armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) · Holokausti lõpp (1945) http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=503946 Pildid holokaustist http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3446/Täna-on-Holokausti- ohvrite-rahvusvaheline-mälestuspäev Pildid holokaustist http://www.camo.ch/scekic_holokaust
aastal diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Autoritaarsne diktatuur- võim ühe isiku või väikese rühma käes, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riig i juhtimises. Totalitaarset diktatuur-võim ühe isiku või rühma käes,kt inimeste mõtete ja väljeljendamise üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud,
Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus, seal hoiti peamiselt natside poliitilisi vastaseid 1941-42 loodi ulatuslik surmalaagrite süsteem Poola aladel Suurimad olid Auschwitz-Birkenau , Treblinka ja Majdanek Surmalaagrid Poola aladel Koonduslaagrid Eestis Kas süüdi on Hitler? Holokausti tulemusena Hukati erinevatel hinnangutel 7-8 miljonit inimest, neist 5,75 miljonit olid juudid Mustlasi hukati ca 500 000 Hukkus ca 2/3 Euroopas elanud juutidest Surmatute hulgas oli ca 1 000 000 last
Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 6.) Miks tekkisid diktaktuurid? Pettumine Versailles'e süsteemis ja mitmed muutused ühiskonnas. See tõi kaasa demoktaaria kriisi ja mitmetes riikides kehtestati diktatuur. 7.)Diktaktuuridele iseloomulikud jooned? : juhikultus, ühepartei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund, parteid olid keelustatud, inimõigused ja kodanikuvabadused olid piiratud, inimene oli täielikult riigile alluv, inimesed pidev hirmuall hoidmine, surmalaagrid ja küüditamine, propaganda nagu kõike seda teeb ka Keskerakond.
vastavalt NSVL või Hiina-meelsed. Indo-Hiina Kommunistide võit Vietnamis tugevdas seal nende positsioone, 1975 lõppes aastaid kestnud kodusõda Laoses. NSVL abiga võeti seal ja ka Kambodzas suund sotsialismine. Pol Pothi juhitud diktatuur oli 1970-aastate veriseim. Üritades kehtestada maapealset paradiisi, kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, suleti tööstusettevõtted ja küüditati inimesed maale. Rajati surmalaagrid. 1979 tungisid Vietnami väed Kambodzasse ning kukutasid Pol Pothi diktatuuri, kehtestades enda võimu. Hiina pingutustele vaatamata okupeeris Vietnam Kambodza. Dzunglis algas partisanisõda. Tsiili Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast.
vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Diktatuure iseloomustavad jooned Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopiski keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Riik kuulutati iga inimese
5. Natsionaal-sotsialistliku Saksamaa diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS Adolf Hitleri austamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik PROPAGANDA Mein kampf TERROR Juutide tagakiusamine, surmalaagrid TSENSUUR Sõnavabaduse puudumine AINUPARTEI Natsionaalsotsialistlik partei SALATEENISTUS Kestapo RIIK TÄHTSAM, KUI Majandus allutati riigi kontrollile, et valmistuda sõjaks RAHVA HEAOLU MASSIORGANISAT- Hitlerjugend SIOONIDE LOOMINE 6. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920.aasta põhiseaduse järgi? 1920
Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933) Oli erinevaid tüüpi laagreid nt töölaagrid, surmalaagrid Paljud surid kurnatusse või hukkusid juba enne laagrisse jõudmist Laagrites kasutati neid orjatööl Kuulsaim laagritest on Auschwitz Vangide peal tehti ka meditsiinilisi katseid Kõige kuulsam eksperimenteerija oli Dr Josef Mengele Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised
rakendamine. Diktaatorid kasutasid parlamendis seda olukorda ra igustades diktaktuuri ja nii mjutasid ka rahvast.Rakendati seadus - parlamenti psemiseks peab olema vhemalt 5% hltest(valimisknnis) Autoritaalsed ja totalitaarsed diktaktuurid 1. autoritaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, rahva igused puuduvad 2. totalitaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, inimesteiguste kuritarvitamine, kditamine ja surmalaagrid. kik peab olema kindlalt reeglite kohaselt ( Saksamaa ja Nukogude riik, mjutas paljusid euroopa riike ) Diktaktuuride iseloomulikud jooned 1. kehtis juhikultuse phimte 2. heparteissteem 3. ideoloogia ainuiguslik seisund 4. piirati kodanikuvabadusi ja inimigusi 5. riik kuulutati hiskonna heaolu tagajaks 6. inimese eeskujuks pidi olem juht, keda imetleti igatpidi. tema ajalugu rhutati,(oli prit vaesest perest, lks varakult tle, osales sjas jne) 7
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30...
AUTORITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimisel · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi · NÄITEKS: enamus Euroopa riike, kaasaarvatud Eesti TOTALITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD-
1. Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus 2. Juhikultus(juht, keda imetleti) 3. Võimul ainult üks partei ja ideoloogia 4. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest 5. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi 6. Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega 7. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 8. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 9. Surmalaagrid, küüditamine 10. Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust)
hukkus muul moel miljoneid inimesi. 5. Mis oli holodomor? (ukraina keelne sõna) Holodomor oli näljaga suretama. 6. Mida tähendas vähemusrahvastele Stalini seadus kuritegevuslikest rahvastest? Küüditamist 7. Mis oli holokaust? Miks? Mida see tähendas juudi rahvusele? Holokaust oli juutide massiline hävitamine Natsi-Saksamaa võimude poolt. Võeti vastu juutide vastased seadused ja juutidelt võeti Saksa kodakondsus. Hakati looma koonduslaagreid juutidele. Hiljem moodustati surmalaagrid. 8. Kas ka tänapäeval või lähiajaloos on toimunud genotsiidi? Näide? Jah, küüditamine vene võimude poolt. 9. Milline kohus tegeleb sõjakurjategude ja inimsusevastaste kuritegude menetlemisega? Rahvusvaheline Kriminaalkohus. 10. Kas tänapäeval on oht inimsusevastasteks kuritegudeks või sõjakuritegudeks? Näited? Oht on inimsusevastasteks kuritegudeks ja sõjakuritegudeks. Selle taga on pigem riigijuhid, hõimupealikud, sõjaväelased jt
Holokaust · "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 · sõlmiti rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome vahel · allkirjastamine 10.02.1947 reparatsioonid territooriumikärped relvastuse piiramine SAN FRANCISCO KONVERENTS 1951 · 8. sept
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid
Põhjendage oma seisukohta. Saksamaa kaotas sõja, sest: a) Tekkis kaks rinnet, millega ei arvestatud b) Saksamaa ei jõudnud sõja ajal valmis aatomipommi 7.Kirjeldage sõja mõju tavainimesele (majanduslikud muutused, nn uus kord, teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine). Majanduslik seis kehv majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Sõjavangid surid nälga, haigustesse. Inimgruppide represseerimine, hävitamine juudid, nende massilised mõrvamised (surmalaagrid). Katõn palju Poola sõdureid ja ohvitsere, kes olid Punaarmee kätte sattunud, lasti maha. 8. Milline võis olla propaganda osa Teise maailmasõja ajal inimeste arusaamade kujundamisel? Võis olla päris suur, sest uudised ei liikunud niivõrd kiiresti ega olnud samal tasemel kättesaadavad nagu tänapäeval ning võidigi uskuda propagandat. 9. Miks Atlandi harta põhimõtted ei realiseerunud? Ei realiseerunud, sest NSV Liidule tehti erandeid, ei laiendatud põhimõtteid MRP tulemusel
*Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse, Itaaliasse ning teistesse okup. riikidesse; tapeti mürgiga, gaasikambrites ning põletati *hukkunud umbes 6 miljonit *27.01 mälestuspäev NL kuriteod *Katõni mõrv- lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri *küüditamine- 41. suvel Balti riikidest üle 50 000 inimese Siberisse, Krimmi tatarlased ja tsetseenid; Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne- Valgevenest Siberisse üle miljoni
demokraatia vastu võitlemiseks. Diktatuuri liigid. autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a. Eesti tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned. Eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale parteile. Rahvast hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega, et ta tahtele alluks. Kui parajasti tegelikku ohtu ei olnud, mõeldi see välja. Loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Tolitaarsetele riikidele oligi
1940 suri M. Bulgakov, järgmisel aastal tappis end M. Tsvetajeva. II maailmasõja ajal evakueerus Ahmatova Taskenti. Seal kirjutas ta ainsad patriootilised luuletused, pühendas need paljukannatanud Leningradile blokaadi ohvritele ja linna kaitsjatele. Kui sõda lõppes, lootsid kõik, et elu muutub taas inimväärseks, sest võitmatuna tundunud Saksamaa oli alla andnud. Kuid tolitaarna reziim Venemaal jäi muutumatuks, seda ei suutnud varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid. Ahmatova, kes oli tagasi Leningradis, pidas end luuletajana kõigi poolt unustatuks, kuna ta oli juba aastakümneid vaikinud. Ja seetõttu NLKP Keskkomitee otsus "Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad" (1946) nagu välk selgest taevast. Selle otsusega kuulutati Ahmatova kui "meie rahva võõra tühise ideetu luule tüüpiline esindaja" lidpriiks ning heideti koos M
Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934
aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa
aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa
Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada. Halvasti koheldi vene sõjavange, miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse, neid kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes, üritati kasutada võitluseks Stalini vastu. Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 2.3 Nõukogude Liidu kuriteod 1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise
kellest miljonid surid ❧ Sõja puhkemise järel alustati juutide massilise hävitamisega Holokaust ❧ Juute hakati ühiskonnast elimineerima sõja puhkemise järel (getod ja koonduslaagrid) ❧ 21. jaanuar 1942 toimus Berliinis Wannsees nõupidamine, kus langetati otsus transportide kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites (nn Lõpplahendus) ❧ Põhilised surmalaagrid asusid Poolas (Oswiecim/Auschwitz, Maidanek jt) ❧ Inimesed üritasid ka juute päästa (n.t Rootsi krahv Raoul Wallenberg Ungaris) ❧ Hinnanguliselt hukkus Teises maailmasõjas 6 miljonit juuti https://www.youtube.com/watch?annotation_id=annotation_524480&feature=iv&src_vid=XLK5OWU2YGw&v=fH8kPaqeiA4 Nõukogude Liidu kuriteod ❧ 1940-1941 küüditati Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne-Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese
Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Loodetud iseseisvupüüdlused tuli unustada. Halvasti koheldi vene sõjavange, miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse, neid kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes, üritati kasutada võitluseks Stalini vastu. Eriti jõhkralt käituti juutidega, nende massilise mõrvamisega alustati kohe Poolas idasõjakäigu algul, tuntud on Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrid. Ungaris tegutses juutide aitajana krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 5.3 Nõukogude Liidu kuriteod 1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a
Seaduslike võimukandjate põgenemine riigist Tooraine, toiduainete vedu Saksamaale. Dokumendikontroll, pimendamine, õhuhäired, toidukaardid, must turg. Arreteerimised (juudid, kommunistid, sotsialistid jt) Kollaboratsioon Vastupanu: luure, info edastamine, diversiooniaktid Koonduslaagrid Saksamaal ja Poolas Juutide arreteerimine okupeeritud riikides, toimetamine Saksamaale v Poolasse koondus/töölaagritesse Surmalaagrid Auschwitz/Oswiecim, Majdanek jt Poolas U 6 mln juudi hukkumine Anne Franki päevik/Amsterdam; Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. Pealetung kolmel peasuunal: Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi
vajas kiireid reforme Arenes kiiresti kosmonautika, kuid ei arendatud filosoofiat ega geneetikat Arvati, et on võimalik muuta loodust (teadlane Mitšurin, nooret mitšurinlased) GULAG – NSVLi kinnipidamiskohtade ja vangilaagrite võrgustik, hakkas kujunema pärast kodusõda, saavutades suurema ulatuse 1930ndatel pärast suure terrori algust o Elu- ja töötingimused olid laagrites äärmiselt rasked (surmalaagrid) o Pea kõik raskemad suurehitised NLs rajati vangide tööjõuga, mis moodustas majanduses suure osa o Vangilaagrite valvamiseks kasutati sisevägede üksusi, kes kinnipeetavatesse tihti julmalt ja vaenulikult suhtusid o Korraldati ülestõuse, pääseda õnnestus vähestel 18
Kus võivad olla nende laste vanemad? Vabatahtlikud riskisid, kui varjasid sõjapõgenikke, kes kuulusid Saksa võimude nõudel 36 viivitamatult väljaandmisele. 37 38 Koonduslaagrid 39 Idas on kaardile märgitud Saksa armee maksimaalne edasitungi piir. Natsi Saksamaa poliitilised põhimõtted laienesid kõigile vallutatud aladele. Seega paiknesid 40 koonduslaagrid lisaks Saksamaale ka okupeeritud aladel. 41 Koonduslaagrid Eestis 42 Surmalaagrid Poolas Alates 1942. aastast deporteeriti Varssavi geto elanikke Treblinka ja Auschwitzi 43 koonduslaagritesse. Kokku üle 265 000 juudi. Pärast Varssavi geto ülestõusu 1943. aasta aprillis-mais otsustas Saksa valitsus Varssavi geto lõplikult likvideerida. 44 Ungari aladelt saadeti umbes 430 000 juuti otse koonduslaagritesse. Enamus nendest saadeti 45 Auschwitz-Birkenausse. 46 47
annaabi.ee 
