala; n vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Näiteid hinnatavatest aspektidest: emotsionaalsus, aktiivsustase, sotsiaalsus. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid: *seotud lapse ellujäämisega, *tahtelisele liigutusele eelnevad, *võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit. Näited: Ärkvelolekus on lapse käed ja jalad painutatud. Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata. Refleks on vajalik imemise väljakujunemiseks. - Osa reflekse, mida sünnijärgselt saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalleteha, mis on vaevu märgatavad või kergest korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest.
Sarnalihased Põse sarnaluu Suunurk; ülahuule Tõstab suurnurki; kokku tõmbudes piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas (m.buccinator) Põskede siseküljest Suunurka ümbritsevale Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu; surub purihammaste kohalt alalõua nahale põskede limaskesta vastu hambaid, allaossa puhumine, vilistamine, mälumine Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine
NB! Hinnatakse hingamist, naha värvust, lihastoonust, vastust ärritusele, südame löögisagedust. 1. Ja 5. Eluminutil, kui vaja siis ka hiljem, 7-10 palli hea, ei vaja abi. Brazletoni skaala- vastsündinu maharahustamise kergust, ärrituvust ning teised temperamendile iseloomulikumad jooned. Hinnatakse ka kaasasündinud reflekse-mille abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. - Käed jalad paindunud- kui tõstetakse, jääb sirgesse asendisse - kõditada suunurka, keerab pea samasse suunda. - Haarde refleks - Sammurefleks - Jalataldade alt sirutusrefleks jne. NB! Osad refleksid kaovad, On diagnostilised, hiljem tekib oskus teadlikult kontrollida, refleksid kaovad. Osad refleksid jäävad (suunurga refleks, imemisrefleks) 3 ontogeneesi pööret 1) Eluvõimelisuse saavutamine 2) Loode adapteerub rasedusele ja sünnituse stressile 3) Emavälised tingimused Seaduspärasused arengus : 1
puhumise, imemise ja vilistamise tekitamises. Suur sarnalihas Põse sarnaluu Suunurk Kokkutõmbumine m.zygomaticus tõstab suunurka, major täiendades sel moel suunurgatõsturi tegevust Väike sarnalihas Põse ja sarnaluu Ülahuule piirkond Kokku tõmbudes m.zygomaticus piirkond põhjustab
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale.
· Enne valjastamist kontrollitakse hoolega, et kõik rihmad oleksid sirgelt. Külma ilmaga pööratakse tähelepanu sellele, et suulised ei oleks väga külmad. · Hobune valjastatakse vasakult poolt ja alustatakse üle hobuse pea kaelale pandavatest ratsmetest. · Parem käega hoitakse kinni põserihmadest ja asetatakse hobuse lõua alt paremalt poolt nina peale. · Vasaku käega tõstetakse suuline hobusele suhu. Vajadusel võib suud avada surudes 1-2 sõrme suunurka. Kui hobune avab suu tõstetakse kuklarihm üle kõrvade ja asetatakse tukk otsaesiserihma peale. · Vajadusel kontrollitakse veelkord rihmade pikkust. Seejärel kinnitatakse lõuaaluserihm ja kõige lõpuks pingutatakse kapsel. Kaitsmed · Kaitsmeid kasutatakse hobuse jalgade kaitsmiseks vigastuste eest. Kaitsmed toetavad kõõluseid ja sidemeid vähendades treeningutel tekkivat koormust. · Kaitsmed asetatakse randme ja sõrgatsiliigese vahele.
Brazeltoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest, seliliasendist istuvasse, tundub pea rakse, ega tule hästi kaasa. · Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides... · Haarderefleks · Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda · Sammurefleks · Kõhuli pannes tahaks edasi roomata Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused Väiksemad kõrvalekalded, mis on vaevu märgatavad vüu kergesti korrigeeritavad, on 4-5/% lastest
Ma ei tea, kui paljudele on antud Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus, neid olevat üsna kasinalt, aga Harri Jõgisalu on üks selliste teenekate inimeste hulgast. ( Heino Väli Pioneer 1966, nr 9) 3.2 ,,Käopoja tänu'' Kahtlemata on "Käopoja tänu" viimase aja üks tugevamaid debüüte. Ei ole soliidne ega pedagoogiline autori esimesest raamatust vasikavaimustusse sattuda. Aga kui muie, mis meie lasteraamatut lugedes teinekord (ja aina sagedamini) ikka suunurka sugeneb, Jõgisalu puhul vägisi naeruturtsatuse suhu kisub, kui lugedes äkki püsti kargad ja raamat näpus jooksed inimest otsima, kellega rõõmu jagada, mis ja kuidas on selles või teises jutus öeldud, siis peab küll viimane variser olema, et raamatut lugedes kipras kulmi ning poole suuga pomiseda: nuu- jah, eks ta ole ka, aga... Ärgem siis olgem variserid ja tunnustagem: Harri Jõgisalu isikus on 20
Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit: · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles · Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse · Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata · Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao. · Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) · Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (sammurefleks)
kesknärvisüsteemi seisundit on seotud lapse ellujäämisega, eelneb tahtelistele liigutustele: Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse Haarderefleks - katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) tahteline sammurefleks areneb välja 9-12ks elukuuks Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda.
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult
sooritada vähemalt 3–5 sügavat hingetõmmet, sel ajal paigaldatakse talle kunstliku hingamise mask ja manustatakse 10 l/min hapnikku. Patsienti tuleb sellest enne informeerida! 4) Patsiendi asendi korrigeerimine. 5) Intubeerija võtab larüngoskoobi vasakusse kätte. 6) Intubeerija avab parema käega patsiendi lõualuud. 7) Abiline kasutab vajadusel Sellicki võtet74. 8) Intubeerija asetab larüngoskoop patsiendi paremasse suunurka ja lükkab patsiendi keele larüngoskoobi keelega vasakule. 9) Larüngoskoobi abil tõstetakse patsiendi alalõug üles ja lükatakse keele tagaosa larüngoskoobi keele abil abil ette, nii et häälepaelad on nähtaval. 10) Larüngoskoobi keelega ei tohi puudutada kõripealist (epiglottis’t) ja hambaid ning hambaid ei tohi kasutada larüngoskoobi tugipunktina 11) Intubeerija ei tohi silmist lasta häälepaelu.
annaabi.ee 
