määrata, kes neist hukkus varem ja kes hiljem. § 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek Eesmärk on sätestada õiguslikud tagajärjed, kui selgub, et surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus. (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. Surnuks tunnistamisest tulenevad õiguslikud tagajärjed on samad, mis tegeliku surmaaja korral. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Surnuks tunnistamise tühistamise avaldus esitatakse samasse kohtusse, mis tunnitas isiku surnuks. Surnuks tunnitamise avalduse võib esitada taasilmumisel isik ise või siseminister. § 22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja
Samas peab olema võimalus programm omale arvutisse laadida ja seda sealt kasutada. Kui aga omal isiklikku arvuti kasutamise võimalust ei ole, tuleb otsida alternatiive. Käesoleva töö raames on kasutatud sugupuu koostamiseks Google'i poolt vabavarana pakutavad programmi Geni. See on on-line programm, mis on samuti võrdlemisi lihtsa ülesehitusega ning seda on kerge kasutada. Programmi võimaldab lisada suguluses olevaid inimesi, märkida nende sugulussuhte, sünni- ja surmaaja. Geni plussiks võrreldes eelmise prorgammiga on asjaolu, et seda on võimalik teistel sugulastel täiendada - see annab võimaluse ja lootuse, et sugupuu täieneb pidevalt ja jätkab laienemist uute põlvkondade pealekasvamisel. II MINU SUGUPUU 2.1 Digitaalne sugupuu Uurisin oma empoolset suguvõsa seitsme põlvkonna ulatuses. Sellesse kuulub praeguse seisuga sadakond liiget. Sugupuu vanimaks esiisaks on antud sugupuu raames Mats Erdell ja sugupuu abil jõuangi välja enda põlvnemiseni
Läbivaatamata jätmine ei võta võimalust sama avaldusega uuesti kohtusse pöörduda. 30. hagita menetluse üldpõhimõtted ja hagita asjade liigitus Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud. Hagita asjad on: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine;
setult saadu tagastamise nõue jm) Ühes hagiavalduses võib esitada mitu erinevat nõuet, järgides kohtu pädevust, kui ka alternatiivnõuded (palutakse rahuldada mõni nõue vaid juhul, kui esimest nõuet ei rahuldada). 1.2. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagita asja avaldusega on: 1.2.1. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus; 1.2.2. Isiku surnuks tunnistamise avaldus; 1.2.3. Isiku surmaaja tuvastamise avaldus; 1.2.4. isiku surnuks tunnistamise tühistamise avaldus; 1.2.5. isikule eestkostja määramise avaldus; 1.2.6. isiku kinnisesse asutusse paigutamise avaldus; 1.2.7. äraolija varale hoolduse seadmise avaldus; 1.2.8. lapsendamisega seotud avaldused; 1.2.9. lapse põlvnemise tuvastamine; 1.2.10. väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus; 4 1.2.11
(1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. §22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. §23. Surmaaja muutmine Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Isiku surma ajaks loetakse reeglina tema eeldatav surma aeg. Kui seda pole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse tema surma ajaks 1. aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusolekust olid viimased andmed. Juriidilised isikud
(1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. §22. Surma tuvastamine Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all, võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. §23. Surmaaja muutmine Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Isiku surma ajaks loetakse reeglina tema eeldatav surma aeg. Kui seda pole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse tema surma ajaks 1. aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusolekust olid viimased andmed. Juriidilised isikud
· töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Hagita asjad pankrotimenetluses TsMS § 475. (1) Hagita asjad on: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad;
Oluline pärimise puhul. Kui isiku surmas ei ole kahtlust, ei pea ootama 6te kuud (lennuõnnetus), surnukeha ei tuvastata aga surm on kindel. Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole kahtlust, et isik on surnud, siis võib kohus tuvastada isiku surma ja surma aja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal. Surmaaja arvutamine eeldatava surmaaja puudumise korral 1) kui viimaste andmete päev on teada (eeldatavat surmaaega ei ole) surmaaeg 31. dets 2007 viimased andmed 6.juuni 2006 5 aastat 2) kui viimaste andmete kuu on teada (eeldatavat surmaaega ei ole) surmaaeg 31. dets 2007 viimased andmed tähtaja algus juuni 2006 1
tuvastamist kohtus. Surma registreerimine: isik sureb Eestis; välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis; välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus; kui surm ei ole juba registreeritud välismaal. RR-sse kantakse järgmised andmed: surnu isikunimi ja isikukood (tundmatu isiku puhul nt "tundmatu mees") ja arstliku surmateatise andmed- surmakoht (kui pole teada, siis surnu leidmise koht) ja surmaaeg (kui surmaaja kohta puuduvad andmed, siis märge, et täpset aega ei ole võimalik kindlaks teha, surmaaeg nädala, kuu või aasta täpsusega), matmiskoht kui on teada (kalmistu nimi ja asukoht), surmast tingitud hooldusõiguse muudatused, surma registreerimise avalduse esitaja isikunimi ja isikukood. Abielu sõlmimine- abiellujad esitavad PSA-le isiklikult kirjaliku ühise abiellumisavalduse, milles väljendavad
2) kiirmenetlus saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 3) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b
asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus b. avaldaja c. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja
vaatamata. 30. Hagita menetluse üldpõhimõtted ja hagita asjade liigitus Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud - hagita asjad on:1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;10) registriasjad;jne 31. Maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini
esimese aasta lõpp pärast seda aastat, mil saadi isiku kohta viimaseid andmeid. Sõjategevuses või loodusõnnetuses osalenud isiku surmaajaks loetakse tegevuse või õnnetuse lõppemise aeg. Surnuks tunnistatud isiku elusolek: kohust tühistab surnuks tunnistamise nign perekonnaseisuamet kusutab rahvastikuregistrist surmaandmed. Pärandit „surnu” enam oma valdusesse ei saa, abielu loetakse taastatuks kui kumbi pooltest pole vahepeal uuesti abiellunud. Surmaaja muutmine: Esitatakse avaldus kohtule, mis tunnistas isiku surnuks. Alavdus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates ajast millal avaldaja tegelikust surmaajast teada sai, kuid mitte hiljem kui 5 aasta möödumisel surnuks tunnistamise määruse jõustumisest. Juriidiline isik Mõiste: Isikute või varade ühendus, mida kohtiv õiguskord on isikuna tunnustanud, seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku staatuse omistamine saab toimuda vaid seaduse alusel: 1
· Kui on surnuks tunnistatud 5-aastase perioodi järel, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp, pärast seda aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid. Vt. TsÜS §20, lõige 2. Nt. 1. veebruar 2003 jäi isik kadunuks; surnuks saab teda tunnistada alates 2. veebruar 2008. Kui nüüd tunnistatakse kohtus surnuks, siis surmaaeg on 31. detsember 2004. Kui viimased andmed on saadud: 16. jaanuar 2003; ei muuda see surmaaja määramist. Kui on teada, et isikut nähti kusagil jaanuaris, siis tunnistatakse surnuks · Kui on 6 kuulise tähtaja alusel, on eeldatavaks surmaajaks õnnetusjuhtumis toimumise aeg. Nt. kui õnnetus toimub 5. mail, siis on see ka surma ajaks · Kui on 2 aasta periood, siis surma ajaks on sõjategevuse / loodusõnnetuse lõpp. Nt. kui sõjategevus lõpeb 1. mail 2004, siis surnuks tunistamine 2. maist 2006; surma aeg on 1. mai 2004.
∙ Kui on surnuks tunnistatud 5-aastase perioodi järel, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp, pärast seda aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid. Vt. TsÜS §20, lõige 2. Nt. 1. veebruar 2003 jäi isik kadunuks; surnuks saab teda tunnistada alates 2. veebruar 2008. Kui nüüd tunnistatakse kohtus surnuks, siis surmaaeg on 31. detsember 2004. Kui viimased andmed on saadud: 16. jaanuar 2003; ei muuda see surmaaja määramist. Kui on teada, et isikut nähti kusagil jaanuaris, siis tunnistatakse surnuks ∙ Kui on 6 kuulise tähtaja alusel, on eeldatavaks surmaajaks õnnetusjuhtumis toimumise aeg. Nt. kui õnnetus toimub 5. mail, siis on see ka surma ajaks ∙ Kui on 2 aasta periood, siis surma ajaks on sõjategevuse / loodusõnnetuse lõpp. Nt. kui sõjategevus lõpeb 1. mail 2004, siis surnuks tunistamine 2. maist 2006; surma aeg on 1
Edasi kaevata ei saa. 2) kiirmenetlus saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 1) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). 1.hagimenetlus konkreetne nõue 2. hagitamenetlus a. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine b. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine c. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud d. eestkostja määramine e. lapsendamine f. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja
) Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint suurem või väiksem tõenäosus. Kuid surnudks tunnistamine ei muuda tema tehingu tegemise õigusi, küll aga avaneb pärand. Kui ta tagasi tuleb, siis kohus tühistab selle pärandi avamise vmt ja ta saab põhjendamatu rikastumise alusel oma raha tagasi nõuda. Kuid nt abielu automaatselt ei taastu. Võib olla ka nii, et ta ei ilmu välja, aga selgub tema tegelik surmaaeg. Kui isik saab tegeliku surmaaja kuidagi teda, siis huvitatud isiku taotlusel võib kohus surma aega muuta. Sellel võib olla ainult teadmise väärtus, ei mingit funktsionaalsust. Kuid kui nt inimene on 1 kuupäeval surnuks tunnistatud ja pärijaks sai tema poeg aga tal oli ka nt tütar. Ja olenevalt sellest, millal ta sureb, jagatakse pärand. Või kui nt poeg sureb enne ja siis peaks tegeliklt poja osa minema tema lastele. VMT. :S ?
) Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint suurem või väiksem tõenäosus. Kuid surnudks tunnistamine ei muuda tema tehingu tegemise õigusi, küll aga avaneb pärand. Kui ta tagasi tuleb, siis kohus tühistab selle pärandi avamise vmt ja ta saab põhjendamatu rikastumise alusel oma raha tagasi nõuda. Kuid nt abielu automaatselt ei taastu. Võib olla ka nii, et ta ei ilmu välja, aga selgub tema tegelik surmaaeg. Kui isik saab tegeliku surmaaja kuidagi teda, siis huvitatud isiku taotlusel võib kohus surma aega muuta. Sellel võib olla ainult teadmise väärtus, ei mingit funktsionaalsust. Kuid kui nt inimene on 1 kuupäeval surnuks tunnistatud ja pärijaks sai tema poeg aga tal oli ka nt tütar. Ja olenevalt sellest, millal ta sureb, jagatakse pärand. Või kui nt poeg sureb enne ja siis peaks tegeliklt poja osa minema tema lastele. VMT. :S ?
Kohtu ülesanne on ka kaasata menetlusse kõik puudutatud isikud isikud, kelle olemasolevaid või tulevasi õigusi esitatud avaldus võib puudutada. Seega avaldub uurimispõhimõte juba selles, et kohtul on voli alustada menetlust, määrates lahendatava õigusküsimuse ulatus ning osalejate ring. Hagita menetluse vaadatakse läbi: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad: alaealise teovõime laiendamine, eestkostja määramine alaealisele, lapse ja vanema suhete ja õiguste määramine ja korraldamine, lapsendamine, põlvnemise
annaabi.ee 
